Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
„Hommik äärelinna toidubaaris“ on tema meeleolukamaid varaseid töid, mis oma humoorikuses meenutab elavalt 1920. aastate uusasjalikkust, aga haakub ka Richard Kaljo žanriliste gravüüridega. Teos viib meid otse 1960-ndate aastate argipäeva, mil leti taga nobedalt toimetav Leili külastajaile koos hommikukohviga põnevamaid linnauudiseid serveerib. Kaalud on sätitud, püsiklientidele ennelõunane õlu kruusi kallatud ning naabrimaja kõuts lastelt viineritükke noolimas. Arrak on põnevate lugudega täitnud teose iga nurga, andes meisterlikult edasi äärelinna lokaali pidevalt sumiseva mesilaspesa olemuse. Teos on reprodutseeritud 1966. aasta „Kunsti“ kolmandas numbris.
E-pood
Näitan kõiki 32 tulemust
Erich Pehap “Sadamamelu”, 1952
Süsi, pliiats. Raamitud.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus.
Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab.
Erich Pehap “Esimene kohtumine”, 1962
New direct method, paber. Raamitud.
Mõõdud: km 31,5 x 17 cm, raamiga 60 x 44 cm.
All vasakul: 2/6 N.D.M
All paremal: Eric Pehap 1962
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap töötas välja oma autoritehnika, mida nimetas uueks otseseks meetodiks (new direct method) ning mis faktuurilt sarnaneb vitrograafiaga. "Esimene kohtumine" on selle tehnika heaks näiteks, kus pehmed üleminekud võimaldavad edasi anda valgusnüansse ning sügavustunnetust.
Erich Pehap “Pesunaine”, 1947
Erich Pehap “Oranž ja sinine”, 1979
Reljeeftrükk paberil.
Mõõdud: plm 35,5 x 25,5 cm.
All vasakul: 2/4 Relieef print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. Sõja tõttu Kanadasse emigreerunud Pehap armastas katsetada nii tehnika kui kompositsiooni vallas, mille heaks tõestuseks on abstraktsete vormidega mängiv "Oranž ja sinine".
Erich Pehap “Värviline veski”, 1979
Reljeeftrükk paberil.
Mõõdud: plm 36,4 x 28,5 cm.
All vasakul: 9/12 Relief print
All paremal: E. Pehap 1979
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Erich Pehap (1912-1981) on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
"Värviline veski" mängib kolmnurga ja ringi kujunditega, moodustades tuuleveski sümboli, mis tõi sõja tõttu Kanadasse emigreerunud kunstniku mõtetes tagasi kodusesse Eestisse.
Erich Pehap “Autoportree”, 1979
Henno Arrak “Kalavõrgud”, 1968
Linool paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 39,5 x 49 cm, raamiga 61,5 x 69,5 cm.
All vasakul: Kalavõrgud: Linool, 25/25
All paremal: HArrak 1968
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Henno Arrak “Aiapidu”, 1971
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 33,5 x 39,2 cm, raamiga 57,5 x 61,5 cm.
All vasakul: Aiapidu. Ofort. 16/25 III
All paremal: HArrak 1971
Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976).
Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.
Erich Pehap “Modell valgustitega”, 1966
Erich Pehap “Seltskond”, 1979
Erich Pehap “Sõbrannad”, 1946
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 17,3 x 20,9 cm. Koos raamiga 39,1 x 48,9 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
Erich Pehap “Vestlus”, 1966
Erich Pehap “Composition”, 1961
Henno Arrak “Akt draperiiga”, 1969
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 30,5 cm, raamitud 44,5 x 47,5 cm.
All vasakul: Akt draperiiga 86/100
All paremal: HArrak 1969
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Erich Pehap “Raamatupoes”, 1966
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: Plm 47,5 x 63 cm. Raamiga 71 x 85,5 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap armastas kujutada inimesi nende igapäevases keskkonnas, olgu selleks kunstinäitus, baar või raamatupood. Igal tegelasel oli seal oma kindel koht, seda nii kompositsiooni kui loo jutustamise mõttes. "Raamatupoes" on selle stiili suurepäraseks näiteks.
Erich Pehap “Kitarrimängija”, 1948
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 35,5 x 30 cm. Raamiga 40 x 34,5 cm
All paremal: Pehap 48
Samavõrd kui Erich Pehap (1912-1981) armastas kunsti, innustus ta ka muusikast. Kooli ajal jazzorkestris mänginud mees kandis helid hiljem edasi oma teostele ja nii leiame sageli tema teosteil stseene, milles tähelepanu on pööratud meloodiast tulenevale emotsioonile.
Erich Pehap “Pillimängijad”, 1947
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 21,5 x 29 cm. Raamiga: 40 x 49,5 cm
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos oli eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimunud Erich Pehapi mälestusnäitusel ja on reprodutseeritud sellega kaasnenud näituse kataloogis.
Henno Arrak “Suvepäev”, 1972
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: Plm 37 x 29,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.
Erich Pehap “Kaks tüdrukut”, 1977
Henno Arrak “Aiapidu”, 1971
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: 44,7 x 52 cm
Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976).
Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.
Erich Pehap “Natüürmort sinisega”, 1977
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: 32 x 27,7 cm
Viljandist pärit pallaslane Erich Pehap asus 1943. aastal elama Soome, peale seda Rootsi ning otsustas lõpuks siirduda Kanadasse, kuhu jäi pidama elu lõpuni. Kanadas elades oli ta viljakas nii maalija kui ka graafikuna.
Pehapil oli märkimisväärne oskus näha lihtsaid ja nauditavaid momente argielus, rõõmu tunda väikestest asjadest. Nii leidis ta ka käesolevas linoollõikes inspiratsiooni lihavõtteaegsest lauast munakorvi ja lillevaasiga, mis kannab tema initsiaale. Põnevalt on kunstnik mänginud erinevate mustrite kombineerimisega, jättes sellest hoolimata korrektse ning korrastatud üldmulje. Samast teosest valmis Pehapil ka lillakais toonides versioon, kuid sinine on neist haruldasem, kuna kunstnikul valmis seda vaid 6 lehte.
Erich Pehap “Loodusjõud”, 1963
N. D. M ehk new direct method. 2/12. Raamitud, muuseumiklaas.
Mõõdud: 47 x 32,5 cm, koos raamiga 72 x 56 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel. Just seal töötas kunstnik graafikas välja oma autoritehnika new direct method, mida esindab ka käesolev teos.
Erich Pehap “Showtime”, 1973.
MÜÜDUD
Linoollõige, 8/20. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 32 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.
Erich Pehap “Port de Grave”, 1976
Teost saab näha ja osta galeriist.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 65 x 86 cm. Koos raamiga 67,1 x 87,9 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teoski on valminud tema uuel kodumaal, Port de Grave´i poolsaarel Newfoundlandis.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
PS! Teos vajab kerget restaureerimist.
Erich Pehap “Kaks naist”, 1960ndad
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: Ava 30 x 20 cm, koos raamiga 49 x 38,5 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Erich Pehap “Piknik”, 1947
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 22,6 x 25,7 cm. Raamiga: 43,6 x 50,6 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos on valminud tema Rootsi perioodil, mil kunstnik töötas reklaamibüroos ning nädalavahetuseti tegeles oma lemmiktegevuse ehk maalimisega. Katsetusaltina on Pehap siin vaid üht tooni kasutades andnud edasi õdusa pühapäeva sooja idülli.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
Erich Pehap “Sadam”, 1948
Litograafia, koloreeritud tušiga. Raamitud.
Mõõdud: Plm 13,7 x 16,2 cm. Koos raamiga 27,1 x 32,1 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.
Erich Pehap “Rock kontsert”, 1971
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: Plm 49 x 43,5 cm. Koos raamiga 77,1 x 71,3 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.
Kunstnik töötas välja enda kõrgtrükitehnika, millele andis nime “new direct method“. Käesolev teos “Rock-kontsert” on reprodutseeritud tema teoseid koondavas raamatus “Eric Pehap: Paintings & Graphics” (Toronto, 1981) ning on eksponeeritud Allee galerii näitusel septembris 2022.
Erich Pehap “Naisakt tugitoolil”, 1948
Guašš. Raamitud.
Mõõdud: Ava 29 x 29,3 cm. Koos raamiga 49,2 x 49,2 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna.
1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.