Näitan kõiki 31 tulemust

Erich Pehap “Sadamamelu”, 1952

1 400
Süsi, pliiats. Raamitud.   Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel. Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus. Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab.

Erich Pehap “Esimene kohtumine”, 1962

950
New direct method, paber. Raamitud. Mõõdud: km 31,5 x 17 cm, raamiga 60 x 44 cm. All vasakul: 2/6 N.D.M All paremal: Eric Pehap 1962 Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022). Pehap töötas välja oma autoritehnika, mida nimetas uueks otseseks meetodiks (new direct method) ning mis faktuurilt sarnaneb vitrograafiaga. "Esimene kohtumine" on selle tehnika heaks näiteks, kus pehmed üleminekud võimaldavad edasi anda valgusnüansse ning sügavustunnetust.

Erich Pehap “Pesunaine”, 1947

600
Pliiatsijoonistus paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 23 x 29,5 cm, raamiga 43 x 57,5 cm. All paremal: E. Pehap 1947

Erich Pehap “Oranž ja sinine”, 1979

800
Reljeeftrükk paberil. Mõõdud: plm 35,5 x 25,5 cm. All vasakul: 2/4 Relieef print All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. Sõja tõttu Kanadasse emigreerunud Pehap armastas katsetada nii tehnika kui kompositsiooni vallas, mille heaks tõestuseks on abstraktsete vormidega mängiv "Oranž ja sinine".  

Erich Pehap “Värviline veski”, 1979

800
Reljeeftrükk paberil. Mõõdud: plm 36,4 x 28,5 cm. All vasakul: 9/12 Relief print All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehap (1912-1981) on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel. "Värviline veski" mängib kolmnurga ja ringi kujunditega, moodustades tuuleveski sümboli, mis tõi sõja tõttu Kanadasse emigreerunud kunstniku mõtetes tagasi kodusesse Eestisse.

Alo Hoidre “Sõjavarjud”, 1966

970
Litograafia paberil. Mõõdud: km 52,6 x 50,5 cm, raamiga 72 x 66,5 cm. All vasakul: - Sõjavarjud - (lito) 8/10 All paremal: Alo Hoidre 66 Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse. Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt ka käesoleval teosel. Eesti kunsti jaoks murrangulisel kümnendil valminud "Sõjavarjud" on täis emotsionaalset pinget ning näitab Hoidre tehnilist meisterlikkust selle parimast küljest.

Erich Pehap “Autoportree”, 1979

900
Puulõige paberil. Mõõdud: plm 38,2 x 34 cm. All vasakul: 4/4 Woodcut (E. PEHAP) All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehap on enda autoportrees kujutanud tunduvalt enamat kui vaid küljeprofiilis vaade inimese peast.  

Erich Pehap “Istuv modell”, 1949

1 900
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: Plm 43,5 x 36 cm. Raamiga 67,5 x 59,5 cm All vasakul: E. Pehap 1949

Alo Hoidre “Akt sinisel taustal”, 1940

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 49,5 x 37 cm, raamiga 64,5 x 51 cm. All paremal: A. Hoidre mai 1940. Pallases graafikat õppinud ning hiljem tunnustatu õppejõuks tõusnud Alo Hoidre (1916-1993) valdas meisterlikult litograafiat ning õli- ja temperamaali. Monotüüpiaid leiame tema loomingus vähemal määral, ning peamiselt jäävad need just sõjaaegsesse perioodi. "Akt sinisel taustal" on valminud äreval 1940. aastal, aasta enne seda, kui Hoidre mobiliseeriti. Nii loob käesoleva monotüüpia valmimise aeg teosele hoopis sügavama tähenduse küsimaks, mida sümboliseerib selja taha peidetud käsi. On see varjatud vastupanu samal aastal saabunud võõrvõimule, vihje sellega kaasnenud väänatud kätele või hoopis millelegi muule?

Erich Pehap “Modell valgustitega”, 1966

1 600
Segatehnika. Raamitud. Mõõdud: Plm 47,5 x 30,5 cm. Raamiga 70,5 x 52,5 cm All paremal: E. Pehap 1966

Alo Hoidre “Veneetsia biennaalil”, 1964-65

1 250
Litograafia. 1964-1965. Raamitud. All vasakul: "Veneetsia biennaalil" (litosöövitus) 6/10. All paremal: Hoidre 65. Plaadil all vasakul: monogramm Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse. Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt “Veneetsia biennaalil” – teosel, millest kujunes üks kunstniku tuntumaid lehti 1960-ndatest, kuid mida autor tõmbas vaid 10 tõmmist. Toona esimest korda ihaldatud reisile, Veneetsia biennaalile sõitnud Hoidrele avaldas seal nähtu tugevat muljet ning nii valmis nähtu ainetel nii maal kui litograafilised lehed „Veneetsia katused“ ja „Veneetsia biennaalil“, mis kujunesid uut kvaliteeti näitavaks murdepunktiks Hoidre loomingus.

Erich Pehap “Seltskond”, 1979

1 200
Puulõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 34 x 38 cm. Raamiga 60,5 x 63 cm All vasakul: 16/17 wood cut All paremal: E. Pehap 1979

Erich Pehap “Sõbrannad”, 1946

900
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 17,3 x 20,9 cm. Koos raamiga 39,1 x 48,9 cm. Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.

Erich Pehap “Vestlus”, 1966

1 950
Segatehnika (tušš, akvarell). Raamitud. Mõõdud: Plm 62,5 x 46 cm. Raamiga 66,5 x 50 cm All paremal: E. Pehap 1966

Erich Pehap “Modell triibulises kleidis”, 1970

1 500
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: Plm 36 x 46 cm. Raamiga 58,5 x 69 cm All paremal: E. Pehap 1970

Alo Hoidre “Pidu”, 1980. aastad

3 200
Segatehnika. Raamitud. Mõõdud: 57 x 76 cm. Alo Hoidre (1916-1993) armus maali just elu hilisperioodil, mil ta justkui taasavastas materjalide ja tehnikate põneva maailma ning avanes äkitsi tema temperament. Ilmse lõbuga hakkas ta 1980. aastail  kujutama lõppematut elumöllu, peo- ja karnevalistseene, pildipinda täitvaid rõõmsaid naisi, vahel meeste, vahel koerte-kasside seltsis. Lustakuse ja elurõõmu kõrval paelub sedalaadi töödes  endastmõistetavalt meistri võrratu joonistus, mis mõnevõrra meenutab Eerik Haamerit.

Erich Pehap “Composition”, 1961

1 200
New direct method. Raamitud. Mõõdud: Plm 44 x 31 cm. Raamiga 70,5 x 57 cm All vasakul: 3/10 "Composition" new direct method All paremal: Erich Pehap 1961

Erich Pehap “Raamatupoes”, 1966

1 950
MÜÜDUD Segatehnika. Raamitud. Mõõdud: Plm 47,5 x 63 cm. Raamiga 71 x 85,5 cm All paremal: E. Pehap 1966 Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022). Pehap armastas kujutada inimesi nende igapäevases keskkonnas, olgu selleks kunstinäitus, baar või raamatupood. Igal tegelasel oli seal oma kindel koht, seda nii kompositsiooni kui loo jutustamise mõttes. "Raamatupoes" on selle stiili suurepäraseks näiteks.

Erich Pehap “Kitarrimängija”, 1948

1 200
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 35,5 x 30 cm. Raamiga 40 x 34,5 cm All paremal: Pehap 48 Samavõrd kui Erich Pehap (1912-1981) armastas kunsti, innustus ta ka muusikast. Kooli ajal jazzorkestris mänginud mees kandis helid hiljem edasi oma teostele ja nii leiame sageli tema teosteil stseene, milles tähelepanu on pööratud meloodiast tulenevale emotsioonile.

Erich Pehap “Pillimängijad”, 1947

700
MÜÜDUD Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: Ava 21,5 x 29 cm. Raamiga: 40 x 49,5 cm Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teos oli eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimunud Erich Pehapi mälestusnäitusel ja on reprodutseeritud sellega kaasnenud näituse kataloogis. 

Erich Pehap “Kaks tüdrukut”, 1977

MÜÜDUD Kunstniku autoritehnika "New Direct Method". Raamitud. Mõõdud: Plm 35,7 x 28 cm. Koos raamiga 65,6 x 55,6 cm.    

Erich Pehap “Natüürmort sinisega”, 1977

750
Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: 32 x 27,7 cm Viljandist pärit pallaslane Erich Pehap asus 1943. aastal elama Soome, peale seda Rootsi ning otsustas lõpuks siirduda Kanadasse, kuhu jäi pidama elu lõpuni. Kanadas elades oli ta viljakas nii maalija kui ka graafikuna. Pehapil oli märkimisväärne oskus näha lihtsaid ja nauditavaid momente argielus, rõõmu tunda  väikestest asjadest. Nii leidis ta ka käesolevas linoollõikes inspiratsiooni lihavõtteaegsest lauast munakorvi ja lillevaasiga, mis kannab tema initsiaale. Põnevalt on kunstnik mänginud erinevate mustrite kombineerimisega, jättes sellest hoolimata korrektse ning korrastatud üldmulje. Samast teosest valmis Pehapil ka lillakais toonides versioon, kuid sinine on neist haruldasem, kuna kunstnikul valmis seda vaid 6 lehte.

Erich Pehap “Loodusjõud”, 1963

680
N. D. M ehk new direct method.  2/12. Raamitud, muuseumiklaas. Mõõdud: 47 x 32,5 cm, koos raamiga 72 x 56 cm. Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel. Just seal töötas kunstnik graafikas välja oma autoritehnika new direct method, mida esindab ka käesolev teos.

Alo Hoidre “Öötund”, 1985

750
MÜÜDUD Lito, raamita. Pildivälja mõõdud: 39 x 56 cm. Graafik, maalikunstnik ja pikaaegne Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Alo Hoidre (1916-1993) katsetas erinevate graafikatehnikatega, kuid lito oli tema leivanumber, kus kunstnikul oli eriline anne antud tehnikast viimsedki nüansid paberile kanda. 1941. aasta sõjakeerises oli Hoidre ainuke graafik, keda toonane komisjon, kuhu muuhulgas kuulus ka Eduard Wiiralt, otsustas tunnistada Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetanuks.

Erich Pehap “Showtime”, 1973.

MÜÜDUD Linoollõige, 8/20. Raamitud. Mõõdud: 40 x 32 cm. Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.

Erich Pehap “Port de Grave”, 1976

Teost saab näha ja osta galeriist. Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud:  65 x 86 cm. Koos raamiga 67,1 x 87,9 cm. Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teoski on valminud tema uuel kodumaal, Port de Grave´i poolsaarel Newfoundlandis. Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel. PS! Teos vajab kerget restaureerimist.    

Erich Pehap “Kaks naist”, 1960ndad

MÜÜDUD Segatehnika. Raamitud. Mõõdud: Ava 30 x 20 cm, koos raamiga 49 x 38,5 cm. Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.  

Erich Pehap “Piknik”, 1947

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 22,6 x 25,7 cm. Raamiga: 43,6 x 50,6 cm. Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teos on valminud tema Rootsi perioodil, mil kunstnik töötas reklaamibüroos ning nädalavahetuseti tegeles oma lemmiktegevuse ehk maalimisega. Katsetusaltina on Pehap siin vaid üht tooni kasutades andnud edasi õdusa pühapäeva sooja idülli. Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.

Erich Pehap “Sadam”, 1948

Litograafia, koloreeritud tušiga. Raamitud. Mõõdud: Plm 13,7 x 16,2 cm. Koos raamiga 27,1 x 32,1 cm. Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.

Erich Pehap “Rock kontsert”, 1971

MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 49 x 43,5 cm. Koos raamiga 77,1 x 71,3 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel. Kunstnik töötas välja enda kõrgtrükitehnika, millele andis nime “new direct method“. Käesolev teos “Rock-kontsert” on reprodutseeritud tema teoseid koondavas raamatus “Eric Pehap: Paintings & Graphics” (Toronto, 1981) ning on eksponeeritud Allee galerii näitusel septembris 2022.
   

Erich Pehap “Naisakt tugitoolil”, 1948

Guašš. Raamitud. Mõõdud: Ava 29 x 29,3 cm. Koos raamiga 49,2 x 49,2 cm. Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943 aastal asus Pehap elama Soome ja peale seda Rootsi, kus juba esimesel aastal sai hulgaliselt tellimusi tarbegraafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel.