Näitan 201–264 tulemust 264-st

Marju Bormeister “Maastik kollase põlluga”, 1978

Õli soome papil. Raamitud (soovitame raami vahetust või korrastust) Mõõdud: 50 x 78 cm. Raamiga 55 x 85 cm. All paremal: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN 1978A MAASTIK KOLLASE PÕLLUGA ÕLI 50 X 78 CM Marju Kagovere-Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesolevas maastikus on kunstnikku võlunud hilissügiseselt kuldne põld, mille küpsed toonid muudavad teose nostalgiliseks ja igatsuslikuks. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Erich Arrak “Lõuna-Eesti”, 1970

MÜÜDUD Õli vineeril. Raamitud. Mõõt: 65 x 92,5 cm All paremal: EArrak 1970 Erich Arrak (1925-1997) sai kunstihariduse Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ja ERKI Tartu osakonnas. Tema maastikumaalidel kohtame peamiselt just Lõuna-Eesti järvi ja romantiliselt üles-alla kulgevat kuppelmaastikku.  

Gregor von Bochmann “Südasuvel”, 1910-1920

Õli, lõuend kleebitud vineerile. Raamitud. Mõõdud: 17 x 26,5 cm. Raamiga 31 x 40 cm. All paremal: G. Bochmann Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1850-1930) kogus kuulsust oma olustikumaalidega. 20. sajandi algul muutus Bochmanni käsitlus impressionismilähedasemaks - samast ajastust pärineb ka käesolev maal. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Kaljo Simson “Merevaade metsasalust”, 1974

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 56 x 66,5 cm. All vasakul: Kaljo Simson 1974 Kuressaarest pärit Kaljo Simson (1929-2017), kes oma kasuvanematega sõja ajal Rootsi elama sattus, sattus Eestisse tagasi tulles hoopis pikkadeks aastateks Nõukogude Venemaa vangilaagritesse. Ka vangistuses viljeles noor mees aga kunsti ning vabanedes astus ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas arhitektuuriosakonnas. Sageli oma Saaremaa ja Pärnumaa lapsepõlvemälestusi loomingusse toov Simson on tuntud oma puhaste, rõõmsatooniliste värvilahenduste poolest, mis toovad päikese ka kõige hallimasse argipäeva. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Aleksei Viilup “Istuv akt”, 1959

680
Õli puitplaadil. Raamitud. Mõõdud: 49 x 34 cm. Aleksei Viilup sündis ja kasvas üles Valgas, kuid suundus täiskasvanuna Tallinnasse ning lõpetas Jaani Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti kooli koos teiste tunnustatud kunstnike nagu Evald Okase ja Oskar Raunamiga. Lisaks portree- ja dekoratiivmaalidele kujundas Viilup ka suurüritusi, näiteks laulupidusid ja rongkäike. Ka sõja ajal esines ta kunstinäitustel ning sai eriti kiita oma naisaktide eest ning ära mainiti tema hea vormi- ning värvitunnetus.

Karl Tael “Maastik järvega”, 1942

1 900
MÜÜDUD Õli, vineer. Raamitud. Mõõdud: 40 x 60 cm. Karl Tael, varem ka Karl Doll (1894-1975) saavutas tuntuse Eesti Vabariigi rahatähtede kujundajana, samuti ärkamisaja kultuuritegelaste portretistina. Tema 1942. aasta õlimaal võlub oma maheda värvigamma ja Eestimaa suvehommiku meisterliku tabamise. Teosega saab tutvuda Vana-Viru 11a galeriis.

Ants Murakin “Lilled”, 1940-ndad

MÜÜDUD Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 60,6 x 50,4 cm raamiga 64,5 x 54,2 cm. All paremal: A. Murakin

Kalju Nagel “Järvemaastik”, 1963

Õli papil. Raamitud. Mõõdud 50 x 70 cm. Raamiga 62 x 81 cm All paremal: Kalju Nagel 63 Nagu Tartu maalijad üldiselt, on Kalju Nagel (1918-2005) ammutanud oma motiivistiku peamiselt Lõuna-Eesti kuppelmaastikust, mis oma põllu-ja metsasiilude ning järvepeeglitega on inspiratsiooni lõputuks allikaks. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Jan Tammik “Tabasalu – Türisalu kandis”, 2020

MÜÜDUD Õli lõuendil. Mõõdud: 47 x 79 cm. Raamiga 53 x 85 cm All vasakul: Jan Tammik Pöördel: Jan Tammik Tabasalu - Türisalu kandis 2020 Jan Tammik (1970) hindab oma loomingus traditsioonilist maalilaadi. Peamiselt maastikke ja natüürmorte loova kunstniku teoseid iseloomustava natuuritruuduse üheks aluseks on otse looduses koha peal maalimine. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Mauri Gross “Suur suguvõsa”, 2021

1 200
MÜÜDUD Õli, lõuend. Mõõdud: 35.5 x 27 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis 2021/2022 talvel avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”. Teose oma silmaga nägemiseks kirjutage palun: info@alleegalerii.ee

Valdur Ohakas “Akt rohelisel vaibal”, 1960ndad

1 800
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 71,6 x 52,5 cm Valdur Ohaka (1925-1998) loominguline käekiri kujunes Eerik Haameri, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu käe all. Kunstnik mängis olulist rolli sõjajärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis ja just 1960ndad ja 1970ndad olid tema loomingu kõrgperioodiks. „Akt rohelisel vaibal“ kuulubki tema kunstiuuenduslikku tipp-perioodi, mil Ohakas tegeles aktiivselt vormi- ja värvikatsetustega. Tema äratuntava trepiastmestikuga Merivälja majas valminud aktis näeme korraga nii tugevaid kontuurjooni kui plastilist vormikäsitlust – kontrast, mis muutis Ohaka jaoks maalimise põnevaks mänguks. Looduslikke ookertoone on kunstnik täiendanud punakate ja rohekate värvilaikudega, lisades sellega teosele dünaamilisust ja sügavust. Ohaka toonaseid uuenduslikke sürrealistlikus, ekspressiivses laadis loomingut ilmestab hästi ka käesoleva teose tagaküljele maalitud kaks pead.

Paul Kostabi “It´s whatever”, 2019

2 400
Segatehnika lõuendil. Mõõdud: 99 x 79 cm. Eesti päritolu, kuid USAs üles kasvanud kunstnik ja muusik Paul Kostabi (s. 1962) nimetab oma kunstistiili punk-ekspressionistlikuks. Oma töödes otsib ta alati uusi lähenemisi, või vanu ideid, millele lisada midagi uut. Tema lemmikute hulka kuuluvad Andy Warhol, Picasso, Kooning ning Basquiat.

Enno Allik “Üks kevadpäev Rutu mäel”, 1989

500
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm (koos raamiga 48 x 58 cm). Viljandimaalt pärit maalikunstnik Enno Allik (s 1936) õppis maalikunsti kunstnik Silvia Jõgeveri käe all ning armastas Eesti looduses välja tuua selle mitmekesisust ja ilu.

Mauri Gross “Paistab”, 2021

4 200
MÜÜDUD. Õli puidul. Mõõdud: 82 x 121 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Mauri Gross “Sile tee”, 2021

3 200
MÜÜDUD. Õli puidul. Mõõdud: 79 x 81 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Epp Maria Kokamägi paarismaal “Tüdruk vesiroosidega” I ja II, 2000

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 39 x 28,5 cm, raamiga 53,5 x 43,5 cm. Kunstnike perekonnas sündinud Epp Maria Kokamäe maalidel kohtame sageli ingellikke naisi, nii ka teoses "Tüdruk vesiroosidega", mis koosneb kahest, üht ja sama lugu jutustavast paarismaalist.

Elmar Kell “Laagri sild”

Õli, kartong. Raamitud. All paremal: Elm. Kell Mõõdud: 36 x 49 cm (raamiga 46 x 58,7 cm) Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.  

Viktor Karrus “Saaremaa maastik”, 1942

Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 29 x 54,5 cm, koos raamiga 40 x 66 cm. Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid.

Elmar Kell “Moosivaras”, 1953

1 440
MÜÜDUD Õli. Kangas kleebitud papile, 1953. Raamitud. Maali alläärde kirjutatud: Elm. Kell 1953 Rakveres. Mõõdud: 71 x 99,5 cm. Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.  

Uno Roosvalt “Modell (Bibi)”, 1961.

2 800
Õli, lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 80 cm. Tallinnas sündinud Uno Roosvalt (1941) on eesti üks enim auhinnatud kunstnikke. Muuhulgas on ta saanud nii Konrad Mäe medali, Kristjan Raua preemia kui olnud Eerik Haameri nimelise kunsti auhinna laureaat. Roosvalt on lõpetanud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala Ilmar Kimmi, Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko käe all ning tegutsenud pikaaegse pedagoogina, sh EKA maalikateedri juhatajana. Teos “Bibi” kuulub kunstniku varasesse loomeperioodi, ent ometi võib portrees selgelt ära tunda  Roosvalti tulevast käekirja. See on lahendatud rangelt ja stiilselt, must-pruun-hallis koloriidis, mis tundub sobivat tumedapäisele modellile. Bibi-Mai Suumann on luuletaja, kunstnik Aleksander Suumanni abikaasa ning Imat Suumanni ema.

Reiu Tüür “Mu põuest lilled kasvavad (Lennart Meri lumikellukestega)”, 2009

2 150
Akrüül, puit. Raamitud. 150 x 70 cm. Juba aastaid Leedus resideeruv eesti kunstnik Reiu Tüür on Eesti kunstiakadeemia magister (1998) ning London City University magister (2001), lisaks Eesti kunstnike liidu liige aastast 1993. Tüür on esinenud näitustel maailma paljudes galeriides ning üks talle olulisi teemasid on ajaloolised objektid ning karismaatilised, kultuuri hindavad liidrid. Lennart Meri portree lumikellukestega on Tüürile väga iseloomuliku käekirjaga teos meie esimesest taasiseseisvunud riigi presidendist.

Jüri Palm “Naine ja mees”, 1960-ndad

MÜÜDUD Õli, tušš, raamitud. Mõõdud: 46,5 x 38 cm. Jüri Palm (1937 – 2002) lõpetas ERKI graafikuna ning paistis esialgu silma oma tugevate linoollõigete ja litodega, mõnevõrra hiljem alustas ta ka maalidega. Oma viiuldajast isa kõrval täpse noodi ning muusikalise kompositsiooni olulisust õppinuna kõlab ka Palmi enda teosteis teatav muusika, mis kord psühhodeelsem, kord lüürilisem. Erootilisel teemal  on tema loomingus kindel koht, ent ta ei käsitlenud seda reeglina triviaalselt ja nii võib see sümboleiks üldistatud kujundeis esmapilgul tihti märkamatukski jääda, nagu antud teoses “Naine ja mees”. Kuigi mehele on antud füüsiliselt kogukam ruumipind kanda, omastab Palm võrdse jõu mõlemale armastajale.

Mauri Gross “Hüpnoos”, 2019

MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 20 x 20 cm, koos raamiga 38 x 38 cm. Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Mauri Gross “Jäälõhkuja”, 2021

4 200
MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 88 x 88 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Mauri Gross “Metsik”, 2020

MÜÜDUD. Õli lõuend. Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Tiina Tammetalu “Reisikirjad. Maastik kosega. Niagara I”, 2001

MÜÜDUD Õli, akrüül lõuendil. Mõõdud: 13,8 x 18 cm. Tiina Tammetalu on aktiivselt kunstielust ja näitustest osa võtnud juba mitukümmend aastat ning tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui välismaal.

Tiina Tammetalu “Reisikirjad. Maastik kosega. Niagara II”, 2001

MÜÜDUD Õli, akrüül lõuendil. Mõõdud: 14 x 18 cm. Tiina Tammetalu on aktiivselt kunstielust ja näitustest osa võtnud juba mitukümmend aastat ning tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui välismaal.

Elmar Kell “Tüdruk päevavarjuga”, 1954

MÜÜDUD Õli lõuendil, 1954. Raamitud. Mõõdud: 69 x 89,3 cm. Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.  

Epp Maria Kokamägi “Rita”, 1989.

MÜÜDUD Õli lõuendil. 50 x 100 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes. Teost ehib abikaasa Jaak Arro tehtud raam.

Valdur Ohakas “Meri”, 1990.

MÜÜDUD. Õli, raamitud. Mõõdud: 25 x 75 cm (koos raamiga 32 x 82 cm). Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Tallinnas Meriväljal elanud kunstnikule oli meri lõpmatuks inspiratsiooniallikaks ning nii on ka käesoleval teosel kujutatud merd majesteetliku ja kõikvõimsana.

Mauri Gross “Õhetab”, 2020

MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 40 x 40 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Valdur Ohakas “Maastik 1”, 1986

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 23 x 23 cm. Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Vaata ka kolmese seeria ülejäänud maale!

Valdur Ohakas “Maastik 2”, 1986

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 23 x 23 cm. Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Vaata ka kolmese seeria ülejäänud maale!

Valdur Ohakas “Maastik 3”, 1986

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 23 x 23 cm. Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Vaata ka kolmese seeria ülejäänud maale!

Olga Terri “Ootus”, 1940-ndad

MÜÜDUD Õli vineeril, 1940-ndad. Mõõdud: 28,5 x 23,1 cm, koos raamiga 36,5 x 31 cm.
Olga Terri (1916-2011) loomingut iseloomustas inimesekeskus. Tema hinge avamise oskust iseloomustasid karakterid, kes selgelt oma aega ja ruumi representeerisid ning olid kui omamoodi ajalookroonikud. Eerik Haameri käe all oma stiili välja kujundanud Terrile olid sõja lõpuaastaist kuni 1940-ndate lõpuni iseloomulikud karged kahvatud toonid, hõre katmisviis katkendlike pintslitõmmetega. Taoliste, ajastuhingega teoste eest visati Terri 1950. aastal Kunstnike Liidust kodanlikuks natsionalistiks tembeldatuna välja ning nii olid enamus tema samateemalisi maale peidetud kuni 1960. aastateni, mil ta esimest korda need taas avalikkuse ette julges tuua. Sama sarja maalidest kuulub neli ka KUMU 2021. aasta püsikollektsiooni.

Johannes Uiga “Akt lillelise rätiga”, 1989

MÜÜDUD Õli lõuendil, raamimata. Signatuur all paremal. Mõõdud: 70 x 50 cm. Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma maastikumaalide, vaikelude ja aktide poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. 1988. aasta tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.

Johannes Uiga “Lamav akt”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 65 x 100 cm. Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma maastikumaalide, vaikelude ja aktide poolest. Kunstiühingu "Pallas" auliiget Uigat tunnustati 1988. aastal Konrad Mäe medaliga.  

Jüri Ristna “Naine mustas kleidis”, 1993

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 25 x 20 cm.

Voldemar Peil “Koguva külas, Muhu”

MÜÜDUD Õli lõuendil, 1970ndad-1980ndad. Raamitud. Mõõdud: 64,5 x 75 cm Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Muhu saarel asuv Koguva küla on kogujate seas otsitud motiiv.  

Viktor Leškin “Kullerkupud”, 1980

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 50 x 70 cm Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Seeläbi esindab ta mingil määral Tallinna maalikoolkonda, teisalt avaldub tema maalides vene realistlik-impressionistliku vabaõhumaali mõju. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.

Enno Allik “Saaremaa etüüd”, 1994.

Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 28 x 38 cm. Viljandimaalt pärit maalikunstnik Enno Allik (s 1936) õppis maalikunsti kunstnik Silvia Jõgeveri käe all ning on esinenud mitmetel näitustel nii Eestis kui välismaal.

Jaan Tuuling “Viru väravad”, 1976.

MÜÜDUD Õli kartongil. Raamitud. All vasakul: 9 VI ´76. All paremal: J. Tuuling Mõõdud: 15 x 18,8 cm (26,2 x 30 cm koos raamiga). Petseris sündinud Jaan Tuuling (1930-1998) lõpetas Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi maali alal ning lisaks tegevkunstnikuna töötamisele oli ka kunstiõpetaja. Tema töid leidub erinevates erakogudes üle maailma. Tuuling on viljelenud linna- ja loodusvaateid ning heal tasemel sotsrealismi.

Voldemar Peil “Kaluritalu põhjarannikul”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Kunstnik Voldemar Peil sündis 1907. aastal Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse.    

Voldemar Peil “Vergi võrgukuurid”, 1972

MÜÜDUD Õli lõuendil, raamitud. 60 x 75 cm. Kunstnik Voldemar Peil sündis 1907. aastal Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse.

Raimo Saare “Punapäine modell”, 1960

Õli lõuendil. 1960. All paremal: Raimo Saare 1960. Raamitud.

Mõõdud 96,5 x 67,6 cm
Raimo Saare (1923-1995) õppis nii Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis kui Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis, mille Saare lõpetas 1953. aastal maalijana. Aastaid Tartu Kunstikooli õppejõuna tuntud kunstnik on lisaks aktidele loonud nii linna- kui loodusvaateid ning figuraalkompositsioone. Käesoleva teose peategelane, punapäine modell on kujutatud spontaanselt ja kiiresti nagu krokiitunnis. Tulemuseks on võluv ja värske maal, mille pikad pintslitõmbed lisavad teosele hoogsust ning elu.

Aleksander Remmel “Akt külgvaates”, 1949

MÜÜDUD

Õli, kartong. 1949. All paremal: Remmel 49. Raamitud.

Mõõdud 91,5 x 64,5 cm
Aleksander Remmel (1898-1982) lõpetas 1917 Rakvere Õpetajate Seminari ning õppis kunstikoolis Pallas 1920-1923, mille lõpetas joonistusõpetaja kutsega. 12 aastat hiljem astus Remmel uuesti Pallasesse maali erialale, mille omakorda lõpetas 1937 Ado Vabbe käe all. 1951-1962 oli Remmel Tartu Kunstikooli direktor, peale mida suundus 15 aastaks ENSV Haridusministeeriumi kunstikasvatuse komisjoni esimehe ametikohale. Remmel oli ka paljude kunstiõpikute ja üldhariduskoolide kunstiõpetuse programmide koostaja. Tema kirglik armastus maalimise vastu kestis kogu elu. Aleksander Remmel oli klassikalise pallasliku koolkonna esindaja. Käesolev maal “Akt külgvaates” aastast 1949 on maalitud vaatamata karmile ajale eht pallaslikus stiilis ja koloriidis.

Alar Pääro “Kübaratrikk”, 2021

Õli lõuendil. Mõõdud: 50 x 40, raamitud. Pärnu kunstnik Alar Pääro on küll iseõppija, kuid tema fantaasiaküllased teosed on esinenud mitmetel näitustel. Tema üks lemmikvärve on pruun, millest ta leiab lõputuid toone, millega mängida. Nii ka "Kübaratrikis".

Erich Pehap “Port de Grave”, 1976

Teost saab näha ja osta galeriist. Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud:  65 x 86 cm. Koos raamiga 67,1 x 87,9 cm. Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teoski on valminud tema uuel kodumaal, Port de Grave´i poolsaarel Newfoundlandis. Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel. PS! Teos vajab kerget restaureerimist.    

Mauri Gross “Sosista edasi”, 2021

5 200
MÜÜDUD. Õli puidul. Mõõdud: 129 x 82 cm (raamiga 132,5 x 85,5 cm). Flat-screen televiisori mõõtudes kunstiteose "Sosista edasi" tihedat taimestikku lähemalt uurima asudes jääb pilk üsna kiirelt peatuma vaid ühte õide või kõrrelehte korraga. Sellest mitmekihilisest taimerägastikust leiab rahu, aega ning salapärase tuuleiili hüpnotiseeriva sosina: "Tule ja tantsime koos!" Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Vaata ka kunstniku tõlgendust oma loomingust, sh käesolevast maalist: https://www.youtube.com/watch?v=uHxggYGp5Iw&t=12s

Mauri Gross “Punastab”, 2021

MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 50 x 60 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Elmar Kell “Tants kurega”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 100 x 70 cm. Kunstnik Elmar Kell (1925-2006) oli lisaks oma fantaasiaküllastele maalidele tuntud ka telekunstnikuga, kelle kujundada ja luua olid arvukad Eesti Televisiooni saated.

Eduard Spoerer “Austrikasvandus Normandias”, 19. sajandi lõpp

1 450
Õli. Raamitud. Mõõdud: 46,4 x 65 cm. Raamiga 59 x 77 cm. Tallinnas sündinud Eduard Spoerer (1841-1898) õppis 1859-1868 Peterburi Kunstide Akadeemias. Alates 1870. aastast elas ta Düsseldorfis, kus sai muuhulgas näpunäiteid kuulsalt baltisaksa kunstnikult Eugen Dückerilt. Peale Saksamaa ja Šveitsi on Spoerer palju maalinud Prantsusmaal, eriti Bretannias ja Normandias. Just viimase aineil on valminud ka käesolev teos.  

Raivo Vare “Jõemaastik paadiga”, 1964.

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 54 x 81,3 cm (koos raamiga 66 x 92,5 cm). Tartumaal sündinud Raivo Vare lõpetas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maali alal 1951. aastal. Suure loodusearmastajana ühendas Vare oma kaks kirge, metsanduse ja kunsti. Nii on tema loodusemaalidel tunda teadlase siirast huvi kujutatava vastu.

Mauri Gross “Rookatus”, 2021

MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 81 x 91 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Stanislavs Kreics “Tallinna Vanasadama vaade”, 1960-ndad

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm. Maalikunstnik Stanislavs Kreics (1909-1992) lõpetas Läti Kunstide Akadeemia 1947. aastal. Üheks tema õpetajaks oli ka oma aja nimekaimaid kunstnikke, Läti Kunstiakadeemia asutaja Vilhelms Purvitis. Kreicsi lemmikžanr oli meri ja selle ümber kihav rannaelu. Sestap tõmbas sadam teda Tallinnaski, kuhu ta 1960. aastate keskel maalima tuli. Vanasadama vaade oma igapäevaseid toimetusi tegevate linnakodanike, õrnalt suitsevate korstende ning taamal paistvate vanalinna tornidega on kui viiv tagasi ajalukku või põnevasse mängufilmi. Niivõrd hästi on kunstnikul õnnestunud tabada sadama olemus sellisena nagu ta ühes hästi toimivas linnas olema peab – kauba- ja seltskonnaelu keskus, kus vahetuvad nii kaubad kui ideed, tervitatakse ja jäetakse hüvasti, sünnib elu. Oma tasemelt ja teostuselt on see imeline hetk Tallinna Vanasadamast šedööver, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi hea impressionismi austajat.

Ardo Sivadi “Toolse linnus”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 65 x 80 cm. Ardo Sivadi (1900-1966) oli Narvas sündinud pallaslane, kellele sageli andis ainest vaated Ida-Virumaalt. Samuti tegi ta mitmeid Tallinna vaateid.

Jüri Ristna “Muusa”, 2002

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 24 x 19 cm.  

Jüri Ristna “Rannamännid”, 2002

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 36 x 40 cm. Jüri Ristnat inspireeris mitmekesine Eestimaa loodus ning väga tihti kasutas kunstnik oma loomingus just rohelise erinevaid varjundeid.  

Lembit Saarts “Tantsupidu”, 1957

Õli, paber. Raamitud. Mõõdud: ava 19 x 26,5 cm, koos raamiga 30 x 37 cm. Tartumaal sündinud Lembit Saarts oli erakordse värvitunnetusega kunstnik, kelle loomingut mõjutas Pallase maalikooli vaimsus ja esteetika. 1957. aastal valminud "Tantsupeo" hoogne ja vaba õhustik kiirgab endast rõõmu ning elujanu, mida aasta varem Kasahstani vangilaagrist vabanenud ning kodumaale naasnud kunstnik lõpuks ometi endast taas välja lasta sai.

Olav Maran “Vaikelu tomatiga”, 2009

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel. Maran on alati suure austuse ja pieteeditundega suhtunud nii loodusesse kui igapäevastesse argiesemeisse, mida ta nii vormitruult maalib. Läbi meisterliku valgusmängu ja värvikäsitlusoskuse suudab kunstnik vaatajale maalida elutruu pildi. Ka käesoleval maalil on vanameister oskuslikult välja toonud savikannu sügavsoojad toonid ning metallkausi helkiva väreluse.  

Eduard von Gebhardt “Naise portree”, 1880-1895

Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 50 x 35,5 cm. Raamiga 57,5 x 43 cm 1875. aastast Düsseldorfi akadeemia professoriks saanud Eduard von Gebhardt (1838-1925) armastas koos kolleegidega maalida rannakülades. Gebhardti paelusid inimtüübid rohkem kui maastik ja nii suhtles ta pidevalt inspiratsiooni otsides kohalikega. Sujuvate, isegi kergelt häguste joontega profiilis vasemale poolfiguurina kujutatud noore naise puhul on kunstnik süüvinud tema mõtetesse ja olemusse, näidates rohkemat kui see, mis vaid silmaga paistab.

Ermi Littover “Häädemeeste maastik kirikuga”, 1972

550
MÜÜDUD Õli kartongil. Mõõdud: 48,7 x 68,3 cm. Raamitud.

Ermi Littover (1921-2015)  oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri. Tema omapärase stiiliga, helge teos "Häädemeeste maastik kirikuga" esindab hästi kunstnikule omast päikesest kantud koloriiti. Juba lapsena end andeka joonistajana tõestanud Littover pidi aga majandusliku olukorra tõttu oma kunstihariduse saamise edasi lükkama täiskasvanuikka, mil täiendas ennast Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kursustel.

Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 62 x 51 cm Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga. Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega. Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.

Joann Saarniit “Kahe järve jõgi” / “Lake of two rivers”, 1958

Õli lõuendil, kleebitud masoniidile. Mõõdud: 50,5 x 70,5 cm.
Väliseesti kunstnikuna suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal. Saarniidu teosed võluvad oma emotsionaalse laetusega. Kunstniku signatuurvärvid – sinine ja kollakaspruun, mille kümnete eri toonidega mängides loob ta põnevaid tuulest viidud maailmu – on selgelt esindatud ka teoses "The lake of two rivers".