Näitan 1–100 tulemust 261-st

SAABUMAS. Lembit Ränd “Agulivaade”

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 26 x 36 cm, raamiga 42 x 52 cm. All paremal: LRAND

SAABUMAS. Joann Saarniit “Maastik”

Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 41 x 56 cm, raamiga 55 x 71 cm. All paremal: John Saarniit

Boris Ninemäe “Pillimees”

1 650
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 49 x 57 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Sjömans - nöje i skansen

SAABUMAS. Rein Tammik “Talvemaastik”

Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 21,5 x 33,5 cm, raamiga 36 x 48,5 cm. All vasakul: TAMMIK

Julius August Gentalen “Kaskede all”, 1943

2 900
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 79,4 x 69 cm, raamiga 91 x 81,5 cm. All paremal: J. Gentalen 43.

Erich Pehap “Piduliku õhtu eel”, 1954

1 200
Õli paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 30 x 23 cm, raamiga 50 x 40,5 cm. All vasakul: Pehap 1954 Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest. Käesoleval teosel viib Pehap aga vaataja peoeelsesse keskkonda, näidates pidulikku hetke ettevalmistavat protsessi, mis sageli on sama meeliköitev ja erutav kui eesootav sündmus.

Boris Ninemäe “Lootus”

1 980
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 53 x 64 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Hoppets förnyelse

Boris Ninemäe “Jaanipäev”

3 250
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 68 x 79,5 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Midsommer i byn

Boris Ninemäe “Heinategu”, 1950-60ndad

3 250
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 64 x 75 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Bradskande skördetid
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid. Tema hoogsate pintslitõmmetega edasi antud stseenid ranna- ja taluelust olid edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis. Soe ja helge on märksõnad, mis iseloomustavad ka “Heinategu”. Kunstnik on hinnanud päikese mahedalt sooja sära. Väikese, kuid olulise lisanüansina on ta figuraalkompositsiooni sulandanud ka sini-must-valge – austusavaldusena kodumaale, kuhu hing ikka tagasi ihkas.  

Viktor Karrus “Kulle talu”, 1980

1 600
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 54 x 65 cm All paremal: V. Karrus 80.
Eesti maastikku alati värvikirkalt ja tundeväljendusliku rikkusega maalinud Viktor Karruse (1913-1991) teos “Kulle talu” viib meid geograafiliselt põhjarannikule, täpsemalt Kuusalu valda. Karruse stiilile omaselt on töös avarust, palju valgust ja ka kerget nostalgiat, sest maalides viljapõldude taustale vana taluansambli, meenutab ta ju kadunud eesti aega. Muidugi on Karrusele tähtsad ka koloristlikud probleemid ning nende lahendamisel on ta oma põlvkonnas koos Richard Uutmaaga üks parimaid.

Evald Okas “Lamav naine”, 1985

3 700
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 31 x 52 cm. All paremal: EOkas 1985 Pöördel: EOkas 1985 Pöördel alusraamil: E. Okas 1985 Õli l. Lamav naine 31x52
Eesti aktimaali esimaalija Evald Okase (1915-2011) teose “Lamav naine” teeb põnevaks sulni modelli otse vaatajale pööratud pilk. Ta kutsub dialoogile, vestlema. Nagu ikka, käsitleb Okas figuuri sensuaalsena, kuid seekord asetab ta modelli abstraktsele taustale. Taust – eredad punase, oranži, valge tooni nüansseeritud pinnad, moodustavad huvitava värvilahenduse, näidates kunstnikku meisterliku koloristina.

Peeter Must “Seine’i kaldal II”, 2023

3 500
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 100 x 100 cm. All vasakul: Must 2023 Eesti neohüperrealismi olulisemaid figuure Peeter Must vaatleb loomingusarja “Jalutuskäigud Pariisis” kuuluvas teoses Euroopa üht kunstikeskust ebaturistliku pilguga, pöörates esmajoones tähelepanu inimesele metropolis. Kunstnik uitab mööda kunstiajaloost tuttavaid radu Pariisis, mida on kajastanud ülemöödunud sajandil impressionistidest vanameistrid, mõtiskledes samal ajal toonaste ja praeguste pariislaste üle. Seine´i jõele viitab maalil vasakul nurgas olev kaldarinnatise fragment, kompositsiooni ideelise keskme moodustab aga jalutajate seltskond. Palavat suvepäeva märgivad inimeste lühikesed varjud, kuid erakordselt maalilise pinnana tõuseb esile valguse- ja varjulaikudes kõnnitee. Teost võib tõlgendada ka omamoodi  impressionismi -ja fotohüperrealismiga flirtiva abstraktse maalina. Teos “Seine´i kaldal” oli eksponeeritud veebruaris 2024 Allee galeriis toimunud Peeter Musta isikunäitusel “Jalutuskäigud Pariisis”.

Endel Kõks “Tantsijanna”, 1979

9 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 91,5 x 76,7 cm All keskel: Kõks 79
“Tantsijanna” on Endel Kõksi (1912-1983) hilise loomingu heaks näiteks. Ühendades kujundi otseütlevuse ja dekoratiivse väljenduslaadi popkunstiga, demonstreerib Kõks teema valdamises nii head maitset kui endiselt modernistlikus kunstihoovuses püsimist. Töös leiduv teatav provokatiivsus käib tantsijanna oleku edasi andmisel kaasas. Maal on reprodutseeritud Tiiu Talvistu 2013. aastal koostatud Endel Kõksi monograafias “Vapruse, vabaduse ja rõõmuga”, repro nr 352.

Rudolf Sepp “Päevalilled”, 1943

1 150
Õli paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 24 x 17,5 cm, raamiga 52 x 40,5 cm. All paremal: R. Sepp 43

Olav Maran “Mneemestus dbt”, 2023

4 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 54,5 x 65,5 cm, raamiga 67 x 78 cm. All keskel: OM23 Pöördel: Olav Maran Mneemestus dbt 2023 õli 54,5 x 65,5 Olav Marani kuuekümnendatel alguse saanud abstraktne kunst oli julge ja moodne. Seejuures sündis samal ajal ka natuurilähedasi natüürmorte ja aastakümne teisel poolel  Cézanne’i vaimus “lapilisi” maastikke, mida kõiki ühendas kõrge vormikultuur, kunstiline mõtestatus ja harmooniatunnetus. 21. sajandi teisest kümnendist alates on vanameister pöördunud tagasi oma nooruspõlve stiili juurde ning Mneemestuse nime all valminud teoseid ühendavad sarnased märksõnad. Seejuures on värvikäsitlus tunduvalt küpsem ja tasakaalukam, nagu ka käesoleval teosel, mis toob vaataja ette korraga nii suviselt hõõguva päikese kui küpsed sügistoonid.

Jüri Marran “Kannad”, 1978

3 200
Õli papil. Raamiga. Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm. All paremal: JM 78. Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.

Jüri Marran “Kevad”, 1977

2 400
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 60 x 71,5 cm. All paremal: JM77 Pöördel: Jüri Marran s. 1937, "Kevad" 1977 Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui abstraktsetes kompositsioonides, lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ning lavakostüümid.

Jüri Marran “Natüürmort”, 1972

2 200
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 60,5 x 50,5 cm, raamiga 68 x 58 cm. All vasakul: JM. 72 Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui natüürmortidel. Lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid kui lavakostüümid.

Kalju Nagel “Kikajärve motiiv Paganamaalt”, 1961

2 400
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 32 x 41 cm, raamiga 48 x 57 cm. Pöördel: Kikajärve motiiv Paganamaalt.

Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad

2 300
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm. All vasakul: Kalju Nagel Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm)

Aksel Tamme “Vaikelu sügislillede ja roheliste õuntega”, 1950ndate esimene pool

1 800
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 75 x 60 cm. All vasakul: Tamme Aksel Tamme (1912-1975) alustas kunsti õppimist Pallases ning peale seda Soomes, Rootsis ja Kanadas. Neist viimasesse jäi ta ka lõpuks peatuma ning seal saabus ka edu. 1965. aastal Torontos toimunud isikunäitusel püstitati omalaadne eesti kunstiajaloo rekord: 51 tööst müüdi 40, sealjuures ei olnud kõik müügis (Vaba Eesti Sõna, 29. aprill 1965). Tamme maalilaad on looduslähedane ja faktuur tihedalt kattev. Tema helgelt pastelses toonis vaikelu annab märku looduse rikkalikest andidest, seda nii lopsakate sügisõite kui krõmpsuvalt roheliste õunte näol.

Epp Maria Kokamägi “Mõtlevad vihmale”, 2007

7 500
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 120,5 x 150,3 cm. All keskel: Mõtlevad vihmale. 2007 Epp Maria Pöördel alusraamil: Vihmapilv 150,3 x 120,5

Juss Piho “P-Room”, 2020

1 950
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 64 x 64 cm. All paremal: Piho Pöördel: JUSS PIHO "P-ROOM" OIL ON CANVAS 60 x 60 cm 2020

Enno Allik “Rannamaastik”, 1996

480
Õli lõuend kleebitud masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 55 cm, raamiga 49 x 63,5 cm. All paremal: E. Allik. 1996. Pöördel: Enno Allik. 1996. I 12. Rannamaastik. 40 x 55. õli. lõuend papil.

Boris Ottenberg “Põhjarannik”, 1934

2 800
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 57 cm, raamiga 47 x 64 cm. All paremal: B. Ottenberg. 1934 Pöördel: B. Ottenberg Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed. Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. On väga suur tõenäosus, et käesolev peenetundeline maastikuvaade on maalitud selle reisi ajal – täpsemalt Kunda linnas asuvalt Kronkskaldalt vaatega Toolse Ordulinnuse varemetele. Hunnitu paekaldalt maalitud vaade demonstreerib eelkõige Ottenbergi tohutut koloristiannet. Kaugemalt ühtlaselt pastelsetes beežikas-sinakates toonides valminud maalil leiame lähemale astudes tõelise värvidemere – koobaltsinise, ploomililla ja oliivikarva rohelise, mis annab tunnistust teadlikust värviteooria rakendamisest. Ometigi mõjub see keregelt udulooritatud tulemus vaba ja spontaansena – just sellisena, mis kutsub ennastki looduse värvide maagiat otsima.

Eugen Dücker “Mererannik Rügenil”, 1875-1900

3 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 44 x 66,1 cm, raamiga 57 x 79 cm.

Ashot Jegikjan “Tütarlaps tassiga”, 1999

750
Õli Soome papil. Raamitud. Mõõdud: 57 x 50 cm, raamiga 59 x 52 cm All vasakul: Jegikeon 99 Pöördel: A. Jegikeon 99. / A. Jegikjan 1999. / A. JEGIKJAN 1999. "Tütarlaps tassiga" Jerevanis sündinud ning alates 1985. aastast Tallinnas aktiivselt tegutsenud Ashot Jegikjan nimetab ise enda stiili mummuismiks, läbi mille annab kunstnik edasi soojust, rõõmu ja positiivsust. Nii ka käesolevas teoses, mille peategelane tundub parajasti olevat inspiratsioonihoos, mille saab peatada vaid hetkeks, et kiire energiat andev tass teed alla neelata ja seejärel koheselt millegi tähtsa loomisega jätkata.

Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja  Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Mauri Gross “Hõrgutis”, 2022

5 600
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 103 x 80 cm. All vasakul: MAURI GROSS All paremal: 23 Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 103 x 80 2022 "HÕRGUTIS"  

Mauri Gross “Ideaalmaastik 1”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm.  

Valdur Ohakas “Õhtune Eestimaa”, 1980

1 400
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 83,5 x 102 cm, raamiga 93 x 111 cm. All paremal: V. OHAKAS 80 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Mauri Gross “Suguvõsa 2”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm. All vasakul: MG All paremal: 24  

Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”

1 600
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm. All vasakul: SAARNIIT Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.

Valdur Ohakas “Kuusäras järvesilm”, 1980-ndad

340
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 30 x 22 cm. All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

BRON. Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad

1 850
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm. All vasakul: H. LEPIK Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA? 1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.

Ilmar Kimm “Kivine rand”

1 150
Õli lõuendi. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 59,5 x 69,5 cm. All paremal: I. Kimm Pöördel: I. Kimm "Kivine rand" õ, l. 50 x 60

Peeter Must “Tüdruk pargis / The girl in the park”, 2023

3 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 60 x 60 cm. All: Must 2023 Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Peeter Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Tema isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud maal "Tüdruk pargis" on dialoogis prantslasest maalikunstniku Berthe Morisot´kuulsa teosega "Noor tüdruk pargis". Ometigi on Musta nägemus teemast hoopis teistlaadne ning rõhub eelkõige modelli olemusele endale.

Kai Kaljo “Hara laht”, 2023

1 200
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All vasakul: Kai Kaljo 23 Pöördel: HARA LAHT Kai Kaljo 10.2023

Peeter Must “Päikesekiir / Sunshine”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil peab kunstnik dialoogi kuulsate prantsuse impressionistidega. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab, et Must "tõukleb bulvarite inimmeres, kuid teda ei tõmba turistlikud vaatamisväärsused. /.../ Musta huvitab hoopis muu –inimesed – nii turistid kui kohalikud. Nende ilmed, body language, žestid, suhtlusrituaalid inspireerivad kunstnikku defineerima oma Pariisi – see on justkui lõõgastavaid hetki ja hetkelist muretust pakkuv idülliline keskkond".
 

Peeter Must “Selles on küsimus / That is the question”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023 Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (22.02-16.03 Allee galeriis, kuraator Harry Liivrand) eksponeeritud teos vaatleb maailma kunstimekat uue pilguga. Need on lood inimestest, suhetest, maailmavaatest läbi Mustale omase eksperimentaalsete värvilahenduste.  

Peeter Must “Kitarrihelid / Guitar sounds”, 2023

4 800
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023  

Peeter Must “Champ-de-Mars / Champ-de-Mars”, 2023

5 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All: Must 2023  

Peeter Must “Place du Tertre / Place du Tertre”, 2023

4 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 100 cm. All: Must 2023  

Peeter Must “Seine’i kaldal I / On the Seine I”, 2023

5 700
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Peeter Must “Miraaž / The mirage”, 2023

5 700
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Peeter Must “Kaadrist väljas / Out of frame”, 2023

6 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Olev Mikiver “Tume bukett”, 1970

900
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 25 x 42 cm, raamiga 34 x 51 cm. All vasakul: O. Mikiver 70 Pöördel: Olev Mikiver "Mörk bukett" Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.

Mauri Gross “Kell 7”, 2023

4 600
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 91 x 77 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 91 x 77 2023 "KELL 7"  

Mauri Gross “Paju pill”, 2023

8 850
Õli lõuendil. Mõõdud: 120 x 130 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 120 x 130 2023"PAJU PILL"  

Mauri Gross “Suguvõsa 1”, 2023

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm.

Valdur Ohakas “Tuulevaikus”, 1983

340
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 22 x 16,5 cm, raamiga 30 x 24 cm. All paremal: V. OHAKAS 83
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Johannes Uiga “Naisakt”, 1988

1 600
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 86 cm. All vasakul: J. Uiga 88 a. Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. Käesoleva maali valmimise aastal, 1988, tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.

Johannes Uiga “Akt kirjul foonil”, 1991

1 600
Õli lõuendil. 1991. Mõõdud: 60 x 92 cm. 1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Akt kui üks maaliklassika aluseid oli Uiga jaoks heaks võimaluseks nende vormiotsingute elluviimiseks, sest siin sai ta ühendada nii kindlaid vormiproportsioone nõudva inimkeha kujutamise oskused kui vabamad mängud taustaga, mille puhul Uiga armastas sageli kasutada ühetoonilisi suuri pindu.    

Viktor Karrus “Põld”, 1979

2 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm. All paremal: VKarrus 79. Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.

Marju Bormeister “Paabulind”

1 250
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 89 x 38 cm, raamiga 97 x 46 cm. Pöördel: M Bormeister

Peeter Must “Mäng / The game”, 2023

5 000
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All: Must 2023  

Peeter Must “Kuninglik / The royal”, 2023

6 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 150 cm. All paremal: Must 2023 Peeter Musta näitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (Allee galeriis 22.02-16.03.24) eksponeeritud teosel "Kuninglik" loob prantsuspäraselt pügatud lopsakas puu silmatorkava keskse motiivi. Seda ümbritsevad inimesed istuvad lähestikku, ent on ometigi igaüks enda maailmas - võõrad ja tuttavad ühe korraga.  

Valdur Ohakas “Mere kutse”, 1988

600
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 49 cm, raamiga 45,5 x 55,5 cm. All paremal: V OHAKAS 88 Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Ka käesolev vaade on valminud suure tõenäosusega just Pirita kandis, kus kunstnik armastas merd nautimas käia.

Peeter Must “Hetk enesele / A moment for yourself”, 2023

7 300
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Ladvad ja juured”, 2020

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 18 x 21 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 18 x 21 2020 "LADVAD JA JUURED" Mauri Gross on viimaste aastate nõutumaid tähti eesti kunstimaastikul, kelle filigraanselt maalitud fragmendid loodusest on justkui uimastav sõõm värsket kevadõhku. Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis 21.02-21.03.2024 avatud näitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” (Uus tn 7, Tallinn)

Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””

2 500
Õli lõuendil. 1981. Raamitud. All paremal: S. Kasemaa 81. Pöördel alusraamil: Kompositsioon "Sügis" õli, lõuend 83x61 Tartu maalija Saskia Kasemaa (1945-2019) teos lähtub ühelt poolt 1970. aastate tööpaatosest, kuid teisalt teeb seda modernses võtmes. Seetõttu on esikohal maali visuaalsed väärtused ning allegoorilisus. Teose kompositsioonilise terviku moodustavad kolm žanri: figuurimaal (sügisande vedavad töölised), maastikumaal (tegevus toimub Lõuna-Eesti looduses) ja natüürmort (maali esiplaanil asetsev kast kõrvitsatega ja teiste juurviljadega). Rikkuse allegooriana tõlgendatav maal kannab endas sügise magusat aroomi ja päikesesooja täis laadinud looduse sooja tunnet.

Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941

2 250
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm. All vasakul: B. Ottenberg 41 Tallinnas elanud saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga.

Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980

420
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All paremal: V. OHAKAS 80 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.

Eugen Dücker “Võrgupuhastajad Hollandi rannal”, 1880-1890

5 500
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 58,5 x 96 cm, raamiga 69 x 107 cm. All vasakul: E. Dücker Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Anatoli Strahhov “Vana kalamees”, 2021

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 23 x 44 cm, raamiga 36,5 x 56,5 cm. All paremal: STRAHHOV. 2021 Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega  figureerivad majesteetlikud loomad. Seejuures on üheks kunstniku lemmikmotiiviks kujunenud graatsilised, kuid isepäised kaslased. Ka teoses "Vana kalamees" leiame kogenud kalamehe silmis teadliku rahu ja kuuleme rahulolevat, kõiketeadvat mõminat, sest isegi selja taga ujudes ei kala talle kätte saamata.

Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 35 cm. All vasakul: Kai Kaljo 23 Pöördel alusraamil: RUKKIPÕLD LEEVI KÜLAS PÕLVAMAAL, August 2023 Kai Kaljo

Agu Pihelga “Rahutu meri”, 1984

900
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 52 x 62 cm. All paremal A. Pihelga 84 Pöördel: A. Pihelga "Rahutu meri" õli p - 1984 40 x 50 cm August Janseni ja Roman Nymani käe all kunstihariduse saanud Agu Pihelga keskendus õpingutes eelkõige dekoratiivmaalile. Alates 1950-ndatest impressionistlikku joont hoidnud Pihelga on eelkõige tuntud oma maastiku- ja linnavaadete poolest. Käesolev vahutavates lainetes meri on võluv näide tema käekirjast.

Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 35 cm. All vasakul: Kai Kaljo Pöördel alusraamil: PÄIKESETÕUS LIHTENSTEINI KÜLAS PÕLVAMAAL, AUGUST 2023 Kai Kaljo Igaüks, kes on keset Eestimaa loodust suvisel varahommikul ärganud, teab neid joovastavalt küpseid lõhnu ning peagi ärkavate lindude, loomade ja putukate kristallselgelt kõlavaid hääli, mis võimenduvad maad aina laiemalt katvate päikesekiirte ees. Lõuna-Eesti ümarate maastikuvormide pehmus on kandunud ka Kai Kaljo teosele "Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal", kus viirastuslikult tuules õõtsuvad viljaõisikud kutsuvad neid õrnalt paitama ning tunnetama looduse väge.

Olev Mikiver “Siljansnäs“, 1973

800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 35 x 45 cm. All vasakul: O. Mikiver Pöördel: Olev Mikiver Siljansnäs 1973 Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis. Just Rootsis elades kujunes Mikiveril kiiresti välja oma isikupärane stiil. Tema kunst oli justkui ajast ees ning erinevate stiilide ühendamise tõttu nimetati teda eesti kunsti avangardistiks. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Kai Kaljo “Argipäeva hommik”, 2023

920
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All vasakul: Kai Kaljo 2023 Pöördel raamil: ARGIPÄEVA HOMMIK Kai Kaljo 2023 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Kai Kaljo “Argipäeva õhtu”, 2023

920
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All paremal: Kai Kaljo 2023 Pöördel raamil: ARGIPÄEVA ÕHTU Kai Kaljo 2023 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Valdemar Väli “Maastik õhtuvalguses”, 1954

690
Õli lõuendil kleebitud papile. Raamitud. Mõõdud: 25 x 35 cm, raamiga 34 x 43,5 cm. All paremal: V. Väli 54 a 1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Portreid ning linna- ja maastikuvaateid maalinud Väli looming võlub oma valguskäsitlusega. Käesolev maal on selle heaks näiteks, kus sume õhtuvalgus vajutab idüllilise pitseri Eestimaa maastikule.

Ashot Jegikjan “Õhtune teesonaat”, 2022-2023

900
Õli lõuendil. Raamimata. Mõõdud: 40 x 50 cm. All paremal: Jegikjan Pöördel: "Evening tea sonaata" A. Jegikjan 2022.-2023.

1980. aastatest Eestis elav armeenia päritolu kunstnik Ashot Jegikjan on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele. "Õhtune teesonaat" on emotsioone ja õhtust romantikat täis teos, mis kutsub hetkeks seisatuma ning nautime lihtsaid, kuid olulisi asju meie elus.

Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja  Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Ashot Jegikjan “Earl Grey”, 2020

380
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 32 cm, raamiga 43,5 x 35,5 cm All vasakul: Jegikjan Pöördel: A. Jegikjan 2020. Teejoomine on temaatikaks mitmes Ashot Jegikjani teoses — vahel taustal ja kohati teose keskmes nagu käesoleval 2020. aasta õlimaalil, kus Modiglianist inspireeritud naisterahvas endale pooluniselt ja rahumeelselt hommiku esimese tassi välja valab samal ajal kui linn taamal veel edasi magab.

Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Rene Kari “RK-XXXI variatsioon”, 2002

1 600
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 42 x 52 cm, raamiga 47 x 57 cm. All vasakul: RK02 Pöördel raamil: Rene Kari "RK-XXXI" variatsioon A 2002 õli kartongil Rene Kari (s 1950) korraga nii loob kunsti kui on läbi oma teadlikult antiikskulptuuriks vormitud keha ka ise kunst. Tema abstraktseisse teosteisse süvenedes leiame neist täiusliku korrastatuse ja puhtuse, sügavate eneseotsingute organiseeritud tulemi.

Väino Paris “Sünnipäeva õied”, 1979

490
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 74,5 x 63,5 cm, raamiga 79,5 x 68,5 cm. All vasakul: Väino Paris 79 Pöördel: "Sünnipäeva õied" Väino Paris 1979. a. Tallinn Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) üheks lemmikmotiiviks olid lopsakad lilled. Nii on ta "Sünnipäeva õites" rõhutanud sirelite võimsaid õiekobaraid ning sünnipäevale kohaselt kimpu lisanud punased roosid.

Tarmo Roosimölder “Kalamees ja Suured Kujud”, 1997

3 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 110 x 90 cm All vasakul: Roosimölder 1997 Tarmo Roosimöldri (s 1970) loomingu keskmes on loodus ning sageli ka inimene selle ühe osana. Pinnavormide ajatut ilu esile tuues loob ta minimalistlike vahenditega võimsaid teoseid. Nii on tema "Kalamees ja Suured Kujud" justkui igavene jutustus kalameestest, kelle lood paisuvad hiiglaslikeks võidulugudeks. Teisalt on Roosimölder teoses mänginud justkui Lihavõttesaarte kivikujudega ning loonud põneva kontrasti õhkõrna värvikihiga kaetud taeva ning vägevate hiigelkujude vahel.

Herman Talvik “Maastik“

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 46 x 66 cm. Raamiga 60 x 79,5 cm. All paremal: TALVIK Herman Talviku (1906-1984) kunstiharidus sai aluse Riigi Kunsttööstuskoolis ning jätkus enda täiendamisega maali alal nii Soomes kui mujal Euroopas. Juba Eestis saatis Talvikut kunstiteadlaste tähelepanu, kuid tema tõeline tähelend saabus Rootsis, kuhu ta 1944. aastal emigreerus. Seal kujunes temast väliseesti kunsti silmapaistev isiksus, kelle teoseid omandasid lisaks mainekale Rootsi rahvusmuuseumile ka mitmete teiste Rootsi linnade  muuseumid. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad

1 350
Õli papil. Raamitud. Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm. All paremal: A Murakin Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.  

Rein Tammik “Britannia maastik”

750
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 20 x 78,5 cm. Raamiga 27,3 x 87 cm. All vasakul: TAMMIK Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. Tehniliselt täiuseni viimistletud meisterlikud teosed on tema üks firmamärke. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Eugen Dücker “Päikseline rannik”

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm. All vasakul: E. Dücker Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Kaljo Simson “Tallinnas”

950
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 42 x 56 cm, raamiga 47 x 61 cm. All paremal: KALJO SIMSON Pöördel "TALLINNAS" KALJO SIMSON

Tuulikki Tolli “Sammalhabe”, 1991

970
Õli lõuendil. Raamimata. Mõõdud: 96 x 81 cm. All vasakul: TU Pöördel raamil: TUULIKI TOLLI 1957 "SAMMALHABE" 1991 (ÕLI LÕUEND) 96 X 81 Maalikunstnik Tuulikki Tolli loomingust võib leida viiteid tema teatritaustale. Mitmekülgse loojana on ta tööd täis fantaasiat, mis omakorda loovad arvukalt tõlgendusvõimalusi, nii on see ka muinasjutuliselt mõjuvas "Sammalhabemes".

Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970

2 800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 73 x 100 cm 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri. Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe. Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.

Alar Pääro “Matsalu laht”, 2003

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 78,4 x 100 cm Alar Pääro teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda.

BRON. kuni 12.06. Alar Pääro “Põhjamaa metsad”, 2003

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 79,7 x 100,3 cm Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.

Henn Roode “Poiss rannakülast”, 1960ndad.

1 000
Õli papil, raamitud. Mõõdud: 28 x 24 cm. Tallinnas sündinud Henn Roode (1924-1974) jõudis elu keerdkäikude tõttu aktiivselt kunstnikuna tegeleda vaid suhteliselt lühikese aja, kuid sel ajal sündinud looming on mitmekülgne ja rikkalik. Käesolev teos on maalitud 1960ndatel aastatel, mil kunstnik koos perega veetis suvesid Pärnumaal Treimanis. Roodet inspireeris sealne maalähedane, ehe ja läbilõhki looduslähedane eluviis, kalurite karm, aastakümneid põlvest põlve edasi kantud amet ning selle kandjad. Kuigi Roode jõudis oma vormianalüüsis abstraktsuseni, võis ta samas maalida looduslähedasi, natuurist inspireeritud  etüüde. Kunstniku vaimustust portreteeritava ehedusest on maalis selgesti tunda. Roode oligi muuhulgas tugev, mitte ainult vormi analüüsiv, vaid ka modelli karakterit tabada püüdev portretist. “Poiss rannakülast” oli eksponeeritud 2020. aastal Viimsi Rannarahva Muuseumis toimunud Henn Roode mereteemaliste maalide isikunäitustel “Meri ja rannarahvas”.

Elsa Starcenko-Silm “Natüümort puuviljadega”, 1957

1 200
Õli lõuendil. 1957. Mõõdud: 65 x 80,2 cm. All vasakul: E. Silm 57 Pöördel, alusraamile kleebitud paberil: "NATÜÜRMORT PUUVILJADEGA" 57 Maali- ja teatrikunstnik Elsa Starcenko-Silm (1925-2018) lõpetas ERKI 1951. aastal. Aastaid Nukuteatris töötanud kunstniku leivanumbriks teatris olid nukud ja lavamaalingud, lõuendile valmisid aga peamiselt natüürmordid ja maastikud. Jansenlikus laadis maalitud teoses „Natüürmort puuviljadega“ kasutab Starcenko-Silm enda kogemust lavakujunduse alal, luues harmoonilise kompositsiooni, milles igal elemendil on oma koht. 1950-ndate keskel tegeleti palju materiaalsuse tabamisega ning prooviti läbi maali edasi anda esemete pehmust, läiget, struktuuri. Sügiseselt mahlaste õunte ja ahvatlevate viinamarjadega on kunstnikul see hästi õnnestunud. Väljakallatud märjukesega lööb Starcenko-Silm aga toosti sügisele, mida rõhutavad veelgi oksad vaasis. See on meeleolukas, impressionismi ja realismi omavahelisi piire kompav soe vaade soojale septembrikuisele õhtule.

Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998

5 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 120 cm All paremal: sir Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998 1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).

Kaljo Polli “Krüsanteemid”, 1985

900
Õli, kartong. Raamitud. Mõõdud: 81 x 50 cm. Raamiga 85 x 55 cm. All paremal: KPolli 85. Pöördel: KALJO POLLI "KRÜSANTEEMID" 1985 ÕLI K. 81 X 50 Johannes Võerahansu käe all maalikunstnikuks kujunenud Kaljo Polli (1928-2004) peent kolorismitaju on tunda läbi tema loomingu. Ka käesoleva teose võluvaimaks väärtuseks on tundeline mäng värvidega, nende sulandumine ja esiletõus üheaegselt. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Benita Vomm “Keha”

1 900
Õli, lõuend kleebitud kartongile. 1960-ndad. Raamitud. Mõõdud: 60 x 45,5 cm All paremal: B. Vomm Pöördel: "TORSO" B. VOMM CANADA Pallaslane Benita Vomm (1908-2005) oli neid pagulusse läinud eesti maalijaid, kelle loominguline areng uuel kodumaal tegi läbi põhimõttelise muutuse pallaslikust uusrealismist abstraktsionalismi ja dekorativismi. Maal “Keha” on selle muutuse iseloomulik näide, Vommi käekirjale ka väga tüüpiline. Naisefiguuri muudab ta arabesksete tumedate kontuuride ja lilleõite abil esteetilist silmarõõmu pakkuvaks kompositsiooniks, milles figuur ise sulandub vabalt teda ümbritsevasse ornamentatsiooni.

BRON kuni 25.05. Ernst Hallop “Talvemaastik”, 1959

900
Õli papil. Raamitud. Mõõdud 34,5 x 45,5 cm. Raamiga 43,5 x 54 cm. All paremal: E. Hallop 59 Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Iris Uuk “Kõik lilled ma kingiksin Sulle”, 1993

280
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 29,5 x 14,5 cm, raamiga 31,5 x 16,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk õli 1993 Poeet Artur Alliksaare muusaks olnud Iris Uuk (s 1942) on tuntud oma lopsakate lillemaalide poolest.

Gregor von Bochmann “Ratsanikud veskiga”, 1890-1900

1 450
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 19 x 25 cm, raamiga 28,5 x 34,5 cm. All paremal: G. Bochmann Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega. Käesoleval teosel näeme kunstnikule väga omast motiivi, maastikku hobustega. Lisaks veskile ja esiplaanil olevatele talumeestele võlub teosel helge, impressionistlikult maalitud taevas.

Iris Uuk “Kimp saialilledega”

320
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 26 x 31,5 cm, raamiga 31,5 x 37,5 cm. All paremal: IUuk

Ardo Sivadi “Narva vanalinna vaade”, 1930-ndad

5 900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm. All vasakul: A.Sivadi Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena. Käesolev kodulinna motiiv on olnud Sivadile südamelähedane, sest samast vaatenurgast on ta maalinud ka Narva Muuseumile kuuluva teose „Vaade Narva raekoja trepilt vanale apteegile“. See omakorda põhineb albumi „Vana Narva“ autori Carl Sarapi u 1930. aastal tehtud ajaloolisel fotol, lisades teosele ka arhitektuuriajaloolise tähenduse. Sivadile iseloomulikud pehmed tooniüleminekud, soe, hämune koloriit loovad teosest romantilise alatooniga teose ning viivad vaataja ajas tagasi esimese Eesti Vabariigi aega.

Eduard Zentchik “Wonderful world”, 2015

1 300
Õli lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All paremal: ZED 015 Pöördel: Eduard Zentšik "Wonderful world" oil, canvas 70 x 70 ZED 2015 signatuur Üha tõusvas joones kunstimaailma vallutav Eduard Zentšik on võrdselt andekas nii maalis, graafikas kui fotograafias. Eesti Kunstiakadeemia 2003. aastal lõpetanud kunstniku teoseid leiab arvukatest Eesti ja välismaa muuseumitest ja erakogudest üle maailma. Oma loomingus ei seo ta ennast ühegi konkreetse stiili või teemaga, vaid mängulise loomeisiksusena segab omavahel eri meediumeid ja žanre. Zentšiku maalidel sageli peegelduv maagiline reaalsus on esindatud ka käesolevas teoses, kust leiame igavikulise, müstilise dimensiooni, millesse kunstnik tõmbab vaataja läbi ajapudelile peidetud maagilise silma. Läbi selle juhatab kunstnik meid rännule läbi hommikuse udu, kus ei eksisteeri argiseid probleeme ega muresid, on vaid hetk siin ja praegu, ainult sinu enda jaoks.

Peeter Must “Äärel”, 2022

3 450
Õli lõuendil. Raamitud. 120 x 100 cm. EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav. Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand). Ühtlasi on tegu näituse reklaamplakati peapildiga.

Andrei Jegorov “Sügis”, 1920-ndad

2 900
Guašš, tempera papil. Raamitud. Mõõdud: vm 23,5 x 32,3 cm. Raamiga: 42 x 50 cm. Maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Samasugust fenomenaalset visuaalset märkamist kirjeldasid oma mälestustes tema sõbrad ka juba täiskasvanud kunstnikku kirjeldades ja peenetundeliseks looduskogemuse tabajaks jäi ta elu lõpuni.   All vasakul: A.Jegoroff  

Iris Uuk “Lilled”, 1993

275
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 29,5 x 14,5 cm, raamiga 31,5 x 16,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk Lilled õli 1993

Benita Vomm “Kevadlilled”

980
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 92 x 60 cm. Raamiga 98 x 67,5 cm. All paremal: B Vomm Pöördel: "Kevadlilled", õli, "Spring flowers" oil Artist: Benita Vomm, 122 Barker Ave., Toronto, Ont., M4C 2N9 Rakverest pärit Benita Vomm (1908-2005) lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli. Benita abikaasa oli skulptor August Vomm. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.