Näitan 1–100 tulemust 230-st

Mauri Gross “Ladvad ja juured”, 2020

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 18 x 21 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 18 x 21 2020 "LADVAD JA JUURED" Mauri Gross on viimaste aastate nõutumaid tähti eesti kunstimaastikul, kelle filigraanselt maalitud fragmendid loodusest on justkui uimastav sõõm värsket kevadõhku. Teosega saab lähemalt tutvuda Allee galeriis 21.02-21.03.2024 avatud näitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” (Uus tn 7, Tallinn)

Peeter Must “Podcast”, 2024

5 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2024
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil "Podcast" on kunstnik jälginud suvises Pariisis pargipingile istunud naisterahvast. Süvenenud ilmel podcasti kuulav modell on korraga nii kohal kui ära, ära teises, uute teadmiste maailmas, ent ometigi siin, Prantsusmaa pealinna ühes kuulsaimas pargis, just siin ja praegu.

Mauri Gross “Ülekanne”, 2023

9 800
Õli lõuendil. 2023 Mõõdud: 124 x 124 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "ÜLEKANNE" Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu. Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos on tema ühe signatuurmotiivi suurepäraseid näiteid, mis ometigi aga annab aimu kunstniku uusimast, vertikaalsete joonte hüpnotiseerivale mõjule baseeritud suunast (vt ka teos "Seelik").

Peeter Must “Kuninglik / The royal”, 2023

6 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 150 cm. All paremal: Must 2023 Peeter Musta näitusel "Jalutuskäigud Pariisis" (Allee galeriis 22.02-16.03.24) eksponeeritud teosel "Kuninglik" loob prantsuspäraselt pügatud lopsakas puu silmatorkava keskse motiivi. Seda ümbritsevad inimesed istuvad lähestikku, ent on ometigi igaüks enda maailmas - võõrad ja tuttavad ühe korraga.  

Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2024

9 800
Õli lõuendil. 130 x 120 cm All vasakul: MAURI GROSS All paremal: 24 Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 130 x 120 2024 "PÕLEV PÕÕSAS" Mauri Gross (s 1969)  on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud nimiteos tutvustab uut arengujärku kunstniku loomingus.

Peeter Must “Hetk enesele / A moment for yourself”, 2023

7 300
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Kirsiaed”, 2023

7 600
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 88 x 88 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 88 x 88 2023 "KIRSIAED"  

Peeter Must “Vaade Eiffelile / View of the Eiffel Tower”, 2023

2 800
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 50 x 50 cm. All vasakul: Must 2023  

Mauri Gross “Seelik”, 2023

8 850
Õli lõuendil. Mõõdud: 124 x 124 cm. All vasakul: MAURI GROSS All paremal: 23 Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "SEELIK"

Peeter Must “Tüdruk pargis / The girl in the park”, 2023

3 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 60 x 60 cm. All: Must 2023 Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Peeter Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Tema isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud maal "Tüdruk pargis" on dialoogis prantslasest maalikunstniku Berthe Morisot´kuulsa teosega "Noor tüdruk pargis". Ometigi on Musta nägemus teemast hoopis teistlaadne ning rõhub eelkõige modelli olemusele endale.

Peeter Must “Selles on küsimus / That is the question”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Ülemäng”, 2022

8 800
Õli lõuendil. Mõõdud: 124 x 124 cm. All vasakul: MG Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2022 "ÜLEMÄNG"  

Peeter Must “Luxembourgi aed / Luxembourg garden”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 2”, 2023

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 20 x 23 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 20 x 23 2023 "VÄIKE IDEAALMAASTIK 2"  

Peeter Must “Kitarrihelid / Guitar sounds”, 2023

4 800
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023  

Peeter Must “Champ-de-Mars / Champ-de-Mars”, 2023

5 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All: Must 2023  

Mauri Gross “Algus”, 2023/2024

9 800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 125 x 125 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 125 x 125 2023/24 "ALGUS"  

Peeter Must “Miraaž / The mirage”, 2023

5 700
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Suguvõsa 2”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm. All vasakul: MG All paremal: 24  

Peeter Must “Place du Tertre / Place du Tertre”, 2023

4 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 100 x 100 cm. All: Must 2023  

Mauri Gross “Hõrgutis”, 2022

5 600
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 103 x 80 cm. All vasakul: MAURI GROSS All paremal: 23 Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 103 x 80 2022 "HÕRGUTIS"  

Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 1”, 2023

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 20 x 23 cm. Mauri Gross (s 1969)  on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud teos jätkab tema armastatud kirsimarjade sarja, kus ahvatlevad viljad on seekord asetatud abstraktsele taustale. Diagonaalsuunda rõhutav maal on täis elujõudu ja liikumist.

Peeter Must “Seine’i kaldal I / On the Seine I”, 2023

5 700
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Kell 7”, 2023

4 600
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 91 x 77 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 91 x 77 2023 "KELL 7"  

Mauri Gross “Ideaalmaastik 2”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm. All vasakul: MG Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 51 x 49 2024 "IDEAALMAASTIK 2"  

Peeter Must “Kaadrist väljas / Out of frame”, 2023

6 500
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Mauri Gross “Udu”, 2023

4 600
Õli lõuendil. Mõõdud: 69 x 88 cm.  

Peeter Must “Päikesekiir / Sunshine”, 2023

5 100
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All paremal: Must 2023
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil peab kunstnik dialoogi kuulsate prantsuse impressionistidega. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab, et Must "tõukleb bulvarite inimmeres, kuid teda ei tõmba turistlikud vaatamisväärsused. /.../ Musta huvitab hoopis muu –inimesed – nii turistid kui kohalikud. Nende ilmed, body language, žestid, suhtlusrituaalid inspireerivad kunstnikku defineerima oma Pariisi – see on justkui lõõgastavaid hetki ja hetkelist muretust pakkuv idülliline keskkond".
 

BRON. Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2019

5 600
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 95 x 80 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 95 x 80 2019 "PÕLEV PÕÕSAS"  

Mauri Gross “Ideaalmaastik 1”, 2024

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm.  

Mauri Gross “Suguvõsa 1”, 2023

3 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 51 x 49 cm.

Peeter Must “Mäng / The game”, 2023

5 000
Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 120 x 120 cm. All: Must 2023  

Mauri Gross “Carte Blanche”, 2023

2 300
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud: 16 x 21 cm.  

Mauri Gross “Paju pill”, 2023

8 850
Õli lõuendil. Mõõdud: 120 x 130 cm. Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 120 x 130 2023"PAJU PILL"  

Marju Bormeister “Paabulind”

1 250
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 89 x 38 cm, raamiga 97 x 46 cm. Pöördel: M Bormeister

Boris Ninemäe “Võrkude parandamine”

1 900
Õli lõundil. Raamitud. Mõõdud: 27 x 22 cm, raamiga 45 x 40 cm Pöördel: Stormens ödeläggelse Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teoseid on viimastel aastatel tänu kunstikogujate panusele tagasi kodumaale jõudnud. Tema reljeefne pintslikiri on selgelt isikupärane ning teemadering hindab lihtsaid, igapäevaseid tegevusi me elus.

Boris Ninemäe “Hilissuvel viljapõllul”

2 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 22 x27 cm, raamiga 40 x 45 cm. All vasakul: NINEMAE Pöördel: Ansträngda ryggar

Valdur Ohakas “Õhtune Eestimaa”, 1980

1 400
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 83,5 x 102 cm, raamiga 93 x 111 cm. All paremal: V. OHAKAS 80 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Marju Bormeister “Rand võrgumajaga”, 1990

1 000
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59,5 x 80 cm. All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN 1990 RAND VÕRGUMAJAGA ÕLI 50 X 70 Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.

Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”

1 600
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm. All vasakul: SAARNIIT Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.

Viktor Karrus “Põld”, 1979

2 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm. All paremal: VKarrus 79. Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.

Valdemar Väli “Maastik õhtuvalguses”, 1954

690
Õli lõuendil kleebitud papile. Raamitud. Mõõdud: 25 x 35 cm, raamiga 34 x 43,5 cm. All paremal: V. Väli 54 a 1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Portreid ning linna- ja maastikuvaateid maalinud Väli looming võlub oma valguskäsitlusega. Käesolev maal on selle heaks näiteks, kus sume õhtuvalgus vajutab idüllilise pitseri Eestimaa maastikule.

Boris Ninemäe “Päev mererannal”

1 900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 22 x 27 cm, raamiga 37 x 42 cm. All vasakul: NINEMAE Pöördel: En dag vid kusten Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teoseid on viimastel aastatel tänu kunstikogujate panusele tagasi kodumaale jõudnud. Tema reljeefne pintslikiri on selgelt isikupärane ning teemadering hindab lihtsaid, igapäevaseid tegevusi me elus.

Valdur Ohakas “Mere kutse”, 1988

600
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 49 cm, raamiga 45,5 x 55,5 cm. All paremal: V OHAKAS 88 Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Ka käesolev vaade on valminud suure tõenäosusega just Pirita kandis, kus kunstnik armastas merd nautimas käia.

Eugen Dücker “Päikseline rannik”

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm. All vasakul: E. Dücker Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””

2 500
Õli lõuendil. 1981. Raamitud. All paremal: S. Kasemaa 81. Pöördel alusraamil: Kompositsioon "Sügis" õli, lõuend 83x61 Tartu maalija Saskia Kasemaa (1945-2019) teos lähtub ühelt poolt 1970. aastate tööpaatosest, kuid teisalt teeb seda modernses võtmes. Seetõttu on esikohal maali visuaalsed väärtused ning allegoorilisus. Teose kompositsioonilise terviku moodustavad kolm žanri: figuurimaal (sügisande vedavad töölised), maastikumaal (tegevus toimub Lõuna-Eesti looduses) ja natüürmort (maali esiplaanil asetsev kast kõrvitsatega ja teiste juurviljadega). Rikkuse allegooriana tõlgendatav maal kannab endas sügise magusat aroomi ja päikesesooja täis laadinud looduse sooja tunnet.

Benita Vomm “Sirelid”, 1984

900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 91,5 x 60,5 cm. Raamiga 100,5 x 70 cm All paremal: B Vomm. Pöördel: Benita Vomm, oil „Lilacs“, 1984. Rakverest pärit Benita Vomm lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli, käesoleval teosel lopsakaid sireleid. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941

2 250
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm. All vasakul: B. Ottenberg 41

Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980

420
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All paremal: V. OHAKAS 80 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.

Eugen Dücker “Võrgupuhastajad Hollandi rannal”, 1880-1890

5 500
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 58,5 x 96 cm, raamiga 69 x 107 cm. All vasakul: E. Dücker Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.

Kai Kaljo “Loksa“, 2023

1 300
Õli lõuendil. Mõõdud: 50 x 50 cm. All vasakul: Kai Kaljo ´23 Pöördel alusraamil: LOKSA, AUGUST 26th / 2023 Kai Kaljo Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Boris Ninemäe “Soojas”

2 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 22 x 27, raamiga 40 x 45 cm. All vasakul: NINEMAE Pöördel: In i värmen Boris Ninemäe (1925-1991) oli juba noorelt sunnitud kodumaalt lahkuma. Tema kunstihuvi aga sellest ei raugenud ja nii jätkas ta õpinguid eri maailma paikades, korraldades  isikunäitusi nii Rootsis kui Norras. Ninemäe teoseid on viimastel aastatel tänu kunstikogujate panusele tagasi kodumaale jõudnud. Tema reljeefne pintslikiri on selgelt isikupärane ning teemadering hindab lihtsaid, igapäevaseid tegevusi me elus.

Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 35 cm. All vasakul: Kai Kaljo 23 Pöördel alusraamil: RUKKIPÕLD LEEVI KÜLAS PÕLVAMAAL, August 2023 Kai Kaljo

Agu Pihelga “Rahutu meri”, 1984

900
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 52 x 62 cm. All paremal A. Pihelga 84 Pöördel: A. Pihelga "Rahutu meri" õli p - 1984 40 x 50 cm August Janseni ja Roman Nymani käe all kunstihariduse saanud Agu Pihelga keskendus õpingutes eelkõige dekoratiivmaalile. Alates 1950-ndatest impressionistlikku joont hoidnud Pihelga on eelkõige tuntud oma maastiku- ja linnavaadete poolest. Käesolev vahutavates lainetes meri on võluv näide tema käekirjast.

Olev Mikiver “Siljansnäs“, 1973

800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 35 x 45 cm. All vasakul: O. Mikiver Pöördel: Olev Mikiver Siljansnäs 1973 Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis. Just Rootsis elades kujunes Mikiveril kiiresti välja oma isikupärane stiil. Tema kunst oli justkui ajast ees ning erinevate stiilide ühendamise tõttu nimetati teda eesti kunsti avangardistiks. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Märt Bormeister „Vana rehetuba“, 1971

620
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 15,2 x 22 cm, raamiga 20,5 x 27,5 cm. All vasakul: M BORMEISTER Pöördel: Märt Bormeister "Vana rehetuba" Tallinn MCMLXXI õli/palsam lakk 15,2 x 22 Märt Bormeister (1916-1991) sai kunstihariduse Roman Nymani, August Janseni ja Aleksander Vardi käe all. Ise pedagoogiks saades oli ta esimene, kes ERKI-s süstemaatiliselt oma tudengitele värvusõpetust hakkas andma. Bormeistri isamaa-armastus väljendus sageli just taluarhitektuuri kujutamises, seda nii seest kui väljast. Traditsioonide edasikandmise tähtsust rõhutades annab kunstnik "Vanas rehetoas" üht oma lemmikmotiivi, taluinterjööri edasi soojades toonides ja siira imetlusega.

Anatoli Strahhov “Vana kalamees”, 2021

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 23 x 44 cm, raamiga 36,5 x 56,5 cm. All paremal: STRAHHOV. 2021 Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega  figureerivad majesteetlikud loomad. Seejuures on üheks kunstniku lemmikmotiiviks kujunenud graatsilised, kuid isepäised kaslased. Ka teoses "Vana kalamees" leiame kogenud kalamehe silmis teadliku rahu ja kuuleme rahulolevat, kõiketeadvat mõminat, sest isegi selja taga ujudes ei kala talle kätte saamata.

Ashot Jegikjan “Õhtune teesonaat”, 2022-2023

900
Õli lõuendil. Raamimata. Mõõdud: 40 x 50 cm. All paremal: Jegikjan Pöördel: "Evening tea sonaata" A. Jegikjan 2022.-2023.

1980. aastatest Eestis elav armeenia päritolu kunstnik Ashot Jegikjan on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele. "Õhtune teesonaat" on emotsioone ja õhtust romantikat täis teos, mis kutsub hetkeks seisatuma ning nautime lihtsaid, kuid olulisi asju meie elus.

Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja  Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 35 cm. All vasakul: Kai Kaljo Pöördel alusraamil: PÄIKESETÕUS LIHTENSTEINI KÜLAS PÕLVAMAAL, AUGUST 2023 Kai Kaljo Igaüks, kes on keset Eestimaa loodust suvisel varahommikul ärganud, teab neid joovastavalt küpseid lõhnu ning peagi ärkavate lindude, loomade ja putukate kristallselgelt kõlavaid hääli, mis võimenduvad maad aina laiemalt katvate päikesekiirte ees. Lõuna-Eesti ümarate maastikuvormide pehmus on kandunud ka Kai Kaljo teosele "Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal", kus viirastuslikult tuules õõtsuvad viljaõisikud kutsuvad neid õrnalt paitama ning tunnetama looduse väge.

Rene Kari “RK-XXXI variatsioon”, 2002

1 600
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 42 x 52 cm, raamiga 47 x 57 cm. All vasakul: RK02 Pöördel raamil: Rene Kari "RK-XXXI" variatsioon A 2002 õli kartongil Rene Kari (s 1950) korraga nii loob kunsti kui on läbi oma teadlikult antiikskulptuuriks vormitud keha ka ise kunst. Tema abstraktseisse teosteisse süvenedes leiame neist täiusliku korrastatuse ja puhtuse, sügavate eneseotsingute organiseeritud tulemi.

Väino Paris “Sünnipäeva õied”, 1979

490
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 74,5 x 63,5 cm, raamiga 79,5 x 68,5 cm. All vasakul: Väino Paris 79 Pöördel: "Sünnipäeva õied" Väino Paris 1979. a. Tallinn Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) üheks lemmikmotiiviks olid lopsakad lilled. Nii on ta "Sünnipäeva õites" rõhutanud sirelite võimsaid õiekobaraid ning sünnipäevale kohaselt kimpu lisanud punased roosid.

Richard Sagrits “Seisev akt”, 1958.

3 900
Õli papil. 1958. Raamitud. Mõõdud: 47 x 32 cm. 1950. aastate keskel käisid kunstnikud sageli Kunstihoone ühisateljees maalimas ning just seal valmisid mitmed Richard Sagritsa (1910-1968) kuulsust kogunud aktimaalid. Kunstniku vaba ja kerge pintslitöö ning nüansseeritult tabatud ateljeevalgus lisavad maalile laiema kõlapinna kui pelgalt kirjeldus naisekehast. See on jutustus päevastest sündmustest, homsetest asjatoimetustest ning suurtest eesmärkidest. Sagrits on meisterlikult tabanud postile nõjatuva kauni modelli unistava ilme, mis on ta mõtted viinud kaugele eemale, järgmisesse suvesse.

Kaljo Simson “Tallinnas”

950
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 42 x 56 cm, raamiga 47 x 61 cm. All paremal: KALJO SIMSON Pöördel "TALLINNAS" KALJO SIMSON

Tuulikki Tolli “Sammalhabe”, 1991

970
Õli lõuendil. Raamimata. Mõõdud: 96 x 81 cm. All vasakul: TU Pöördel raamil: TUULIKI TOLLI 1957 "SAMMALHABE" 1991 (ÕLI LÕUEND) 96 X 81 Maalikunstnik Tuulikki Tolli loomingust võib leida viiteid tema teatritaustale. Mitmekülgse loojana on ta tööd täis fantaasiat, mis omakorda loovad arvukalt tõlgendusvõimalusi, nii on see ka muinasjutuliselt mõjuvas "Sammalhabemes".

Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970

2 800
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 73 x 100 cm 1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri. Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe. Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.

Herman Talvik “Maastik“

1 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 46 x 66 cm. Raamiga 60 x 79,5 cm. All paremal: TALVIK Herman Talviku (1906-1984) kunstiharidus sai aluse Riigi Kunsttööstuskoolis ning jätkus enda täiendamisega maali alal nii Soomes kui mujal Euroopas. Juba Eestis saatis Talvikut kunstiteadlaste tähelepanu, kuid tema tõeline tähelend saabus Rootsis, kuhu ta 1944. aastal emigreerus. Seal kujunes temast väliseesti kunsti silmapaistev isiksus, kelle teoseid omandasid lisaks mainekale Rootsi rahvusmuuseumile ka mitmete teiste Rootsi linnade  muuseumid. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Ants Murakin “Sügis metsas”, 1950ndad

1 350
Õli papil. Raamitud. Mõõdud 36,5 x 39,3 cm, raamiga 46,5 x 49,5 cm. All paremal: A Murakin Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.  

Kai Kaljo “Argipäeva õhtu”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All paremal: Kai Kaljo 2023 Pöördel raamil: ARGIPÄEVA ÕHTU Kai Kaljo 2023 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Tarmo Roosimölder “Kalamees ja Suured Kujud”, 1997

3 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 110 x 90 cm All vasakul: Roosimölder 1997 Tarmo Roosimöldri (s 1970) loomingu keskmes on loodus ning sageli ka inimene selle ühe osana. Pinnavormide ajatut ilu esile tuues loob ta minimalistlike vahenditega võimsaid teoseid. Nii on tema "Kalamees ja Suured Kujud" justkui igavene jutustus kalameestest, kelle lood paisuvad hiiglaslikeks võidulugudeks. Teisalt on Roosimölder teoses mänginud justkui Lihavõttesaarte kivikujudega ning loonud põneva kontrasti õhkõrna värvikihiga kaetud taeva ning vägevate hiigelkujude vahel.

Kai Kaljo “Argipäeva hommik”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All vasakul: Kai Kaljo 2023 Pöördel raamil: ARGIPÄEVA HOMMIK Kai Kaljo 2023 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Alar Pääro “Matsalu laht”, 2003

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 78,4 x 100 cm Alar Pääro teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda.

Alar Pääro “Põhjamaa metsad”, 2003

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 79,7 x 100,3 cm Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.

Rein Tammik “Britannia maastik”

750
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 20 x 78,5 cm. Raamiga 27,3 x 87 cm. All vasakul: TAMMIK Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. Tehniliselt täiuseni viimistletud meisterlikud teosed on tema üks firmamärke. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Elsa Starcenko-Silm “Natüümort puuviljadega”, 1957

1 200
Õli lõuendil. 1957. Mõõdud: 65 x 80,2 cm. All vasakul: E. Silm 57 Pöördel, alusraamile kleebitud paberil: "NATÜÜRMORT PUUVILJADEGA" 57 Maali- ja teatrikunstnik Elsa Starcenko-Silm (1925-2018) lõpetas ERKI 1951. aastal. Aastaid Nukuteatris töötanud kunstniku leivanumbriks teatris olid nukud ja lavamaalingud, lõuendile valmisid aga peamiselt natüürmordid ja maastikud. Jansenlikus laadis maalitud teoses „Natüürmort puuviljadega“ kasutab Starcenko-Silm enda kogemust lavakujunduse alal, luues harmoonilise kompositsiooni, milles igal elemendil on oma koht. 1950-ndate keskel tegeleti palju materiaalsuse tabamisega ning prooviti läbi maali edasi anda esemete pehmust, läiget, struktuuri. Sügiseselt mahlaste õunte ja ahvatlevate viinamarjadega on kunstnikul see hästi õnnestunud. Väljakallatud märjukesega lööb Starcenko-Silm aga toosti sügisele, mida rõhutavad veelgi oksad vaasis. See on meeleolukas, impressionismi ja realismi omavahelisi piire kompav soe vaade soojale septembrikuisele õhtule.

Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998

5 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 120 cm All paremal: sir Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998 1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).

Henn Roode “Poiss rannakülast”, 1960ndad.

1 000
Õli papil, raamitud. Mõõdud: 28 x 24 cm. Tallinnas sündinud Henn Roode (1924-1974) jõudis elu keerdkäikude tõttu aktiivselt kunstnikuna tegeleda vaid suhteliselt lühikese aja, kuid sel ajal sündinud looming on mitmekülgne ja rikkalik. Käesolev teos on maalitud 1960ndatel aastatel, mil kunstnik koos perega veetis suvesid Pärnumaal Treimanis. Roodet inspireeris sealne maalähedane, ehe ja läbilõhki looduslähedane eluviis, kalurite karm, aastakümneid põlvest põlve edasi kantud amet ning selle kandjad. Kuigi Roode jõudis oma vormianalüüsis abstraktsuseni, võis ta samas maalida looduslähedasi, natuurist inspireeritud  etüüde. Kunstniku vaimustust portreteeritava ehedusest on maalis selgesti tunda. Roode oligi muuhulgas tugev, mitte ainult vormi analüüsiv, vaid ka modelli karakterit tabada püüdev portretist. “Poiss rannakülast” oli eksponeeritud 2020. aastal Viimsi Rannarahva Muuseumis toimunud Henn Roode mereteemaliste maalide isikunäitustel “Meri ja rannarahvas”.

Kaljo Polli “Krüsanteemid”, 1985

900
Õli, kartong. Raamitud. Mõõdud: 81 x 50 cm. Raamiga 85 x 55 cm. All paremal: KPolli 85. Pöördel: KALJO POLLI "KRÜSANTEEMID" 1985 ÕLI K. 81 X 50 Johannes Võerahansu käe all maalikunstnikuks kujunenud Kaljo Polli (1928-2004) peent kolorismitaju on tunda läbi tema loomingu. Ka käesoleva teose võluvaimaks väärtuseks on tundeline mäng värvidega, nende sulandumine ja esiletõus üheaegselt. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Benita Vomm “Keha”

1 900
Õli, lõuend kleebitud kartongile. 1960-ndad. Raamitud. Mõõdud: 60 x 45,5 cm All paremal: B. Vomm Pöördel: "TORSO" B. VOMM CANADA Pallaslane Benita Vomm (1908-2005) oli neid pagulusse läinud eesti maalijaid, kelle loominguline areng uuel kodumaal tegi läbi põhimõttelise muutuse pallaslikust uusrealismist abstraktsionalismi ja dekorativismi. Maal “Keha” on selle muutuse iseloomulik näide, Vommi käekirjale ka väga tüüpiline. Naisefiguuri muudab ta arabesksete tumedate kontuuride ja lilleõite abil esteetilist silmarõõmu pakkuvaks kompositsiooniks, milles figuur ise sulandub vabalt teda ümbritsevasse ornamentatsiooni.

Ernst Hallop “Talvemaastik”, 1959

900
Õli papil. Raamitud. Mõõdud 34,5 x 45,5 cm. Raamiga 43,5 x 54 cm. All paremal: E. Hallop 59 Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Iris Uuk “Kõik lilled ma kingiksin Sulle”, 1993

280
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 29,5 x 14,5 cm, raamiga 31,5 x 16,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk õli 1993 Poeet Artur Alliksaare muusaks olnud Iris Uuk (s 1942) on tuntud oma lopsakate lillemaalide poolest.

Gregor von Bochmann “Ratsanikud veskiga”, 1890-1900

1 450
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 19 x 25 cm, raamiga 28,5 x 34,5 cm. All paremal: G. Bochmann Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega. Käesoleval teosel näeme kunstnikule väga omast motiivi, maastikku hobustega. Lisaks veskile ja esiplaanil olevatele talumeestele võlub teosel helge, impressionistlikult maalitud taevas.

Mauri Gross “Soe udu”, 2021

3 200
MÜÜDUD. Õli, lõuend. Mõõdud: 69 x 69 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli eksponeeritud Allee galeriis dets 2021-jaanuar 2022 toimunud näitusel “S U G U V Õ S A 4”. Vt ka: https://www.youtube.com/watch?v=uHxggYGp5Iw&t=4s

Iris Uuk “Kimp saialilledega”

320
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 26 x 31,5 cm, raamiga 31,5 x 37,5 cm. All paremal: IUuk

Ardo Sivadi “Narva vanalinna vaade”, 1930-ndad

5 900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 60 cm. All vasakul: A.Sivadi Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena. Käesolev kodulinna motiiv on olnud Sivadile südamelähedane, sest samast vaatenurgast on ta maalinud ka Narva Muuseumile kuuluva teose „Vaade Narva raekoja trepilt vanale apteegile“. See omakorda põhineb albumi „Vana Narva“ autori Carl Sarapi u 1930. aastal tehtud ajaloolisel fotol, lisades teosele ka arhitektuuriajaloolise tähenduse. Sivadile iseloomulikud pehmed tooniüleminekud, soe, hämune koloriit loovad teosest romantilise alatooniga teose ning viivad vaataja ajas tagasi esimese Eesti Vabariigi aega.

Eduard Zentchik “Wonderful world”, 2015

1 300
Õli lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All paremal: ZED 015 Pöördel: Eduard Zentšik "Wonderful world" oil, canvas 70 x 70 ZED 2015 signatuur Üha tõusvas joones kunstimaailma vallutav Eduard Zentšik on võrdselt andekas nii maalis, graafikas kui fotograafias. Eesti Kunstiakadeemia 2003. aastal lõpetanud kunstniku teoseid leiab arvukatest Eesti ja välismaa muuseumitest ja erakogudest üle maailma. Oma loomingus ei seo ta ennast ühegi konkreetse stiili või teemaga, vaid mängulise loomeisiksusena segab omavahel eri meediumeid ja žanre. Zentšiku maalidel sageli peegelduv maagiline reaalsus on esindatud ka käesolevas teoses, kust leiame igavikulise, müstilise dimensiooni, millesse kunstnik tõmbab vaataja läbi ajapudelile peidetud maagilise silma. Läbi selle juhatab kunstnik meid rännule läbi hommikuse udu, kus ei eksisteeri argiseid probleeme ega muresid, on vaid hetk siin ja praegu, ainult sinu enda jaoks.

Peeter Must “Äärel”, 2022

3 450
Õli lõuendil. Raamitud. 120 x 100 cm. EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav. Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand). Ühtlasi on tegu näituse reklaamplakati peapildiga.

Iris Uuk “Lilled”, 1993

275
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 29,5 x 14,5 cm, raamiga 31,5 x 16,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk Lilled õli 1993

Efraim Allsalu “Akt vaasiga”, 1995

2 100
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 58 x 53,5 cm All paremal: EAllsalu 95 Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal kiitusega lõpetanud kunstnik armastas aktimaali žanri ja siinne teos 1990. aastatest on tema stiili iseloomulik näide. Kergelt unenäolisena mõjuval naisekujutisel keskendub pilk modelli näole ja punastele huultele, mis teose kompositsioonis erootilist laengut väljendab. Kaunist figuuri ümbritsev värviväli on justkui pastelsetes toonides abstraktne maal, harmoniseerudes ookrivärvis naisekehaga. Allsalu katsetusaltile loojanatuurile kohaselt on ta maalimiseks kasutanud masoniidi karedamat poolt, mis oma poorse struktuuriga tekitab põnevaid uusi mustreid ning võimendab veelgi teosest saadavat emotsiooni.

Benita Vomm “Kevadlilled”

980
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 92 x 60 cm. Raamiga 98 x 67,5 cm. All paremal: B Vomm Pöördel: "Kevadlilled", õli, "Spring flowers" oil Artist: Benita Vomm, 122 Barker Ave., Toronto, Ont., M4C 2N9 Rakverest pärit Benita Vomm (1908-2005) lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli. Benita abikaasa oli skulptor August Vomm. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Iris Uuk “Sinine ja valge”

140
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 10 x 10 cm, raamiga 11,5 x 11,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk

Andrei Jegorov “Sügis”, 1920-ndad

2 900
Guašš, tempera papil. Raamitud. Mõõdud: vm 23,5 x 32,3 cm. Raamiga: 42 x 50 cm. Maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Samasugust fenomenaalset visuaalset märkamist kirjeldasid oma mälestustes tema sõbrad ka juba täiskasvanud kunstnikku kirjeldades ja peenetundeliseks looduskogemuse tabajaks jäi ta elu lõpuni.   All vasakul: A.Jegoroff  

Emeric Weber “Kopli”

880
Õli vineeril. Mõõdud: 102 x 152,5 cm Eesti Kunstiakadeemias õppinud Emeric Weber on oma loomingu kohta öelnud: "Oma teostes väljendan tunnet või tundeid, mis mind teatud hetkes haaranud on, mõnikord vähendades ümbritsevat müra või tuues esile mingit konkreetset müraallikat. Lihtsustatud kujul hetked on painajalikud ning kordusesse haaravad."

Helve Viidalepp “Pargis”, 1971

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60,5 x 73 cm All paremal: H. Viidalepp 1971. Pöördel raamil: 60,5 x 73 õli lõuendil 1971 Helve Viidalepp "Pargis" Helve Viidalepp (1921-1979) päris oma kunstiande graafikust isalt August Roosilehelt ning ka abikaasa Ants Viidalepp oli kunstnik. Kompositsioon „Pargis“ meenutabki veidi tema abikaasa stiili, kuid viimase kergelt karikeerivast laadist erinevalt on südamlikus ja intiimses stiilis. Sügiskuldse puudesalu taustal frontaalselt siluettidena istuv trio mõjub sel kunstiuuenduslikkuse tippajal modernsena ja värskena.

Gregor von Bochmann “Mees hobusega”

7 800
Õli lõuendil. Dateerimata. Raamitud. Mõõdud 110 x 93 cm. Raamiga 126 x 109 cm. Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin, maalis elu lõpuni Läänemaa motiive. Samuti tutvus siinne kunstipublik tema tööde kaudu moodsa naturalismiga ning vabaõhumaali värskuse ja vabadusega. Meisterlik hobuste kujutaja armastas neid võimsaid loomi kujutada nii looduses kui tallis, andes kroonikuna edasi kohalike talupoegade igapäevaseid toimetusi.

Mauri Gross “Alfa”, 2021

3 200
MÜÜDUD. Õli papil. Mõõdud: 86.5 x 73.5 cm Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel. Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.

Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901

1 450
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm. All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.

Epp Maria Kokamägi “Naudi päeva”, 2005

2 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 90 x 90 cm, koos raamiga 108 x 108 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.

August Albo “Iidsetel treppidel”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 61,5 x 30,5 cm, raamiga 76 x 45,5 cm Peterburis 1912-1918 kunstihariduse saanud ja 1950-ndatel USAs karjääri teinud August Albo (1893-1963) veetis vahepealse aja Euroopa erinevates riikides. Oma reisimuljeid lõuendile kandes sattus sinna lisaks maastikele ka ajalooliste hoonete varemeid, mille Albo inimfiguure lisades ellu äratas.    

Valdur Ohakas “Pilk tasasele veele”, 1986

450
MÜÜDUD. Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 74,5 x 29,8 cm, raamiga 80 x 34 cm. All paremal: V. OHAKAS 86 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Eugen Dücker “Paat rannas”, 1906

4 900
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 64,4 x 48,2 cm, raamiga 75 x 59 cm. All vasakul: E. Dücker. 1906 Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.