Eesti kunsti elav klassik Enn Põldroos (s 1933), kelle loomingu põhjalik ülevaaatenäitus avatakse käesoleval aastal Kumus, on piiblit analüüsinud kui kirjandusteost. Just see oli teos, mis sageli esimesena kirjaoskajate eestlasteni jõudis ja nii said suitsutaredes loetud jutud müütilistest naistest osaks meie kultuuriloost. Seetõttu vaatleb Põldroos ka oma maaliloomingus piiblit üldise vaimsuse mõjutajana, analüüsib sealseid jutustusi tänapäeva kontekstis.
Käesolevas, “Piibli daamide” sarja kuuluvas töös interpreteerib kunstnik nii Rubensi kui Rembrandti poolt maailma kunstiklassikasse maalitud teost “Susanna supleb”, kujutades teda kauni ja sulnina, justkui jumalannat. Tema modellide ebamaise ilu saladust on kunstnik ise kirjeldanud nii: “Täiuslikus modellis oleks nagu aegade saladus. Üks joon, üks vorm voogab teiseks, kuid kumeruse üleminek järgmiseks ei toimu lõdvas ükskõiksuses – nende vahel on pingestunud ala, oaas, kuhu vanasti tulid kõrbeelanikud matma oma kulda.” (“Enn Põldroos – Maalid 1967-2007”, 2008. Lk 22).
Meistrile omaselt on Põldroos pildivälja ülesehituse rakendanud loo jutustamisse – puhas ja süütu Susanna on kujutatud õrna mustvalge joonega, samas salaja aeda hiilinud pealtvaatajad jäetakse värava taha ning kujutatud tunduvalt sügavamates, laiade pintslilöökidega lõuendile kantud toonides.
Õlimaal
Näitan 201–300 tulemust 384-st
Enn Põldroos “Susanna supleb“, 2014
Marju Bormeister “Nii on, nii jääb”, 2013
Andro Kööp “Rõõmus kamp”, 2024
Õli belgia linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 76 cm. Andro Kööbi (s 1967) isikunäitusel "Rõõm" (Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024) eksponeeritud teos "Rõõmus kamp" esitleb kunstniku rohelist mõtteviisi. Nimelt on teos valminud maalimisprotsessi loomuliku osana ning sündinud kunstiteoseks läbi maalipaletiks olemise. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Andro Kööp “Varahommik rannal”, 2014
MÜÜDUD.
Õli froteel. Raamitud.
Mõõdud: 60,5 x 47,5 cm. Andro Kööp tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos “Varahommik rannal”. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Andro Kööp “Värske tuul õõtsutab aias lilli”, 2024
MÜÜDUD.
Õli Belgia linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Teos "Värske tuul õõtsutab aias lilli" kannab endas metafüüsilise maaliruumi põrkumist realistliku motiiviga. Vabade, spontaansete pintslitõmmetega maalitud, aeda kujutaval teosel kohtuvad looduse vaimustav värvigamma ning kunstniku meisterlik kompositsioonitaju. Teos oli eksponeeritud Allee galeriis 2024. aastal toimunud Andro Kööbi isikunäitusel "Rõõm".
Andro Kööp “Rannas”, 2024
MÜÜDUD.
Õli puuvillasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos "Rannas". Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Andro Kööp “Koju, üle põllu”, 2019
MÜÜDUD.
Õli linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 26 x 50 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” eksponeeritud teos "Koju, üle põllu" esitleb rohelist mõtteviisi toetava kunstniku maailmanägemust kõige otsesemas mõttes. Näeme enda ees maalimisprotsessi tulemusena tekkinud, loomulikult välja kasvanud töid, milledest sünnib täiesti uudne kunst. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Andro Kööp “Hero in a white mask”, 2024
MÜÜDUD.
Õli linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 22 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos “Hero in a white mask", mis on sündinud maalipaletina. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Andro Kööp “Vaalade kohtumine”, 2014
MÜÜDUD.
Õli / lõuend papil. Raamitud.
Mõõdud: 47 x 45 cm. Andro Kööbi (s 1967) teos "Vaalade kohtumine" aastast 2013 väljendab tema armastust rohelise mõtteviisi vastu. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”Teos oli eksponeeritud Andro Kööbi isikunäitusel “Rõõm” Allee galeriis 5.12-21.12.2024.
Endel Kõks “Tantsijanna”, 1979
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 91,5 x 76,7 cm
All keskel: Kõks 79
“Tantsijanna” on Endel Kõksi (1912-1983) hilise loomingu heaks näiteks. Ühendades kujundi otseütlevuse ja dekoratiivse väljenduslaadi popkunstiga, demonstreerib Kõks teema valdamises nii head maitset kui endiselt modernistlikus kunstihoovuses püsimist. Töös leiduv teatav provokatiivsus käib tantsijanna oleku edasi andmisel kaasas.
Maal on reprodutseeritud Tiiu Talvistu 2013. aastal koostatud Endel Kõksi monograafias “Vapruse, vabaduse ja rõõmuga”, repro nr 352.
Boris Ninemäe “Heinategu”, 1950-60ndad
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 64 x 75 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Bradskande skördetid
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid. Tema hoogsate pintslitõmmetega edasi antud stseenid ranna- ja taluelust olid edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis.
Soe ja helge on märksõnad, mis iseloomustavad ka “Heinategu”. Kunstnik on hinnanud päikese mahedalt sooja sära. Väikese, kuid olulise lisanüansina on ta figuraalkompositsiooni sulandanud ka sini-must-valge – austusavaldusena kodumaale, kuhu hing ikka tagasi ihkas.
Anatoli Strahhov “Vana kalamees”, 2021
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 23 x 44 cm, raamiga 36,5 x 56,5 cm.
All paremal: STRAHHOV. 2021
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega figureerivad majesteetlikud loomad. Seejuures on üheks kunstniku lemmikmotiiviks kujunenud graatsilised, kuid isepäised kaslased. Ka teoses "Vana kalamees" leiame kogenud kalamehe silmis teadliku rahu ja kuuleme rahulolevat, kõiketeadvat mõminat, sest isegi selja taga ujudes ei kala talle kätte saamata.
Valdur Ohakas “Roheline maastik”, 1980
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 65 x 85 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Käesolev maastik kujutab suure tõenäosusega tema Kütioru maakodu lähistel asuvat vaadet, ent kunstnik üllatab siin värske rohelise koloriidiga luues harmoonilise kauni teose.
Erich Pehap “Piduliku õhtu eel”, 1954
MÜÜDUD.
Õli paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30 x 23 cm, raamiga 50 x 40,5 cm.
All vasakul: Pehap 1954
Erich Pehapi (1912-1981) loomingu keskmes oli inimene. Sageli kujutasid tema figuraalkompositsioonid stseene kohvikuist, kontsertidelt või muudest avalikest paikadest. Käesoleval teosel viib Pehap aga vaataja peoeelsesse keskkonda, näidates pidulikku hetke ettevalmistavat protsessi, mis sageli on sama meeliköitev ja erutav kui eesootav sündmus.
Kaljo Polli “Krüsanteemid”, 1985
MÜÜDUD
Õli, kartong. Raamitud.
Mõõdud: 81 x 50 cm. Raamiga 85 x 55 cm.
All paremal: KPolli 85.
Pöördel: KALJO POLLI "KRÜSANTEEMID" 1985 ÕLI K. 81 X 50
Johannes Võerahansu käe all maalikunstnikuks kujunenud Kaljo Polli (1928-2004) peent kolorismitaju on tunda läbi tema loomingu. Ka käesoleva teose võluvaimaks väärtuseks on tundeline mäng värvidega, nende sulandumine ja esiletõus üheaegselt.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Valdur Ohakas “Järvemaastik”, 1994
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 40 cm, raamiga 35,5 x 45,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 94
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Juss Piho “P-Room”, 2020
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 64 x 64 cm.
All paremal: Piho
Pöördel: JUSS PIHO "P-ROOM" OIL ON CANVAS 60 x 60 cm 2020
Eesti Kunstnike Liidu liikme Juss Piho (s 1963) loodud jutustustes valitseb absurd, huumor ja mitmemõttelisus.
Teosel "P-room" mängib ta enda perekonnanime esitähega. Ent ehk tähistab ruumi tähistav "P" hoopis midagi muud? Piho ise siin vastuseid ei anna ning soovitab vaatajal täpne tähendus endal välja mõelda.
René Kari “Geomeetria 1”, 2024
René Kari “Geomeetria 2”, 2024
Marju Bormeister “Paabulind”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 89 x 38 cm, raamiga 97 x 46 cm.
Pöördel: M Bormeister
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk.
Käesoleva teose peategelaseks on majesteetlik paabulind. Värvikirev lind, kelle roheline ja sinine on siiski omavahel harmooniliselt tasakaalus, rõhutades tema elegantsust ja maitsekust. Miskit pole üleliia, ent ometi jäävad kõrvalseisjad alati teda nähes seisma ning imetlema.
Linda Kohk “Alpikannide ilu”
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 48 x 56 cm, raamiga 53,5 x 62 cm.
All vasakul: L. Kohk
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe. Peamiselt harrastas kunstnik lillemaali, mis ühelt poolt oli üks väheseid žanre, mis polnud poliitiliselt kallutatud ning teisalt pakkus võimalust keskenduda ilusatele asjadele elus.
Olev Mikiver “Tume bukett”, 1970
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 42 cm, raamiga 34 x 51 cm.
All vasakul: O. Mikiver 70
Pöördel: Olev Mikiver "Mörk bukett"
Eesti põhjapoolseimast linnast, Loksalt pärit Olev Mikiver (1922-1994) oli üks silmapaistvamaid maalijaid-pagulasi. Ta alustas oma kunstiõpinguid sõja-aastatel õppides Tallinnas graafikat ning Tartus, Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maali, peamiselt Eerik Haameri käe all. Saksa mobilisatsioonist pääsemiseks põgenes Mikiver 1943. aastal Soome skääridesse. Sellest hetkest alates osales ta arvukates lahingutes ning 1944. aastal pöördus Rootsi, kus lisaks maalijana tegutsemisele täiendas end nii Stockholmis kui Pariisis.
Jüri Ristna “Pruut”
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 27 x 22 cm.
All vasakul: SIR-NAT
Viimase paarikümne aasta jooksul on Eesti kunstielus omamoodi nähtuseks kujunenud Jüri Ristna (1950-2012) looming, kelle teoste paremikku otsitakse tikutulega. 1980. aastal asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima ning leidis peagi tee Võrumaale Kütiorgu Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse. Ristna tegutseski peamiselt Lõuna-Eestis ja pidas seal kunstikooli, ent ametlikult Kunstnike Liitu ei astunud.
Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA?
1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.
Valdur Ohakas “Sügisene kallas”, 1988
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50cm, raamiga 50 x 61 cm.
All paremal: V. OHAKAS 88
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Ardo Sivadi “Narva vanalinna vaade”, 1930-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
All vasakul: A.Sivadi
Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena.
Käesolev kodulinna motiiv on olnud Sivadile südamelähedane, sest samast vaatenurgast on ta maalinud ka Narva Muuseumile kuuluva teose „Vaade Narva raekoja trepilt vanale apteegile“. See omakorda põhineb albumi „Vana Narva“ autori Carl Sarapi u 1930. aastal tehtud ajaloolisel fotol, lisades teosele ka arhitektuuriajaloolise tähenduse. Sivadile iseloomulikud pehmed tooniüleminekud, soe, hämune koloriit loovad teosest romantilise alatooniga teose ning viivad vaataja ajas tagasi esimese Eesti Vabariigi aega.
Ernst Hallop “Talvemaastik”, 1959
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 34,5 x 45,5 cm. Raamiga 43,5 x 54 cm.
All paremal: E. Hallop 59
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.
Kai Kaljo “Argipäeva õhtu”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All paremal: Kai Kaljo 2023
Pöördel raamil: ARGIPÄEVA ÕHTU Kai Kaljo 2023
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Eugen Dücker “Päikseline rannik”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 18,5 x 26,5 cm, raamiga 30 x 38,5 cm.
All vasakul: E. Dücker
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Ilmar Kimm “Kivine rand”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 59,5 x 69,5 cm.
All paremal: I. Kimm
Pöördel: I. Kimm "Kivine rand" õ, l. 50 x 60
Petrogradis sündinud maalikunstnik Ilmar Kimm (1920-2011) sai oma kunstihariduse mitmetest nimekatest kunstikoolidest Venemaal. 1948. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituuti maaliõppejõuks saabunud Kimm valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud. Tema “Kivine rand” võlub meisterliku valguse kujutamisega, mis annab edasi Eestimaa looduse karget ilu.
Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm
All paremal: sir
Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998
1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).
Viktor Karrus “Põld”, 1979
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm.
All paremal: VKarrus 79.
Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.
Valdur Ohakas “Mere kutse”, 1988
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 49 cm, raamiga 45,5 x 55,5 cm.
All paremal: V OHAKAS 88
Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis.
Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Ka käesolev vaade on valminud suure tõenäosusega just Pirita kandis, kus kunstnik armastas merd nautimas käia.
Eduard Zentchik “Wonderful world”, 2015
Õli lõuendil.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All paremal: ZED 015
Pöördel: Eduard Zentšik "Wonderful world" oil, canvas 70 x 70 ZED 2015 signatuur
Üha tõusvas joones kunstimaailma vallutav Eduard Zentšik on võrdselt andekas nii maalis, graafikas kui fotograafias. Eesti Kunstiakadeemia 2003. aastal lõpetanud kunstniku teoseid leiab arvukatest Eesti ja välismaa muuseumitest ja erakogudest üle maailma.
Oma loomingus ei seo ta ennast ühegi konkreetse stiili või teemaga, vaid mängulise loomeisiksusena segab omavahel eri meediumeid ja žanre. Zentšiku maalidel sageli peegelduv maagiline reaalsus on esindatud ka käesolevas teoses, kust leiame igavikulise, müstilise dimensiooni, millesse kunstnik tõmbab vaataja läbi ajapudelile peidetud maagilise silma.
Läbi selle juhatab kunstnik meid rännule läbi hommikuse udu, kus ei eksisteeri argiseid probleeme ega muresid, on vaid hetk siin ja praegu, ainult sinu enda jaoks.
Valdur Ohakas “Õhtune Eestimaa”, 1980
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 83,5 x 102 cm, raamiga 93 x 111 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Kuusäras järvesilm”, 1980-ndad
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 30 x 22 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Marju Bormeister “Rand võrgumajaga”, 1990
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59,5 x 80 cm.
All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE
Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN 1990 RAND VÕRGUMAJAGA ÕLI 50 X 70
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2024
Õli lõuendil. 130 x 120 cm
All vasakul: MAURI GROSS
All paremal: 24
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 130 x 120 2024 "PÕLEV PÕÕSAS"
Mauri Gross (s 1969) on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud nimiteos tutvustab uut arengujärku kunstniku loomingus.
Mauri Gross “Algus”, 2023/2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 125 x 125 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 125 x 125 2023/24 "ALGUS"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Algus" sümboliseerib looduse viljakust, mitmekesisust ja elujõudu. Tihedat kõrtemerd ilmestavad säravad roosakad õied on aga vaid pealiskiht - tõeline tegevus toimub taimetihniku tagumisel plaanil. Kas julged eesriide tõsta?
Mauri Gross “Kirsiaed”, 2023
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 88 x 88 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 88 x 88 2023 "KIRSIAED"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Kirsiaed" kannab endas esmapilgul sõnumit looduse viljakusest, mitmekesisusest ja elujõust. Ent ometigi ei ole see pelgalt looduse ilu edastus, Gross läheb oma loomingus tunduvalt sügavamale, piilub värskelt tärkavate, täisõies ning juba hääbuvate taimede tagaruumidesse.
Käesoleva teose tihedat kõrtemerd ilmestavad mahlakad kirsimarjad, mis on - justkui unenäos - keset puult kukkumist seisma jäänud.
Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2019
Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 2”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 23 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 20 x 23 2023 "VÄIKE IDEAALMAASTIK 2"
Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu.
Grossi isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos "Väike ideaalmaastik 2" on tema ühe signatuurmotiivi, kirsimarja suurepäraseid näiteid. Väiksel pinnal loob Gross eraldiseisva, perfektse maailma, kus kõik on liikumises ja ometigi kindlalt piiritletud süsteemis - nii muutub kunstnik justkui lavastajaks, kes toob vaataja ette erakordselt põneva etenduse.
Mauri Gross “Ülemäng”, 2022
Õli lõuendil.
Mõõdud: 124 x 124 cm.
All vasakul: MG
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2022 "ÜLEMÄNG"
Mauri Grossi (s 1969) isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos jätkab tema minimalistlikku, fokusseeritud teatrivalguse sarja, kus seekord saab täieõigusliku peategelase rolli sinine oma eri varjunditega. Nii viib Gross vaataja teatrisse, otse rambivalguse keskpunkti.
Mauri Gross “Ülekanne”, 2023
Õli lõuendil. 2023
Mõõdud: 124 x 124 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "ÜLEKANNE"
Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos on tema ühe signatuurmotiivi suurepäraseid näiteid, mis ometigi aga annab aimu kunstniku uusimast, vertikaalsete joonte hüpnotiseerivale mõjule baseeritud suunast (vt ka teos "Seelik"). Looduse viljakust ja elujõudu sümboliseerivat tihedat kõrtemerd ilmestavad säravad roosakad õied. Kunstnikule omaselt märkame teoses ka teatraalsust, lavakujunduslikku mõju.
Mauri Gross “Seelik”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 124 x 124 cm.
All vasakul: MAURI GROSS
All paremal: 23
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "SEELIK"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Seelik" tähistab uue ja põneva motiivi ilmumist kunstniku loomingusse. Hüpnotiseeriva mõjuga seelikumustrisse on Gross teadlikult jätnud vaevu märgatavaid ebatasasusi, mis aitavad omal moel mööda joontemerd silmal lihtsamini seigelda.
Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 1”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 23 cm.
Mauri Gross (s 1969) on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud teos jätkab tema armastatud kirsimarjade sarja, kus ahvatlevad viljad on seekord asetatud abstraktsele taustale. Diagonaalsuunda rõhutav maal on täis elujõudu ja liikumist.
Mauri Gross “Udu”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 69 x 88 cm.
Mauri Grossi näitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Udu" kuulub tema kõrrelisi ja oksi kujutatavasse maaliseeriasse. Kunstnik kirjeldab: "Kevadine kulu – mitmeaastane ja -kihiline, kohati koltunud ja kuivanud, teisal roheliste rohulibledega pikitud, valmis viirastusliku tulemängu saatel lõuendi piiridest väljuma. Ideeliselt räägivad need floraalsed motiivid inimese sidemest loodusega läbi minu pildi, mitte läbi foto.”
Mahedale beežile taustale asetatud pajuvitsad sulanduvad ümbritseva keskkonnaga, luues illusiooni nii reaalsest kui kujuteldavast udust. Taoline mitmetähenduslik lähenemine kaasab Grossi omanäolisemate kaasaegsete eesti kunstnike ridadesse.
Peeter Must “Luxembourgi aed / Luxembourg garden”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Musta Allee galeriis toimunud isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud teos "Luxembourgi aed" annab edasi hetke Pariisi ühe kuulsaima pargi suvisest päevast aastal 2023.
Kai Kaljo “Loksa“, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Kai Kaljo ´23
Pöördel alusraamil: LOKSA, AUGUST 26th / 2023 Kai Kaljo
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Efraim Allsalu “Akt vaasiga”, 1995
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 58 x 53,5 cm
All paremal: EAllsalu 95
Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal kiitusega lõpetanud kunstnik armastas aktimaali žanri ja siinne teos 1990. aastatest on tema stiili iseloomulik näide.
Kergelt unenäolisena mõjuval naisekujutisel keskendub pilk modelli näole ja punastele huultele, mis teose kompositsioonis erootilist laengut väljendab. Kaunist figuuri ümbritsev värviväli on justkui pastelsetes toonides abstraktne maal, harmoniseerudes ookrivärvis naisekehaga.
Allsalu katsetusaltile loojanatuurile kohaselt on ta maalimiseks kasutanud masoniidi karedamat poolt, mis oma poorse struktuuriga tekitab põnevaid uusi mustreid ning võimendab veelgi teosest saadavat emotsiooni.
August Albo “Jõemaastik sillaga”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 102 cm, raamiga 74,5 x 114,5 cm
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis toimuval kunstniku isikunäitusel "Eesti kunstnik August Albo - iluelamuste maalija New Yorgist", 05.09-3.10. 2023.
Peeter Must “Podcast”, 2024
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2024
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil "Podcast" on kunstnik jälginud suvises Pariisis pargipingile istunud naisterahvast. Süvenenud ilmel podcasti kuulav modell on korraga nii kohal kui ära, ära teises, uute teadmiste maailmas, ent ometigi siin, Prantsusmaa pealinna ühes kuulsaimas pargis, just siin ja praegu.
Peeter Must “Vaade Eiffelile / View of the Eiffel Tower”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.
Teosel "Vaade Eiffelile" on viitest Pariisi ühele suurimale vaatamisväärsusele hoolimata kunstnik kuulsat torni kujutanud vaid vilksamisi. Pigem huvitavad teda seda ümbritsevad inimesed, nende žestid ja emotsioonid - just need oli Musta peamiseks inspiratsiooniallikaks näitust "Jalutuskäigud Pariisis" luues. Eelmainitud näitusel oli eksponeeritud ka käesolev teos (Allee galeriis, veebruar-märts 2024, kuraator Harry Liivrand).
Andro Kööp “Õnn! Kus sa oled? … Ma olen igal pool!”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 170 x 170 cm
Õli belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Peitusemäng õnnega”, 2023
Mõõdud: 140 x 140 cm
Õli belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Mauri Gross “Soe udu”, 2021
MÜÜDUD.
Õli, lõuend. Mõõdud: 69 x 69 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teos oli eksponeeritud Allee galeriis dets 2021-jaanuar 2022 toimunud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Vt ka: https://www.youtube.com/watch?v=uHxggYGp5Iw&t=4s
Mauri Gross “Alfa”, 2021
MÜÜDUD.
Õli papil.
Mõõdud: 86.5 x 73.5 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Valdur Ohakas “Rannikuidüll”, 1993
Valdur Ohakas “Jõevaade”, 1990
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud 39,5 x 40 cm, raamiga 46,5 x 47 cm
All paremal: V. OHAKAS 90
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.
Epp Maria Kokamägi “Naudi päeva”, 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 90 cm, koos raamiga 108 x 108 cm.
Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.
August Albo “Iidsetel treppidel”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61,5 x 30,5 cm, raamiga 76 x 45,5 cm
Peterburis 1912-1918 kunstihariduse saanud ja 1950-ndatel USAs karjääri teinud August Albo (1893-1963) veetis vahepealse aja Euroopa erinevates riikides. Oma reisimuljeid lõuendile kandes sattus sinna lisaks maastikele ka ajalooliste hoonete varemeid, mille Albo inimfiguure lisades ellu äratas.
Valdur Ohakas “Pilk tasasele veele”, 1986
MÜÜDUD.
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 74,5 x 29,8 cm, raamiga 80 x 34 cm.
All paremal: V. OHAKAS 86
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Eugen Dücker “Paat rannas”, 1906
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 64,4 x 48,2 cm, raamiga 75 x 59 cm.
All vasakul: E. Dücker. 1906
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 130 cm
Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”.
Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.
Valdur Ohakas “Vaade peegelsiledale järvele”, 1980
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 85,5 x 103,5 cm. Raamiga 93,5 x 112,5 cm
Valdur Ohakat (1925-1998) on õpetanud nii Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits kui Johannes Võerahansu.
Tema suureformaadilise "Vaade peegelsiledale järvele" teeb võluvaks tasakaalustatud kompositsioon. Dramaatilistele pilvedele pakub kontrasti tuulevaikse päeva sile järvevesi, mis kannab edasi sügisese looduse küpset värvigammat.
Marju Bormeister “Võilillede meri”, 1995
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 90 cm.
All paremal: MBormeister Pöördel: MARJU BORMEISTER "VÕILILLEDE MERI" 1995 (VÕILILLI KILPKONNALE) JÄRVAMAA, ANNA Tallinn, 1995 70 x 90
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesoleval teosel on Bormeister kujutanud suvist võilillemerd looduskaunil Järvamaal.
Jaan Tuuling “Aprilliraba”, 1982
Joann Saarniit “Talvemaastik”, 1940ndad-1950ndad
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 61,5 cm, raamiga 60 x 70,5 cm.
All paremal: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Tema loomingu üks signatuurvärve, pruun, on käesoleval teosel leidnud särava paarilise lumelt kiirgava valge näol. Pealelõunase päikese uimastav valgus muudab talvise jõemaastiku soojaks ja koduseks kandes endas igatsuslikku emotsiooni, mida Eestimaa loodus tema südamesse oli jätnud.
Mauri Gross – paaristeos “Sama lugu I” & “Sama lugu II”, 2020/2021
Õli, lõuend.
Mõõdud: 69 x 69 cm / 69 x 69 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teosed olid väljas Allee galeriis dets 2021 - märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Boris Ninemäe “Savipottide müüja Tseilonilt (Sri Lanka)”, 1970-ndad
August Albo “Baleriinid II”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene.
1951 emigreerus Albo USAsse ja osales kuni 1954. aastani eesti kunstinäitustel New Yorgi Eesti Majas. Albo kui maalija tuntust ja edukust märgib fakt, et tema kahte balletistseeniga maali kasutas USA heliplaadifirma 1960. aastatel oma kahe klassikalise muusika LP kaaneümbrisel.
Linda Indreko Kohk “Kullerkupud”, 1974
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Teos on originaalraamis, kuid vajaks tugevamat vormistust ja ümberraamimist. Soovi korral saame hea meelega sellega abiks olla.
Mõõdud: 57,5 x 43 cm, raamiga 63 x 48 cm.
All paremal: L. Kohk 1974
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe, mistõttu on käesoleva, tuntavalt Pallase käekirja esindava maali jõudmine kunstisõpradeni haruldus.
Melanie Arrak “Suvi II”, 1972
MÜÜDUD.
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 65 x 81 cm, raamiga 70 x 86 cm.
All paremal: M Arrak 1972
Pöördel: Melanie Arrak Suvi II 1972 65 x 81
Elmar Kitse, Johannes Võerahansu ja mitme teise kuulsa kunstniku käe all oma loomingukeele leidnud Melanie Arrak (1923-2013) jäi elu lõpuni truuks pallaslastest õpetajate poolt hinnatud stiilile. Tema koduselt eestimaiste, taandatud toonidega teos "Suvi II" annab edasi Lõuna-Eesti suvemaastiku soojust.
Gregor von Bochmann “Ratsanik rannikul”, 1920-30
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 52,5 x 74,5 cm, raamiga 80 x 103 cm.
All vasakul: G. Bochmann
Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega.
Erilist meisterlikkust näitas ta üles hobuste kujutamisel. Enamasti just väiksemat formaati eelistanud kunstniku loomingus on käesolev teos oma mõõtmete poolest suurepäraseks leiuks Bochmanni loomingu austajaile.
Jaan Toomik “Maastik”, 2005
August Albo “Baleriinid I”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm
Suurpis saarlastest vanemate perre sündinud August Albost (1893-1963) kujunes hiljem tunnustatud maalikunstnik New Yorgis. Euroopa erinevates riikides elanud ja töötanud kunstniku loomingust leiame tugeva autobiograafilise tausta: õppinud lisaks kunstile ka klassikalist tantsu ja muusikat, jäädvustab ta balleti- ja ballistseene ning lavastab muusikateemalisi vaikelusid. Nii jälgivad tema baleriine kujutavad teosed detailselt tõetruid poose ja positsioone ning on põnevaks avastuseks nii kunsti- kui teatrisõpradele.
August Albo “Mälestused muusikast 1 ja 2” (paarismaalid)
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud. Teos on müügil paarismaalina, hind kehtib teose kohta. 2 maali kokku 7000 Eur.
Mõõdud mõlemal teosel: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 89,5 x 43,5 cm.
Peterburis kunstihariduse saanud ja hiljem end Euroopas eri riikides täiendanud August Albo (1893-1963) oli mitmekülgne mees. Lisaks kunstile õppis ta ka klassikalist tantsu ja muusikat ning jäädvustas teadmised läbi balleti- ja ballistseenide ning muusikateemaliste vaikelude meisterlikult lõuendile. Nii moodustavad tema muusikale pühendatud maalid orgaanilise terviku tema enda eluteega ning kannavad edasi armastust helimaailma vastu.
Boris Ninemäe “Linna kingsepad”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 56 x 64 cm.
All vasakul: NINEMAE
Pöördel: Skomakarna i stan
Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teostel leiame ikka ja jälle inimesed. Ta kujutab oma modelle nende igapäevaste tegemiste juures, sageli rannas, põllul või nagu käesoleval teosel - kingsepa töökojas. Pastoosne värvipind lisab teostele sügavust ning võimendab kohalolu tunnet.
Mari Roosvalt “Suvi Kassaris”, 1971
MÜÜDUD
Õli lõuendil. 92 x 73 cm
Tänapäeva ühe juhtiva eesti maalija Mari Roosvaldi varane, 1970. aastatel valminud looming on otsinguline ja katsetusjulge erinevates väljenduslaadides ja žanrides. Interjöör, loodus ja inimene on aga tema maalidel nähtav algusest peale. 1971. aastal valminud teos jäädvustab sooja suve Hiiumaa looduskaunis Kassaris.
Naisekuju sümboliseerib kunstis sageli kevadet ja suve ning Roosvaldi maalis on ta kompositsiooni keskne element, kes vaatajaga silmsidemesse astudes rõhutab figuuri soojust, usaldust ja intiimsust. See on ood suvele, muretule elule ja vabadusele.
Eugen Dücker “Vaikne meri õhtuvalguses”, 1900-1910
August Albo “Päikseline meri”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 76,5 cm, raamiga 93,5 x 48 cm.
Väliseesti kunstnik August Albo (1893-1963) armastas kujutada vett. Eelkõige võlusid teda selle liikumine ja peegeldused veel. Hommikuudus merd kujutav teos kutsub unustama argimured ja kiirustamise ning keskenduma igavesti kohisevale merele. See on süvitsi looduse keskele minek, sulandumine ühte lainetava vee ja universumiga.
August Albo “Baleriin III”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene.
August Albo “Rohenäpp”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 88,5 x 43 cm
Pöördel: A GREEN THUMB
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse. Lisaks kasutas tema kahte balletistseeniga maali USA heliplaadifirma 1960. aastatel oma klassikalise muusika LP kaaneümbristel kirjutades eestlasest kunstniku trükitähtedega muusikaajalukku.
August Albo “Päikesekiirtes maastik”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 102 cm, raamiga 74,5 x 114 cm.
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis toimuval kunstniku isikunäitusel "Eesti kunstnik August Albo - iluelamuste maalija New Yorgist", 05.09-3.10. 2023.
August Albo “Mälestused muusikast 3 ja 4” (paarismaalid)
Õli lõuendil. Raamitud. Teos on müügil paarismaalina, hind kehtib teose kohta. 2 maali kokku 7000 Eur.
Mõõdud mõlemal teosel: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 89,5 x 43,5 cm.
Peterburis kunstihariduse saanud ja hiljem end Euroopas eri riikides täiendanud August Albo (1893-1963) oli mitmekülgne mees. Lisaks kunstile õppis ta ka klassikalist tantsu ja muusikat ning jäädvustas teadmised läbi balleti- ja ballistseenide ning muusikateemaliste vaikelude meisterlikult lõuendile. Nii moodustavad tema muusikale pühendatud maalid orgaanilise terviku tema enda eluteega ning kannavad edasi armastust helimaailma vastu.
Boris Ninemäe “Üksi ei saa kõike teha”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 51 x 66 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel alusraamil: Ensam orkar inte allt...
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Teos „Üksi ei saa kõike teha“ on edasi antud Ninemäe loomingule väga iseloomulikus maneeris – hoogsad, vabad pintslitõmbed, mis pastoosse värvikihi all loovad justkui tänapäevase 3D efekti.
August Albo “Hommikune laul”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 88,5 x 43 cm
Pöördel: Morning call
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse. Lisaks kasutas tema kahte balletistseeniga maali USA heliplaadifirma 1960. aastatel oma klassikalise muusika LP kaaneümbristel kirjutades eestlasest kunstniku trükitähtedega muusikaajalukku.
Valdur Ohakas “Tantsijad”, 1993
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 39 x 32,5 cm
Valdur Ohaka (1925-1998) bagatellid, lennuka pintsliga kompositsioonid sündisid kiirelt ja hetkeemotsiooni ajel. Seetõttu on neis enim elurõõmu ja dünaamikat ning nagu on kunagi öelnud luuletaja ja kunstnik Indrek Hirv – ausust.
Nii leiame „Tantsijate“ punases kirge, valges puhtust ning peitvates kostüümides salapära. Kunstnik ei ole takerdunud liigsesse detaili, oluline on hetk just siin ja praegu. Nagu tema varasemateski teostes, kajastub lõunamaisest motiiviarendusest hoolimata midagi ka Ohaka enda argipäevast.
Nimelt armastas tema abikaasa Eetla kübaraid valmistada ning nende kodus leidus alati arvukalt moeajakirju, millest saadud ideevälgatusi kunstnik sageli oma maalidesse lülitas.
August Albo “Paadid rannal”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 76,5 cm, raamiga 93,5 x 48 cm.
August Albo (1893-1963) on müstilise valguse tekitamises meister. Teosel "Paadid rannal" näeme omamoodi põnevat fenomeni, kus päiksevalgus kannab endaga kaasa pilvedevahu uduloori, tekitades veepinnale peaaegu pimestava efekti ning sulandades veepiiri esiplaanil oleva rannaliivaga üheks - nii, et sünniks armastuslugu maa ja kalda vahel.
Navitrolla “Lahe lill”, 1999
MÜÜDUD
Õli lõuendil, raamitud.
Mõõdud: 50 x 35.
Võrumaal tegutsev Navitrolla, kodanikunimega Heiki Trolla, on viljelenud nii maali kui graafikat. Tihti asetab kunstnik maali tegelased harjumatusse keskkonda, vahel lausa utoopiliste maastike keskele. Navitrolla ise on öelnud, et suurim mõte, mida ta vaatajatele edasi anda tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Teos "Lahe lill" kuulub tema varasemasse loomeperioodi ning eristub muust loomingust maheda ja minimalistliku värvigamma poolest.
Evald Okas “Roosa akt”, 1975
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 70 cm. Raamiga: 60 x 80 cm
Evald Okas (1915-2011) otsis oma loomingus esteetiliselt nauditavaid hetki ning ka oma aktižanrides keskendus ta pigem joonele endale kui selle intiimsele tähendusele.
“Roosas aktis” jälgib Okase pilk järgemööda kumerat puusajoont, lihaselist kõhtu ning ümaraid rindu kui avastusrohket retke visuaalmaailmas, mille eesmärgiks on jäädvustada ajatut ilu.
Anatoli Strahhov “Vaba hing II”, 2020
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 35 cm, raamiga 47,5 x 47,5 cm.
All paremal: STRAHHOV. 20
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega figureerivad majesteetlikud loomad. Seejuures on üheks kunstniku lemmikmotiiviks kujunenud graatsilised, kuid isepäised kaslased.
August Albo “Idamaine kuuvalgus 1”
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 79 x 28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm.
All paremal: ALBO
Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on aga lisaks vee ääres jutustavatele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.
August Albo “Idamaine kuuvalgus 2”
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 79 x 28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm.
All paremal: ALBO
Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on lisaks kaunitele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.
Ludvig Oskar “Harjumaa maastik jõega”, 1920-30ndad
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 32,3 x 39 cm, raamiga 43 x 49,5 cm.
Pöördel: Ludwig Oskar 5/I 1874 - 1/IV 1951
Kuusalus sündinud Ludvig Oskari loomingust leiame sageli tema kodukandi, väga suure tõenäosusega on ka käesolev teos just sealkandis maalitud. Legendaarsete Ants Laikmaa, Paul Raua ning Karl Winkleri käe all kunstihariduse saanud Oskar leidis enda käekirja sumedates maastikumaalides. Küpseid toone elegantselt sisse pikitud värskendavate värvilaikudega ilmestanud kunstnik oli muuhulgas õpetajaks Evald Okasele.
Peeter Must “Pühapäev”, 2021
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 70 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
