Näitan kõiki 8 tulemust

Johannes Uiga “Naisakt”, 1988

1 600
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 86 cm. All vasakul: J. Uiga 88 a. Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. Käesoleva maali valmimise aastal, 1988, tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.

Johannes Uiga “Akt kirjul foonil”, 1991

1 600
Õli lõuendil. 1991. Mõõdud: 60 x 92 cm. 1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Akt kui üks maaliklassika aluseid oli Uiga jaoks heaks võimaluseks nende vormiotsingute elluviimiseks, sest siin sai ta ühendada nii kindlaid vormiproportsioone nõudva inimkeha kujutamise oskused kui vabamad mängud taustaga, mille puhul Uiga armastas sageli kasutada ühetoonilisi suuri pindu.    

Gregor von Bochmann “Ratsanikud veskiga”, 1890-1900

1 450
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 19 x 25 cm, raamiga 28,5 x 34,5 cm. All paremal: G. Bochmann Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega. Käesoleval teosel näeme kunstnikule väga omast motiivi, maastikku hobustega. Lisaks veskile ja esiplaanil olevatele talumeestele võlub teosel helge, impressionistlikult maalitud taevas.

Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901

1 450
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm. All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.

Gregor von Bochmann “Mees hobusega”

7 800
Õli lõuendil. Dateerimata. Raamitud. Mõõdud 110 x 93 cm. Raamiga 126 x 109 cm. Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin, maalis elu lõpuni Läänemaa motiive. Samuti tutvus siinne kunstipublik tema tööde kaudu moodsa naturalismiga ning vabaõhumaali värskuse ja vabadusega. Meisterlik hobuste kujutaja armastas neid võimsaid loomi kujutada nii looduses kui tallis, andes kroonikuna edasi kohalike talupoegade igapäevaseid toimetusi.

Gregor von Bochmann “Südasuvel”, 1910-1920

Õli, lõuend kleebitud vineerile. Raamitud. Mõõdud: 17 x 26,5 cm. Raamiga 31 x 40 cm. All paremal: G. Bochmann Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann (1850-1930) kogus kuulsust oma olustikumaalidega. 20. sajandi algul muutus Bochmanni käsitlus impressionismilähedasemaks - samast ajastust pärineb ka käesolev maal. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Johannes Uiga “Akt lillelise rätiga”, 1989

MÜÜDUD Õli lõuendil, raamimata. Signatuur all paremal. Mõõdud: 70 x 50 cm. Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma maastikumaalide, vaikelude ja aktide poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. 1988. aasta tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.

Johannes Uiga “Lamav akt”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. 65 x 100 cm. Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma maastikumaalide, vaikelude ja aktide poolest. Kunstiühingu "Pallas" auliiget Uigat tunnustati 1988. aastal Konrad Mäe medaliga.