Õlimaal
Näitan kõiki 4 tulemust
Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA?
1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.
Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18,4 x 26,4 cm, raamiga 40 x 48 cm.
All vasakul: B. Ottenberg 41
Tallinnas elanud saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga.
Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.
Boris Ottenberg “Õhtupäike Norra merel”, 1932
MÜÜDUD
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 59,5 x 105 cm.
All paremal: B.Ottenberg 1932 Pöördel: B.Ottenberg Abendsonne
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga. “Õhtupäikese” mahe koloriit ja monumentaalsus lisavad teosele igavikulise dimensiooni, andes kaunile loodusvaatele hoopis sügavama tähenduse.