Näitan kõiki 4 tulemust

Viktor Karrus “Põld”, 1979

2 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 59,2 x 72 cm, raamiga 66 x 79 cm. All paremal: VKarrus 79. Pöördel: V. Karrus 1979 Põld. õli Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid, nii ka käesolev, dramaatilise taeva ja kuldse põlluga maal aastast 1979.

Viktor Karrus “Saaremaa maastik”, 1942

Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 29 x 54,5 cm, koos raamiga 40 x 66 cm. Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid.

Jüri Palm “Naine ja mees”, 1960-ndad

MÜÜDUD Õli, tušš, raamitud. Mõõdud: 46,5 x 38 cm. Jüri Palm (1937 – 2002) lõpetas ERKI graafikuna ning paistis esialgu silma oma tugevate linoollõigete ja litodega, mõnevõrra hiljem alustas ta ka maalidega. Oma viiuldajast isa kõrval täpse noodi ning muusikalise kompositsiooni olulisust õppinuna kõlab ka Palmi enda teosteis teatav muusika, mis kord psühhodeelsem, kord lüürilisem. Erootilisel teemal  on tema loomingus kindel koht, ent ta ei käsitlenud seda reeglina triviaalselt ja nii võib see sümboleiks üldistatud kujundeis esmapilgul tihti märkamatukski jääda, nagu antud teoses “Naine ja mees”. Kuigi mehele on antud füüsiliselt kogukam ruumipind kanda, omastab Palm võrdse jõu mõlemale armastajale.

Raimo Saare “Punapäine modell”, 1960

Õli lõuendil. 1960. All paremal: Raimo Saare 1960. Raamitud.

Mõõdud 96,5 x 67,6 cm
Raimo Saare (1923-1995) õppis nii Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis kui Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis, mille Saare lõpetas 1953. aastal maalijana. Aastaid Tartu Kunstikooli õppejõuna tuntud kunstnik on lisaks aktidele loonud nii linna- kui loodusvaateid ning figuraalkompositsioone. Käesoleva teose peategelane, punapäine modell on kujutatud spontaanselt ja kiiresti nagu krokiitunnis. Tulemuseks on võluv ja värske maal, mille pikad pintslitõmbed lisavad teosele hoogsust ning elu.