Näitan kõiki 5 tulemust

Epp Maria Kokamägi “Naudi päeva”, 2005

2 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 90 x 90 cm, koos raamiga 108 x 108 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.

Jan Tammik “Tabasalu – Türisalu kandis”, 2020

MÜÜDUD Õli lõuendil. Mõõdud: 47 x 79 cm. Raamiga 53 x 85 cm All vasakul: Jan Tammik Pöördel: Jan Tammik Tabasalu - Türisalu kandis 2020 Jan Tammik (1970) hindab oma loomingus traditsioonilist maalilaadi. Peamiselt maastikke ja natüürmorte loova kunstniku teoseid iseloomustava natuuritruuduse üheks aluseks on otse looduses koha peal maalimine. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Epp Maria Kokamägi paarismaal “Tüdruk vesiroosidega” I ja II, 2000

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 39 x 28,5 cm, raamiga 53,5 x 43,5 cm. Kunstnike perekonnas sündinud Epp Maria Kokamäe maalidel kohtame sageli ingellikke naisi, nii ka teoses "Tüdruk vesiroosidega", mis koosneb kahest, üht ja sama lugu jutustavast paarismaalist.

Epp Maria Kokamägi “Rita”, 1989.

MÜÜDUD Õli lõuendil. 50 x 100 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes. Teost ehib abikaasa Jaak Arro tehtud raam.

Stanislavs Kreics “Tallinna Vanasadama vaade”, 1960-ndad

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm. Maalikunstnik Stanislavs Kreics (1909-1992) lõpetas Läti Kunstide Akadeemia 1947. aastal. Üheks tema õpetajaks oli ka oma aja nimekaimaid kunstnikke, Läti Kunstiakadeemia asutaja Vilhelms Purvitis. Kreicsi lemmikžanr oli meri ja selle ümber kihav rannaelu. Sestap tõmbas sadam teda Tallinnaski, kuhu ta 1960. aastate keskel maalima tuli. Vanasadama vaade oma igapäevaseid toimetusi tegevate linnakodanike, õrnalt suitsevate korstende ning taamal paistvate vanalinna tornidega on kui viiv tagasi ajalukku või põnevasse mängufilmi. Niivõrd hästi on kunstnikul õnnestunud tabada sadama olemus sellisena nagu ta ühes hästi toimivas linnas olema peab – kauba- ja seltskonnaelu keskus, kus vahetuvad nii kaubad kui ideed, tervitatakse ja jäetakse hüvasti, sünnib elu. Oma tasemelt ja teostuselt on see imeline hetk Tallinna Vanasadamast šedööver, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi hea impressionismi austajat.