Näitan kõiki 3 tulemust

Avo Paistik “Daam kuulikesega”, 1992

1 300
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm All paremal: Avo Paistik 92 Pöördel: -DAAM KUULIKESEGA- ÕLI 40 X 50. AVO Paistik 10. juuli 92 kell 02.16 Ennast “Klaabu” tegelaskuju läbi igavesti eesti rahva südamesse joonistanud Avo Paistiku kõrgperiood maalijana oli 1990. aastail. Tema loomebiograafiat arvestades oleks ta võinud sinna jõuda juba 1970.-1980. aastail, kuid toona läks kogu tema energia peamiselt filmide ja karikatuuride tegelemisele ning hilisemas elus pühendus mees juba pastoritööle. Paistik armastab mängida veidrustega, kalambuuriga, visuaalsete naljadega – teemad, mis kõik koonduva üheks pulseerivaks kompositsiooniks käesolevas teoses. Kasutades puhtaid, segamata värve, loob ta vormide suhetel põhineva poolabstraktse teose, mille pealkiri parodeerib Tšehhovi kuulsat jutustust “Daam koerakesega”.

Navitrolla “Lahe lill”, 1999

MÜÜDUD Õli lõuendil, raamitud. Mõõdud: 50 x 35. Võrumaal tegutsev Navitrolla, kodanikunimega Heiki Trolla, on viljelenud nii maali kui graafikat. Tihti asetab kunstnik maali tegelased harjumatusse keskkonda, vahel lausa utoopiliste maastike keskele. Navitrolla ise on öelnud, et suurim mõte, mida ta vaatajatele edasi anda tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Teos "Lahe lill" kuulub tema varasemasse loomeperioodi ning eristub muust loomingust maheda ja minimalistliku värvigamma poolest.

Stanislavs Kreics “Tallinna Vanasadama vaade”, 1960-ndad

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm. Maalikunstnik Stanislavs Kreics (1909-1992) lõpetas Läti Kunstide Akadeemia 1947. aastal. Üheks tema õpetajaks oli ka oma aja nimekaimaid kunstnikke, Läti Kunstiakadeemia asutaja Vilhelms Purvitis. Kreicsi lemmikžanr oli meri ja selle ümber kihav rannaelu. Sestap tõmbas sadam teda Tallinnaski, kuhu ta 1960. aastate keskel maalima tuli. Vanasadama vaade oma igapäevaseid toimetusi tegevate linnakodanike, õrnalt suitsevate korstende ning taamal paistvate vanalinna tornidega on kui viiv tagasi ajalukku või põnevasse mängufilmi. Niivõrd hästi on kunstnikul õnnestunud tabada sadama olemus sellisena nagu ta ühes hästi toimivas linnas olema peab – kauba- ja seltskonnaelu keskus, kus vahetuvad nii kaubad kui ideed, tervitatakse ja jäetakse hüvasti, sünnib elu. Oma tasemelt ja teostuselt on see imeline hetk Tallinna Vanasadamast šedööver, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi hea impressionismi austajat.