MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50 cm
All paremal: Avo Paistik 92
Pöördel: -DAAM KUULIKESEGA- ÕLI 40 X 50. AVO Paistik 10. juuli 92 kell 02.16
Ennast “Klaabu” tegelaskuju läbi igavesti eesti rahva südamesse joonistanud Avo Paistiku kõrgperiood maalijana oli 1990. aastail. Tema loomebiograafiat arvestades oleks ta võinud sinna jõuda juba 1970.-1980. aastail, kuid toona läks kogu tema energia peamiselt filmide ja karikatuuride tegelemisele ning hilisemas elus pühendus mees juba pastoritööle.
Paistik armastab mängida veidrustega, kalambuuriga, visuaalsete naljadega – teemad, mis kõik koonduva üheks pulseerivaks kompositsiooniks käesolevas teoses. Kasutades puhtaid, segamata värve, loob ta vormide suhetel põhineva poolabstraktse teose, mille pealkiri parodeerib Tšehhovi kuulsat jutustust “Daam koerakesega”.
Õlimaal
Näitan kõiki 4 tulemust
Ermi Littover “Rapla vaade kirikuga”, 1989
Ermi Littover “Häädemeeste maastik kirikuga”, 1972
MÜÜDUD
Õli kartongil. Mõõdud: 48,7 x 68,3 cm. Raamitud.
Ermi Littover (1921-2015) oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri. Tema omapärase stiiliga, helge teos "Häädemeeste maastik kirikuga" esindab hästi kunstnikule omast päikesest kantud koloriiti. Juba lapsena end andeka joonistajana tõestanud Littover pidi aga majandusliku olukorra tõttu oma kunstihariduse saamise edasi lükkama täiskasvanuikka, mil täiendas ennast Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kursustel.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Silvia Jõgever “Baleriin roosas kleidis”, 1962
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 62 x 51 cm
Silvia Jõgeveri (1924-2005), nagu mitme teise hilispallaslasest naiskunstniku loomingut iseloomustab uusrealistliku väljenduslaadi edasiarendamine 1960. aastatel isikupäraselt dekoratiivseks laadiks ning Jõgeveri puhul saab seda seostada fovismi järgiva vormistilisatsiooniga.
Naisaktid ja naiseportreed on Jõgeveri meelisžanrid ja 1962. aastal maalitud “Baleriin roosas kleidis” on hea näide selle kümnendi moodsast eesti kunstist. Tollal populaarse, tugeval kontuurjoonel baseeruva nn karmi stiili ühendab Jõgever sujuvalt foovilike suurte värvipindade ja üldistavate joontega.
Teoses valitsev mõtlik meeleolu on tunnetuslikuks kontrastiks modelli elukutsega seonduvale – tants kui rõõm. Väga huvitav ja koloriidilt meisterlik ning samas üllatav on opereerimine väheste värvitoonidega. Nii tasakaalustab lillat tausta tantsijanna roosa kleit, teose värviaktsendiks on aga kleidi sinised õlapaelad.