Õlimaal
Näitan 1–100 tulemust 295-st
Mauri Gross “Ideaalmaastik 2”, 2024
Erich Pehap “Violence”, 1969
Valdur Ohakas “Järvemaastik”, 1994
Valdur Ohakas “Lainte lummuses”, 1986
Boris Ottenberg “Kodutee”, 1938
Olav Maran “Mneemestus dbt”, 2023
Aksel Tamme “Eesti kaitsjad”
René Kari “RK VII / fragment nr. 6”, 2023
René Kari “Kehageomeetria”, 2024
René Kari “RK VII / fragment nr. 5”, 2023
René Kari paaristeos “Korrastatud muljed II A/B”, 2023
René Kari “Geomeetria 5”, 2024
René Kari “Geomeetria 6 A”, 2024
René Kari “Geomeetria 6 B”, 2024
René Kari. Kunstiprojekt “Keha kui kunstiteos”
René Kari “Geomeetria 4”, 2024
René Kari “Portaal VI”, 2018
René Kari “Geomeetria 3”, 2024
Rene Kari “RK-XXXI variatsioon”, 2002
René Kari “Geomeetria 7”, 2024
Sergei Inkatov “Autumn hypnosis”, 2021
Sergei Inkatov “Esterday”, 2018
Evi Kaur “Krüsanteemid”, 1995
Viljandis elav ja Tartu Kunstikoolis Harri Puderselli käe all õppinud Evi Kaur on oma pika karjääri jooksul katsetanud mitmete erinevate tehnikatega, kuid kõige enam eelistab õlimaali. Mitmetel näitustel osalenud kunstnik ütleb oma loomeprotsessi kohta ise, et järgib tunnet, mis ütleb: "Ei saa maalimata jätta."
Epp Maria Kokamägi “Mõtlevad vihmale”, 2007
Peeter Must “Seine’i kaldal II”, 2023
Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”
Marju Bormeister “Nii on, nii jääb”, 2013
BRON. Endel Kõks “Tantsijanna”, 1979
BRON. Anatoli Strahhov “Vana kalamees”, 2021
Voldemar Tank “Stockholmi linnavaade”, 1957
Märt Bormeister “Eesti rehetuba”, 1979
Jüri Marran “Kevad”, 1977
Johannes Uiga “Akt kirjul foonil”, 1991
Gregor von Bochmann “Mees hobusega”
Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad
Aksel Tamme “Vaikelu sügislillede ja roheliste õuntega”, 1950ndate esimene pool
Jüri Marran “Natüürmort”, 1972
Erich Pehap “Piduliku õhtu eel”, 1954
BRON. Enn Põldroos “Susanna supleb“, 2014
Boris Ninemäe “Pillimees”
Laurentsius “Roos”, 2013
Jüri Marran “Kannad”, 1978
Viktor Karrus “Kulle talu”, 1980
Enno Allik “Rannamaastik”, 1996
Evald Okas “Lamav naine”, 1985
Boris Ninemäe “Lootus”
Boris Ninemäe “Heinategu”, 1950-60ndad
Ashot Jegikjan “Tütarlaps tassiga”, 1999
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Mauri Gross “Hõrgutis”, 2022
Peeter Must “Selles on küsimus / That is the question”, 2023
Peeter Must “Päikesekiir / Sunshine”, 2023
Peeter Must “Tüdruk pargis / The girl in the park”, 2023
Johannes Uiga “Naisakt”, 1988
Valdur Ohakas “Tuulevaikus”, 1983
Peeter Must “Kuninglik / The royal”, 2023
Mauri Gross “Ladvad ja juured”, 2020
Kai Kaljo “Argipäeva hommik”, 2023
Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023
Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023
Agu Pihelga “Rahutu meri”, 1984
Saskia Kasemaa “Kompositsioon “Sügis””
Valdur Ohakas “Akt rohelisel vaibal”, 1960ndad
Boris Ottenberg “Varakevadine maastik”, 1941
Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980
Eugen Dücker “Võrgupuhastajad Hollandi rannal”, 1880-1890
Boris Ninemäe “Jaanipäev”
Ashot Jegikjan “Earl Grey”, 2020
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Olev Mikiver “Siljansnäs“, 1973
Ashot Jegikjan “Õhtune teesonaat”, 2022-2023
1980. aastatest Eestis elav armeenia päritolu kunstnik Ashot Jegikjan on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele. "Õhtune teesonaat" on emotsioone ja õhtust romantikat täis teos, mis kutsub hetkeks seisatuma ning nautime lihtsaid, kuid olulisi asju meie elus.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.