Maal
Kuvatakse 1–100 tulemust 673-st
Ashot Jegikjan “Muusika nagu jõgi”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: Jegikjan
Pöördel: A. Jegikjan 2020.
Jerevanis sündinud ning alates 1985. aastast Tallinnas aktiivselt tegutsenud Ashot Jegikjan nimetab ise enda stiili mummuismiks, läbi mille annab kunstnik edasi soojust, rõõmu ja positiivsust. Ta on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Ardo Sivadi “Maastik majadega”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 59 x 70 cm.
Ardo Sivadi (1900-1966) sündis ja kasvas piirilinnas Narvas. Kunstihuvi ärkas poisis varakult ning juba kooliõpilasena käis ta abiks kunstnik Semjonovi juures, kelle täita olid Narva kirikute maalitellimused. Vaheaegadega „Pallases“ tudeerinud kunstnik õppis nii Konrad Mäe kui teiste tunnustatud õppejõudude käe all ning lõpetas selle Ado Vabbe õpilasena.
Joann Saarniit “Kodu rannikul”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 41 x 56 cm, raamiga 55 x 71 cm.
All paremal: John Saarniit
Tallinna kunsttööstuskooli vilistlane Joann Saarniit (1909-1984) tegi maalikunstnikuna Kanadas väga edukat karjääri. Ta sai kunstihariduse oma ala parimatelt meistritelt – August Jansenilt päritud värvitunnetust ning Kristjan Rauale omast jõulist ekspressiivsust on näha ka Saarniidu hilisemas loomingus, mis valmis kodumaast eemal.
Anatoli Strahhov “Mäng kahele I”, 2025
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 34 x 28 cm, raamiga 48 x 42 cm.
All paremal: STRAHHOV. A
Pöördel: "MÄNG KAHELE" I STRAHHOV. A TALLINN. 2025.
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri.
Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm.
All vasakul: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Joann Saarniit “Rannik kalavõrkudega”, 1960
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 66 cm.
All paremal: John Saarniit
Pöördel: Joann Saarniit. 1960
1948. aastast alates Kanadas elanud Joann Saarniit (1909-1984) jäi hinges alati koju igatsema. Reaalsuses polnud tal võimalik tagasi pöörduda, sest oli vangilaagrisse sõitvalt rongilt maha hüpanud ja polnud enam tagasi oodatud. Nii kandis ta igatsuse kodumaa järele oma maalidele taasluues motiive kodustest tuulistest randadest.
“Rannik kalavõrkudega” representeerib just seda stiili Saarniidu loomingus, kus tuulisele rannikule on laotatud sadu vabesid. Osad neist kannavad maalil kuivavaid kalavõrke, teised on alles merelt tulevate eksemplaride ootel. Dramaatilist pinget täis rannamaastik pakub nii silmailu kui põhjamaist hingust ja looduse kargust. Läbi pruuni ja säravvalgete kontrastide maali eri pooltel loob Saarniit tunde, justkui viibiksime korraga nii päikese- kui kuuvalguse käes. Taoline unenägusid reaalsusega sünteesiv lähenemine iseloomustab hästi kunstniku käekirja, mille järgi teda armastatakse.
Joann Saarniit “Sadamaromantika”, 1969
Segatehnika pabril. Raamitud
Mõõdud: ava 17 x 27 cm, raamiga 45 x 53 cm.
All paremal: Joann Saarniit 69 Tallinna kunsttööstuskooli vilistlane Joann Saarniit (1909-1984) tegi maalikunstnikuna Kanadas väga edukat karjääri. Ta sai kunstihariduse oma ala parimatelt meistritelt - August Jansenilt päritud värvitunnetust ning Kristjan Rauale omast jõulist ekspressiivsust on näha ka Saarniidu hilisemas loomingus, mis valmis kodumaast eemal.
Joann Saarniit “Neli naist ja neli veskit”, 1961
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22 x 34 cm, raamiga 52 x 61,5 cm.
All vasakul: John Saarniit 61.
Aasta enne oma esimest isikunäitust Kanadas valminud Joann Saarniidu teos "Neli naist ja neli veskit" eristub pagulaskunstniku loomingus nii tehnika kui temaatika poolest. Tuntud rohkem kui õlimaalija, kelle meelismaterjaliks oli masoniit, kasutab Saarniit siin hoopis väikeformaadilist paberit ning lisab pliiatsiga joonistatud baasile akvarelli. Mida neli naist — või nunna? — Don Quijotelikus stseenis parajasti arutavad, jääb vaataja otsustada.
Enn Põldroos “Keeris”, 2019
Digimaaling digitaalsel graafikalaual Wacom.
Mõõdud: 60 x 85 cm.
Teose tiraaž: 2/25
Teost katab kattelakk Winsor Newton Artists' satin warnish, mis kaitseb UV ja niiskuse eest. Pind on puhastatav.
“1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil” on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Uneskõndijad ja hundijäljed kauguses”, 2021
Digimaaling lõuendil. 5/25
Mõõdud: 83 x 86 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Rein Tammik “Päikseline talveilm”
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 21,5 x 33,5 cm, raamiga 36 x 48,5 cm.
All vasakul: TAMMIK
Valgas sündinud Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. 1970. aastatel paistis ta silma pop-kunstist ja hüperrealismist mõjutatud kunstnikuna, 1998. aastal aga pani isikunäitusel Eesti Kunstimuuseumis – Rotermanni soolalaos välja kergelt erootilise maalisarja. Samal aastal kolis ta ka Prantsusmaale, kus resideerub siiani.
Enn Põldroos “Sõrm suust”, 2021
Digimaal lõuendil.
Mõõdud: 55 x 70 cm
Teose tiraaž: 7/25
“1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil” on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Valge leht”, 2002
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 123 x 68 cm.
All paremal: Enn Põldroos 02.
Pöördel sildil: Enn Põldroos Valge leht 2002. a. akrüül, õli
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, just nagu teosel "Valge leht", mis kunstnikule omaselt viskab läbi valge lehe ja noole motiivi õhku veel mitmeid lisaküsimusi.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Hämmastav soojus”, 2015
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 115 x 70 cm.
Pöördel: Enn Põldroos 2015. HÄMMASTAV SOOJUS
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Nii ka teosel "Hämmastav soojus", mis esindab hästi tema värvi- ja vormiesteetikat ning ühtlasi lisab klassikalisele figuurikäsitlusele põneva uue vimka.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Labidamees”, 2013
Õli lõuendil.
Mõõdud: 73 x 62 cm
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS Labidamees Shovelman õli oil 2013 autori signeering
Eesti maalikunsti klassiku Enn Põldroosi (1933-2025) looming on alati võlunud kunstipublikut oma maalilisuse ja mahlaka pintslitööga. Nii ka "Labidamehes", kus psühholoogiliste portreede poolest tuntud Põldroos identifitseerib modelli läbi labidakujundi. On siin kujutatud aednikku, kaevurit või kedagi teist? Enn Põldroos jätab siin paljuski vaataja otsustada.
Teose on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis detsember 2025 -veebruar 2026.
Enn Põldroos “Pulganärija”, 2009
Õli lõuendil.
Mõõdud: 67 x 81 cm.
All vasakul: Enn Põldroos 2009
Pöördel: Enn Põldroos 2009.
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS PULGANÄRIJA õli l 2009
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, sh selle üksikutele elementidele - nii ka teosel "Pulganärija", mis ühendab endas nii abstraktse tausta kui konkreetse tegelase.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Läheb lahti”, 2025
Digimaal lõuendil.
Mõõdud: 85 x 67 cm
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Kõditajad II”, 2021
Digimaaling lõuendil. 2/25
Mõõdud: 67 x 100 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Uni kõiksuse kohal”, 2019
Digimaaling lõuendil. 4/25
Mõõdud: 90 x 75 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: "Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna".
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: "1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /.../ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati - arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne."
BRON. Enn Põldroos “Lähedased”, 2021/23
Digimaaling lõuendil. 2/8
Mõõdud: 105 x 86 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Andrei Jegorov “Talvehärmas külatänav”, 1930ndad
Segatehnika kartongil.
Mõõdud: 25 x 35 cm, koos raamiga 32 x 41,5 cm.
Päikesekullas sillerdava lumise maastiku kujutamisel pole Andrei Jegorovile (1878-1954) eesti kunstis vastast. Külateed hoburakenditega saanil või reel armastas kunstnik kujutada eelkõige 1920-ndatel ja 1930-ndatel aastatel. Põhjaliku loojanatuurina ei suhtunud Jegorov ühtegi oma maali kergekäeliselt ning püüdis alati kompositsiooni varieerida ning leida uusi põnevaid detaile, mida lisada.
Käesoleva teose teeb eriliseks mitme eri tehnika kasutamine ning tavapärasest struktuursem kujutusviis. Esiplaanil olevate saanijälgede sügavad vaod pehmes lumes tõmbavad vaataja otse sündmuse keskmesse. Kuuleme krudiseva lume ning sõitva saani nostalgilist sahinat ning kapjade ühtlast ja kindlat kappamist. Jegorov on tabanud siin midagi nii igapäevast ning imepärast ühekorraga.
Mall Nukke “Ego II”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
"Fotolikku üksikasjalikkust ja natuuritruudust kombineerib Nukke spontaanse tilgutamisega a la Jackson Pollock, tuues kompositsiooni improvisatsioonilise, emotsionaalsema tasandi.” kirjutab teose kohta näituse kuraator Harry Liivrand.
Väino Paris “Sünnipäeva kimp”, 1990
Aleksander Pilar “Roosid”, 1977
Akvarell paberil.
Mõõdus: ava 48 x 39,8 cm, raamiga 64 x 54 cm.
All paremal: Pilar 77
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
"Roosid" võlub oma ühtaegse lihtsuse ja suursugususega - on ju Pilar siin kujutanud aedade kuningannasid Tarbeklaasi kuulsas sinises vaasis, ent tausta jätnud lakooniliselt lihtsaks, sest just nii saavad peategelased särada.
Erich Pehap “Tivoli”, 1960
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 46 cm, raamiga 39 x 60 cm.
All paremal: E. Pehap 60
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Teater, muusika, tsirkus ja meelelahutusmaailm laiemalt pakkusid Pehapile lõputut inspiratsiooni - teda võlusid seal valitsev kergus ja lõbujanu. Nii ka "Tivolis", kus kunstnik opereerib vormide ja värvidega, luues võrratu kompositsiooni lõbustuspargist.
Andrei Jegorov “Päikseline metsatee”, 1930ndad
Tempera, guašš papil. Raamitud.
Mõõdud: 48 x 33 cm.
All vasakul: A. Jegorov
Realistliku maastikumaali tuntumaid meistreid Andrei Jegorov (1878-1954) armastas eriti maalida Eestimaa talviseid vaateid, mis aga “ei piirdu kaugeltki aastaaja väliste ilmingute fikseerimisega, vaid annavad edasi ka laia tundmuste skaalat. Me tajume rõõmu, aga võib-olla ka millegi helge eelaimdust, vaadeldes lumehangede erksat helendust. /…/ Jegorovi lõuendeil on tundlik ja hingestatud koloriit, seal ei näe ühtki juhuslikku ega ülearust pintslilööki, kõik on siin sügavalt ja peenelt läbi tunnetatud, andes tunnistust meisterlikkusest ja ülitundlikust loomingutemperamendist” (“Andrei Jegorov”, 1987, lk 31).
Käesolev vaade läbi tiheda metsa kulgevast teerajast on eristuv tema maastikuvaadete seas kahel põhjusel. Esiteks pühendab kunstnik suure osa kompositsioonist majesteetlikke kulisse meenutavatele puudele (tavapäraselt on selleks laiuvad väljad). Teiseks astub Jegorov välja oma mugavustsoonist ning toob vaataja ette teda tuntuks teinud elemendid, ent uudses värvigammas, tihkemalt ja sügavamalt. Ka pintslitöö on tunduvalt vabam ja impressionistlikum kui oleme seda harjunud nägema. Loomulikult ei saa aga mainimata jätta imetlusväärset oskust maalida lund nii, et tunneme seda vaadates külmavärinaid! Kuid just nii jõuab kunsti emotsionaalne mõjukus vaatajani kõige otsesemalt.
Ivar Kaasik “Hype V”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 60 cm.
Pöördel: IVAR KAASIK. Kunstniku signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Jaan Elken “Sinine laguun / Blue lagoon”, 2022/2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: 2022/24 J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "SININE LAGUUN / BLUE LAGOON" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 120 x 150 cm 2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on Islandi liustikest inspireeritud maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Liisi Örd “Kuma”, 2013
Edgar Valter “Unenägu”, 1969
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 90 cm. Raamiga 78 x 107 cm.
All paremal: EW 69
Legendid ja muinaslood inspireerisid Edgar Valterit mitte ainult raamatutele illustratsioone kavandades vaid ka vabaloomingus, aidates kaasa Valteri kujunemisele üheks eesti huvitavamaks sürrealistlikuks kunstnikuks – muinasjutud ju ongi olemusest fantastilised! Maalil “Unenägu” näeme kahte stseeni: kuuvalguses seisvat neiut aknal ja kardina ees seisvat noormeest. Ühendav tegevuse element kompositsioonis on valge kardin, millel on teose mõttes nii varjav kui akna avatust rõhutav funktsioon.
Ent sama oluline on kuuvalgus ise, mille jahe paitav kuma peegeldub mõlemale figuurile, lastes muinaslool alguse saada. Tuues sisse figuurikorduse, mis toa lõpus peaaegu haihtub hämarusse, jutustab Valter fantaasiates toimuvast kogemusest, unenäolistest läbielamistest, kus avalduvad alateadvuse sügavaimad sopid. Siin võib korraga toaseinale ilmuda nii redel, aken teispoolsusse kui leida aset kohtumine hea sõbraga… Unenäos on kõik võimalik, tuleb vaid sulgeda silmad…
Valdur Ohakas “Kollased lilled”, 1977
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 57,5 cm, raamiga 57 x 65 cm.
All paremal: V. OHAKAS 77
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Priidu Aavik “Päev sadamas”, 1960ndad
Õli papil. 1960ndad.
Mõõt: 50 x 70 cm Priidu Aavik (1905-1991), kes oli ka ise kirglik meremees, tundis hästi nii merd ennast kui selle ääres elava rannarahva igapäevaelu. Töötades 1960ndatel kalalaeval, kujutas ta selle töö telgitagust elu otse ja varjamata, samas jättes sellesse mereeluga kokkukäivat poeesiat. Iga kalapüügist vaba hetke kasutas visandamiseks ja maalimiseks, selgitades: “Kunst õpetab eelkõige mõtlema, natuurist olemust nägema ja siis lõpuks ka tabama. Kui kunstnikul on alus käes, võib ta teha ükskõik mida, valesti teha siis ei saagi, üksnes isikupäraselt.” Kord, olles külma ja tuulise ilmaga 3 tundi järjest väljas maalinud, kopsupõletikku jäädes kirjutas ta: “Inimene peab end mugavusest lahti raputama, raskusi trotsima”, tervenedes aga teatas rõõmsalt: “ma sain s e l l e merepinna!” 1960ndatel maalis Aavik nii Norras kui Eestis Pranglil. Suure tõenäosusega on ka käesolev teos just viimasest inspireeritud. Maali maalähedased toonid annavad edasi ranna ja mere jahedust, ekspressiivne maalilaad järgib täpselt nii vormi kui tuulte teekonda. Maali tsentris olev latern poolitab maali ja suunab pilgu helendava avaruse poole, kus hallide ja õrnlillade pilvemassiivide vahelt kumab helesinine taevas maheda kollasega. Just see viimane kõlab omamoodi kokkuvõttena tema elufilosoofiast, kus ta karmi kalurielu nimetab möödunud elu ilusaimateks loomingupäevadeks.
Karl Burman junior “Suvine rand”, 1981
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 48 cm, raamiga 61 x 71,5 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1981.
Pöördel: Karl Burman junior "Suvine rand" AKVARELL 36 x 48 cm
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli, nii ka käesoleval, Põhja-Eesti rannikut kujutaval maalil.
Kai Kaljo “Ähijärv”, 2025
Õli ja akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All paremal: Kai Kaljo 25
Pöördel: Kai Kaljo 2025 ÄHIJÄRV
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Aleksander Pilar “Rannik loojanguvalguses”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 52,7 x 58 cm, raamiga 63 x 68 cm.
All vasakul: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Jaan Grünberg “Aiamaastik”, 1950
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 26 x 35 cm. Raamiga 37,5 x 47 cm.
All vasakul: J. Grünberg 50
Nii Konrad Mäe kui Ado Vabbe käe all kunsti õppinud, hiljem Pariisis elanud ning sealsest prantsuse maalikoolist mõjutatud Jaan Grünbergi (1889-1969) loomingust leiame peamiselt maastiku- ning lillemaale, kuid ka mõningaid linnavaateid. 1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku üks signatuurvärve roheline, mida kunstnik sageli armastas kõrvutada tugeva sinise ning oranžikas-punasega. Grünberg ei otsinud täiuslikke jooni, ideaalseid vorme, vaid pidas olulisemaks kunstipärast, uusi vaatenurki pakkuvat tulemust.
Boris Ninemäe “Tüdrukud heinamaal”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 27 cm, raamiga 40 x 45 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Flicker pa änger
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid.
Tema stseenid ranna- ja taluelust on edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis, nii ka "Tüdrukud heinamaal", millel kunstnik on pööranud tavapärasest enam tähelepanu detailsele looduse kujutamisele. Võime aasal aimata suve sümboliseerivaid moone ja karikakraid ning taamal looklevat kiviaeda - nii tüüpilist tema kodusele Hiiumaale.
Boris Ninemäe “Võrgukudujad”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 65 x 76 cm.
All vasakul: NINEMÄE.
Pöördel alusraamil: Förstörda näten
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäel toimusid Isikunäitused mitmes Rootsi ja Norra linnas: Malmö, Växjo, Karlshamn, Larvik, Elverum, Stockholm. Nüüd on tema looming viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Karl Burman “Taluõu – Harku küla”, 1960
August Pulst “Talv Meriväljal”, 1970
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 61 cm.
All paremal: APulst 1970
Pöördel: Talv Meriväljal õli vineeril 1970 49 x 61 Aug. Pulst 1889 49 x 61
Teosega kaasneb August Pulsti monograafia (2025) koos Mai Levini autogrammiga.
August Pulst (1889-1977) asus perega Meriväljale, Keskteele elama 1943. aastal. Seda maalilist aedlinna oli ta kujutanud oma loomingus ka varem, ent sinna kolimisest alates sagenesid vastavad motiivid nii õli- kui akvarellmaalis. Teda inspireerisid nii talvised vaated lumme mattunud aedadele kui elamute lähedal asunud metsadele. Rohenäpuna kasvatas ta endagi aias viljapuid ja marjapõõsaid ning rajas sellesse kiviktaimla.
Merivälja kodust võrdsel kaugusel asusid nii meri kui mets. Käesolev helesinises tonaalsuses teos kujutabki neist viimast, andes sugestiivselt edasi lume puhtust ja kargust, lumetunud puuderivi lummavat rahu. Ergastava aktsendina piiluvad pehme valge vahelt soojas pruunikas koloriidis puutüved.
Teos on reprodutseeritud Mai Levini raamatus „August Pulst kunstnikuna“ (Tallinn, 2025, lk 195).
Boris Ninemäe “Kalamees teeb enda tünnid ise”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 64 x 53 cm.
All paremal: NINEMÄE.
Pöördel alusraamil: Fiskaren som tillverkar egna tunnor
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäel toimusid Isikunäitused mitmes Rootsi ja Norra linnas: Malmö, Växjo, Karlshamn, Larvik, Elverum, Stockholm. Nüüd on tema looming viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm.
All vasakul: Kalju Nagel
Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm)
Kalju Nagel (1918-2005), Pallases Vardi ateljees tugeva vabaõhumaali koolituse saanud kunstniku käe all valmisid nii linna- kui maastikuvaated.
Kalju Nagel “Kikkajärve motiiv Paganamaalt”, 1961
Valdur Ohakas “Vaade männikust”, 1992
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 69,5 cm, raamiga 53,5 x 73 cm.
All paremal: V. OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Jüri Marran “Kannad”, 1978
Õli papil. Raamiga.
Mõõdud: 80,5 x 64,5 cm, raamiga 93,5 x 77 cm.
All paremal: JM 78.
Jüri Marrani (1937-2021) ekspressiivsed lillekompositsioonid on täis värvimaagiat, nii ka rohelise, pruuni ja valge koosmõjule ülesehitatud "Kannad". Lisaks valmisid mitmekülgse Tartu kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ja lavakostüümid.
Edgar Valter “Talvemaagia”, 1960
Jüri Marran “Kevad”, 1977
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 60 x 71,5 cm.
All paremal: JM77
Pöördel: Jüri Marran s. 1937, "Kevad" 1977
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui abstraktsetes kompositsioonides, lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid ning lavakostüümid.
Jüri Marran “Natüürmort”, 1972
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 60,5 x 50,5 cm, raamiga 68 x 58 cm.
All vasakul: JM. 72
Tartu kunstnik Jüri Marran (1937-2021) sai kunstihariduse Melanie ja Erich Arraku ateljeekoolis. Tema pillavalt lopsakas stiil on ühtlaselt esindatud nii lillemaalidel kui natüürmortidel. Lisaks valmisid mitmekülgse kunstniku käe all ka raamatuillustratsioonid kui lavakostüümid.
Marju Bormeister “Talu Muhu saarel”, 1991
Õli masoniidil. Müügil raamimata kujul, ent saame soovi korral abiks olla.
Mõõdud: 50 x 69 cm.
All paremal: M. BORMEISTER
Pöördel: MARJU KAGOVERE BORMEISTER õli, masoniit 1991. Muhu saar Liiva küla
Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk.
Käesolev varase loomingu näide viib vaataja Muhumaa südamesse, Liiva külla. Valides maali kandvaks tooniks küpse kuldkollase, annab kunstnik tabavalt edasi arhailise küla vaikselt kulgevat, sooja ja tasast loomust.
Enn Volmere “Pühajärv”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 79,5 x 93,5 cm, raamiga 84 x 98 cm.
Teos vajab restaureerimist.
Maalikunstnik, ühiskonnategelane ja aiandusagronoom Enn Volmere (1908-1978) hakkas näitustel osalema juba 1943. aastal. Lõuna-Eesti patrioodina valmisid eelkõige selle kandi vaated ning loomulikult inspireeris teda ka Pühajärv oma eenduvate poolsaarte ja romantiliste saarekestega.
Jüri Ristna “Hõbedane valgus”, 1996
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 60 cm, raamiga 62 x 73 cm.
All paremal: SIR-NAT 96
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Erich Pehap “Pliidi juures”, 1932
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Km 49 x 33,5 cm.
All vasakul: E. Pehap 1932
All Paremal: E. Pehap 1932 Pöördel: Pliidi juures 1932 pastell
Agulistseenid moodustasid Pallase kunstitudengite ja noorte kunstnike loomingus olulise peatüki esmajoones 1920. aastatel ning 1930. aastate algul ning ka käesolev teos on Erich Pehapil (1912-1981) valminud just Pallases õppimise ajal.
Eluühenduslik kultuurikäsitlus oli moes ja Erich Pehap järgib ajastu vaimset suunda oma sangviinijoonistuses “Pliidi juures”. Täpselt fikseerimata tagapõhjaga köögi keskseks objektiks on kulpi potis liigutav, vaba käe joonega artistlikult visandatud, peas traditsiooniliselt rätikut kandev naine. Pliidi serval märkab aga kaasaegse disainiga keedukannu, mis näitab, et progress oli ka seda kodunurka puudutanud. Punane üldkoloriit vastab hästi köögi õhustikule ja loob sooja meeleolu.
Lembit Saarts “Buduaaris”, 1981
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 40 cm.
Ülal vasakul: L Saarts -81
Pöördel: L Saarts 81 Telekast nähtud Rembrandti ateljees
See mitmetähenduslik maal Tartu märgilisemalt hilispallaslaselt Lembit Saartsilt (1924-2016) esitab rohkem küsimusi kui siinne annotatsioon võimaldaks ning kontseptuaalse kunstitööna on tal tollases kunstielus oluline koht. 1980. aastate lõpp – 1990. aastate algus on radikaalsete eksperimentide aeg meie kunstis, vanade süsteemide lagunemise ja kahtluse alla seadmise ning uute võimaluste otsimise loov aeg. Maal demonstreerib kunstniku mälu ja tehnilist taset, kompositsiooni terviklikkust ja koloristlikku ilu, kusjuures seljatagant maalitud naisakt meenutab stilistikalt hoopis mõnda Ingres´ tööd kui Rembrandti oma, millega seosele vihjab kiri maali tagumisel küljel. Ehk soovis Saarts veidi intriigi tekitada ning vaataja meelega segadusse ajada?
Lembit Saarts “Päike”, 2007
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 44 x 35 cm.
All paremal: L Saarts ’07
Pöördel: Lembit Saarts Päike
Tartumaal sündinud Lembit Saarts (1924-2016) oli erakordse värvitunnetusega kunstnik. Tema loomingu hilisperioodi kuuluv teos on valminud vaid mõned aastad enne kehva nägemise tõttu maalimisest lõplikku loobumist, mistõttu võib selles minimalistlikus stseenis näha justkui oodi elule.
Saartsi teoseid kirjeldades on kasutatud väljendeid nagu lüüriline ja tundlik värvikasutus, mahe maalilisus ning tinglik vormikäsitlus. Käesolevas teoses on kõik see öeldu korraga kokku saanud. Hoolikalt komponeeritud kompositsioonis võimendab hetke haprust mänglevalt hooletuna näiv pintsli- ja värvikäsitlus. Ühtlasi võib vihjamisi tunda vaataja vuajeristlikku kohmetust, tunnistades õhtupäikeses kümbleva modelli intiimset kohalolu. Saarts on sellesse lihtsasse abstraktsiooni kätkenud meisterlikult nii päeva kui öö, nii taeva kui vee, nii vaikelu kui unistused. Kas tegemist on impressiooni või hoopis elatud elu kvintessentsiga?
Karl Tael (Doll) “Kivimurd”, 1936
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 52 x 76 cm.
All paremal: K. Doll 1936
Pöördel: Kivimurd. K. Doll
Karl Tael (kuni 1941. aastani Doll, 1894-1975) oli lisaks kunstnikuna tegutsemisele tuntud ka kui Riigi Trükikoja graveerimismeister, rahatähtede ja postmarkide kavandaja ning samuti klassikalises vasegravüüris valminud Eesti kultuuritegelaste portreede autor.
Selgevormiline „Kivimurd“ on iseloomulik näide Taela maalilaadist, mis oli enamasti mahedates toonides ning jutustas üldistavas laadis lugusid inimeste igapäevastest tegemistest, käesoleval juhul karjääris. Kunstniku käe all muutub aga stseen omamoodi poeetiliseks, sellel toimetavad inimesed saavad omaks ning soe valgus viitab rohkem romantilistele lõunamaa riikidele kui kodusele Eestile. Ometigi on tegu aga Eestimaaga, millise paigaga täpsemalt, jääb aga vaid kunstniku teada.
BRON. Valdur Ohakas “Suvemaastik”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 44 x 54 cm, raamiga 55 x 66 cm.
All paremal: V. Ohakas
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
August Pulst “Suvine aed õitsva õunapuuga”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 47,5 cm.
Pöördel: A. PULST 61×47,5
Enne I maailmasõda koos Konstantin Süvaloga Riia kunstikoolis õppinud maalija ja museoloog August Pulst (1889-1977) jäi oma kunstilises loomingus truuks impressionistlikule käsitluslaadile. Kunstiteadlane Mai Levin on kirjutanud, et Pulsti mõjutasid “juugendajastu kunstile laiemalt omane kevadevaimustus, helenenud koloriit ja kompositsioonitunnetus, mida ta koges Riia kunstimiljöös” (“August Pulst kunstnikuna”, 2025, lk 31).
Helgus ja värskus iseloomustavad ka käesolevat, hetke meeleolu tabamisele keskendunud maali, milles võluvad õhuvirvendused ja kiire pintslitöö. Tuules võbelevad puulehed esiplaanil ja tinglikult maalitud metsaviir taustal moodustavad ühe maalilise terviku, millesse harmooniliselt sulandub ka maja. Kujutage vaid, kui mõnus oleks sealsel rõdul istudes hommikust kohvi nautida – miljonivaade õitsvale aiale!
Valdur Ohakas “Õhtu rannakülas”, 1961
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 33,2 x 50,1 cm.
All paremal: V. OHAKAS 61
Valdur Ohaka (1925-1998) loomingus on olulisel kohal nii naisefiguur kui maastik. 1950. aastate lõpust alates otsib ja katsetab Ohakas mitmes eri laadis oma käekirja, minnes kaasa kaasaegsete modernistlike vormiotsingutega, ent need kaks teemat jäävad teda saatma läbi loomingu.
Maalil “Õhtu rannakülas” on keskkond, kuhu kaks figuuri on asetatud ainult ettekäändeks tegelemaks maastiku ja inimese ühendamisega fovistlikus maalilaadis. Ent pildilt õhkub ka kesksuve laiska fluidumit ja kuumust. Maaliliselt terviklikuks seotud – ka sinikas-pruunid figuurid sulanduvad sujuvalt rohelis-ookerjasse üldkoloriiti – demonstreerib Ohakas oma artistlikkust ja värvimaitset.
Viktor Karrus “Talvemaastik”, 1975
Õli kartongil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 31,4 x 40 cm.
All paremal: V K 75
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid
Adolf Kortel “Etüüd maalritest”, 1962
Osvald Lääne “Looduse vorm”, 1987
Segatehnika paberil.
Mõõdud: lm 37 x 24,5 cm.
All vasakul: OL 87 II
Pöördel: Osvald Veebruar 87 V. K. laigud P. M. ruudud Looduse vorm Osvald
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Osvald Lääne (1913-1990) soov kunsti õppida oli suur, kuid tema esimene Pallase-periood jäi siiski lühikeseks, kuna rahalistel põhjustel ei õnnestunud noormehel jätkata. Sihikindla kunstihingena hiljem uuesti samasse kooli astudes oli tema areng juba niivõrd kiire, et suutis programmi ettenähtust poole kiiremini läbida.
Anatoli Strahhov “Kalurite saar II”, 2025
Akrüül, õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 65 x 76 cm.
All paremal: STRAHHOV. A
Pöördel: "KALURITE SAAR" II STRAHHOV. A TALLINN. 2025 AKR. ÕLI
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega figureerivad loomad.
Viktor Leškin “Pirita klooster sügisel”, 1975
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 49,2 x 70,2 cm.
All paremal: В. Лешкин 1975.
Viktor Leškin oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud lausa kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Seeläbi esindab ta mingil määral Tallinna maalikoolkonda, teisalt avaldub tema maastikumaalides vene realistlik-impressionistliku vabaõhumaali mõju. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Leškin vajas maalimiseks vahetut kontakti natuuriga, selles loodusega suhtlemise vahetuses ongi tema maastike võlu. Pirita klooster ise sai 1975. palju tähelepanu, eelkõige, kuna sel aastal hakati seal uuesti läbi viima arheoloogilisi uurimustöid. Kunstnikku on antud töö juures aga lisaks kloostrile endale paelunud sügise kuldsed toonid ning taevas oma tuules lendlevate pilvedega.
Gregor von Bochmann “Stseen taluõuel”
Enno Lehis “Kased”
Benita Vomm “Lilled”, 1991
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 46,5 x 50,5 cm, raamiga 56 x 60 cm.
All paremal: B. Vomm 1991
Pöördel: BENITA VOMM, ARTIST "LILLED", ÕLI 1991 "FLOWERS", OIL 1991
Rakverest pärit Benita Vomm (1908-2005) lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli.
Benita abikaasa oli skulptor August Vomm.
Viktor Karrus “Värvides maastik”, 1971
Õli kartongil. Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Mõõdud: 34,5 x 41,2 cm.
All paremal: V. Karrus 71
Tartus sündinud ja kasvanud ning 1940. aastal “Pallase” lõpetanud Viktor Karrus (1913-1991) kolis hiljem Tallinnasse, kus muuhulgas osales Balti jaama seinamaalide teostamisel koos Uutmaa, Okase ja Sagritsaga. Karrus on toonud eesti kunsti maaliliselt nauditavaid maastiku- ja linnavaateid
BRON. Viktor Leškin “Sügis metsas”, 1987
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 70,5 cm, raamiga 60 x 80 cm.
All paremal: V. Leškin 1987.
Pöördel: Leškin Viktor Semjon'i p. Sünd 1914.a teostatud 1987. "Sügis metsas"
Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin (1914-1998) oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Andrei Jegorov “Külvaja”
Sangviin paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 38,5 x 28 cm, raamiga 64,5 x 53 cm.
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Aleksei Viilup “Talumaastik kraaviga”, 1940-1950
Õli lõuend kleebitud vineerile. Raamitud.
Mõõdud: 28 x 39,5 cm, raamiga 42 x 54 cm.
Aleksei Viilup (1916-1978) lõpetas 1941. aastal J. Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti kooli. Pärast sõda töötas ARS'is ja maalis selle kõrvalt erinevaid žanreid. Antud etüüd on talle iseloomulikus kerges, voolavas laadis ja heledas koloriidis.
Ene Korstnik “Tormine rand”, 1993
Aleksander Kulkoff “Rannatalu talvel”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23,3 x 35 cm, raamiga 41,5 x 52 cm.
All vasakul: A. Kulkoff
Noore mehena Eestisse elama asunud mitmekülgne kunstnik Aleksander Kulkoff töötas maalijana erinevates laadides, kuid impressionism ja art deco olid tema loomingu selgrooks. Siinjuures võttis eesti kunstikriitika tema loomingut hästi vastu ning teiste seas kujunes tema üheks suurimaks austajaks Eesti esimene president Konstantin Päts, kes usaldas talle isikliku autoportree maalimise ning mida esimest korda Kadriorus 1938. aastal pidulikult presenteeriti.
Rannakülas Salmistul suviti palju aega veetnud Kulkoffi võlus veeäärne elu, selle arhailisus ja rahu. Nii on ka käesoleval teosel kujutanud ta tuulevaikset talveilma ühel taolistest paikadest. Täpset asukohta ta teosele kirjutanud pole, ent suure tõenäosusega on tegu kas Eestimaa põhjaranniku või Peipsi äärega.
Voldemar Peil “Tuuline rand”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 75 cm, raamiga 65 x 80 cm
All paremal: V. Peil
Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.
Agu Pilt “Lend”, 1982
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 31 x 31 cm, diameeter 29,5 cm. Raamiga 47 x 45,5 cm.
Teosel keskel: PILT 82
All paremal: pühendus
1972. aastal Tõnis Vindi juhitud Studio22 uksest sisse astumine kujundas oluliselt Agu Pildi (1951-2002) loomingut. Vindiga heaks sõbraks ja mõttekaaslaseks saanud Pildist kujunes eesti erootikakunsti üks olulisemaid nimesid ning 2000. aastal korraldasid nad koos Vindiga ühise näituse Kastellaanimaja galeriis.
Valli Lember-Bogatkina “Vaade kaldalt”, 1967
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 60 cm, raamiga 53 x 64 cm.
All paremal: V. Lember 1967
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Maks Roosma “Mets”, 1930-1940
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 34,8 x 27 cm, raamiga 47 x 39 cm.
All paremal: MRoosman
Eesti rahvusliku klaasikoolkonna rajaja Maks Roosma (Roosmann, 1909-1971) oli ka virtuoosne joonistaja ja graafik, kelle õpetajaks neis valdkondades oli legendaarne Günther Reindorff. 1937. aastal pälvis kunstnik Pariisi maailmanäituse kuldmedali.
Eduard Poland “Sügismaastik”, 1928
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,5 x 45 cm, raamiga 41,5 x 58 cm.
All paremal: Ed. Poland. x. 28.
Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema enda fantaasiat.
Priidu Aavik “Iru nõlvadel”, 1967
Õli papil.
Mõõdud: 50 x 80 cm.
All vasakul: Priidu Aavik 67.a.
Pöördel: "Iru nõlvadel" 1967 a P Aavik
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Priidu Aavik (1905-1991) oli eesti maalikunstnik. Ta astus 1934 aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938.
Priidu Aavik “Tallinna laevaremonditehas”, 1977
Priidu Aavik “Ruila”, 1977
Õli papil.
Mõõdud: 52 x 86 cm.
All vasakul: Priidu Aavik 77 a
Pöördel: Ruilas 1977 a Priidu Aavik
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Priidu Aavik (1905-1991) oli eesti maalikunstnik. Ta astus 1934 aastal Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938.
Andrus Rõuk “Vaimuvõlu”. 3., 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 75 x 65 cm
All paremal: RÕUK
Pöördel: Andrus Rõuk "Vaimuvõlu" 3. 2005 õli, lõuend (75 x 65)
Tallinnast pärit maalikunstnik ja luuletaja Andrus Rõuk (s. 1957) õppis EKAs, tolleaegses ERKIs, arhitektuuri ja seejärel teatrikujundust, lõpetades viimase eriala aastal 1989. Rõuk on alates 1977. aastast osalenud kümnetel isiku- ja grupinäitustel Eestis ja välismaal ning on autasustatud 2018. aastal ka Valgetähe IV. klassi teenetemärgiga.
Lisaks erakordselt produktiivsele tööle maalikunstnikuna on Rõuk kujundanud mitmeid teatrilavastusi ja filme ning kirjutanud arvukalt luulet, mida on avaldatud nii Loomingus kui ka Vikerkaares. Just oma patriootliku, 1981. aastal Loomingus ilmunud luuletuse "Silmades taevas ja meri" tõttu — mille esimesed tähed moodustasid sõna SINIMUSTVALGE — heideti Rõuk tolleaegsete ENSV võimude poolt kunstiinstituudist välja, kuhu tal lubati naaseda alles kolm aastat hiljem.
Vabariigi algusaastatel astus Rõuk Eesti Kunstnike Liitu ning hakkas välja arendama sedasama omanäolist abstraktset stiili, mida näeme ka käesoleval, 2005. aastal valminud õlimaalil "Vaimuvõlu 3". Rõuk ise on oma eeskujudena muuhulgas välja toonud Rene Magritte'i ja eriti Joan Miro'd, kelle sümbolite sulandamine geomeetriaga on kunstnikule palju mõju avaldanud.
Ivar Kaasik “Õhtune meri”, 2015
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Valdemar Väli “Kullerkupud”, 1983
Õli vineeril. Raamitud (soovitame raami vahetust, mille osas saame soovi korral abiks olla).
Mõõdud: 47,7 x 41,5 cm.
All vasakul: VV 83
Pöördel: VÄLI "KULLERKUPUD" 1983 47,7 x 41,5 cm
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes.
Marju Bormeister “Talu Saaremaal”, 1992
Õli masoniidil.
Mõõdud: 23,5 x 37 cm.
All paremal: M. BORMEISTER
Pöördel: MARJU BORMEISTER Tallinn, 1992 Talu. Saaremaal. (Muhumaa, Liiva küla Paali talu) õli orgallit
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Boris Ottenberg “Kevadine Toolse”, 1934
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 19,8 x 27,6 cm, raamiga 26 x 34 cm.
All paremal: B. Ottenberg
Pöördel: B. Ottenberg Kevadine Toolse 1934
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. Sealt polnud kauge maa ka Toolseni, mille järsk kallas on käesoleval teosel kunstniku tähelepanu võitnud.
Aleksander Pilar “Vanalinna vaade”, 1969
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 46,5 x 34,5 cm, raamiga 63,5 x 49,5 cm.
All vasakul: Pilar 69
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Valli Lember-Bogatkina “Udulooris metsaviirg”, 2000
Akvarell paberil. Teos on müügil raamimata kujul, ent soovi korral saame raamimisega abiks olla.
Mõõdud: lm 35 x 50 cm.
All paremal: V. LEMBER-BOGATKINA 2000
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Lember-Bogatkina lemmiktehnikaks kujunes akvarell, milles valmisid lisaks rahvatantsijatele ning sulnistele aktidele ka maastikuvaated. Enamasti olid need inspireeritud tema põhjarannikul Karepal asunud loodusest. Väga suure tõenäosusega kujutab ka käesolev uduvinest kantud maastik justnimelt sealtkandi vaadet.
Evi Kaur “Valged pojengid”, 2000
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 48 cm, raamiga 66 x 53,5 cm.
All paremal: EK. 2000
Viljandis elav ja Tartu Kunstikoolis Harri Puderselli käe all õppinud Evi Kaur on oma pika karjääri jooksul katsetanud mitmete erinevate tehnikatega, kuid kõige enam eelistab õlimaali. Mitmetel näitustel osalenud kunstnik ütleb oma loomeprotsessi kohta ise, et järgib tunnet, mis ütleb: "Ei saa maalimata jätta."
Olga Terri “Iirised”, 1985
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 48,5 x 40,5 cm, raamiga 68 x 60 cm.
All paremal: OTerri
Pöördel: OTerri 1985.
Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema 1970ndate mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Sama värskelt ja hingestatult maalis ta lilli, eriti kõnetasid need teda 1980ndatel.
Käesolev portree iiristest annab edasi nende üheaegset õrnust ning tugevust. Need Eestimaa aedadele nii iseloomulikud lilled võivad ühel kohal kasvada aastakümneid ning on seetõttu kangastunud meist paljude lapsepõlvemälestustesse nagu lõhnavad pojengid ja suvised metsmaasikadki.
Kalev Mark Kostabi “Le systéme des objets”, 1989
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 152 x 183 cm.
All paremal: KOSTABI 1989
Pöördel: KOSTABI LE SYSTÉME DES OBJETS 1989 60X72" 12-16-99-BASTILLE
Ameerika ühendriikides, kuid eesti kodus sündinud Kostabi tunneb läbilõhki sealset elulaadi ja kultuuri, ent kunstniku homunculuste maailm peegeldab kaasaegset reaalsust laiemaltki. Sealses ülikoolis joonistamist ja maalimist õppinud kunstnikust kujunes 1980. aastail üks kohaliku kunsti juhtfiguure kuulsas East Village´is. Peagi märkasid tema publikut kõnetavat kunsti ka erinevad plaadifirmad. Nii näiteks on ta lisaks teistele kuulsatele artistidele kujundanud Guns N´Roses´e plaadiümbrise, kes tema teose pealkirja “Use your illusion” ka kogu plaadi pealkirjaks panid.
Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 35 cm.
All vasakul: Kai Kaljo 23
Pöördel alusraamil: RUKKIPÕLD LEEVI KÜLAS PÕLVAMAAL, August 2023 Kai Kaljo
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Eestimaa loodusest inspireeritud Kaljo oskab leida põnevaid vaatenurki, hinnata argiste objektide ilu ja väärtust.
Boris Ninemäe “Rikkalik saak”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 27 x 22 cm, raamiga 45,5 x 40,5 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel: Riklig fangst
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäel toimusid Isikunäitused mitmes Rootsi ja Norra linnas: Malmö, Växjo, Karlshamn, Larvik, Elverum, Stockholm. Nüüd on tema looming viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Hugo Lepik “Suvine rannaidüll”
Õli lõuendil.
Mõõdud: 51 x 66 cm.
All vasakul: H. LEPIK
Teose raam vajab kohendamist või ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks.
Marju Bormeister “Õhtune rannik”, 1990
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 69,5 cm, raamiga 52 x 72 cm.
All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE
Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN, 1990 ÕHTUNE RANNIK 50 x 69,5
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesoleval teosel kutsub kunstnik meid aga meditatiivsele rännakule õhtuse Eestimaa rahustavas kumas.
Enno Hallek “Kollane kohver”, 1995-2019
Segatehnika vineeril.
Mõõdud: 106,5 x 122 cm.
Ees ülal: Enno Hallek
Pöördel all: Enno Hallek
Rohukülas sündinud ning hiljem Skandinaavia popkunsti üheks pioneeriks kujunenud Enno Hallek sai kunstihariduse Stockholmi Kunstikõrgkoolis. Tema fantaasiarikas kunst on oma olemuselt sotsiaalne ning samal ajal esteetiline – nii nagu kunstniku ühed monumentaalsemad linnaruumi teosed Stockholmi metroojaamas ja Võidukaare mosaiikidel.
Halleki jaoks on oluline kunsti portatiivsus ning maalitud vineertahvlitest teos “Kollane kohver” on sellise põhimõtte oivaline näide – selle saab riputada kas seinale, keerata selle külge üle nädala (sest ka teose teine pool on maalitud) või jalutada sellega mööda suurlinna tänavaid nagu ridiküli või seljakotiga. Nii jõuab kunst automaatselt avalikku ruumi ja estetiseerib keskkonda, pakkudes visuaalset naudingut kaaskodanikele.
Ivar Kaasik (& Emil Estee)”Autoportree”, 2000
Õli lõuendil.
Mõõdud: 100 x 100 cm.
Üleval paremal: Ivar Kaasik
Pöördel: Emil Estee & Ivar Kaasik Portrait 2000
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ilmar Kimm “Õhtu”, 1987
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 24,5 x 34,5 cm, raamiga 37 x 47 cm.
All paremal: I. Kimm 87.
Pöördel: ILMAR KIMM "ÕHTU" 1987. õ. p. 24,5 x 34,5 cm
Ilmar Kimmi (1920-2011) sai oma kunstihariduse mitmetest nimekatest kunstikoolidest Venemaal. 1948. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituuti maaliõppejõuks saabunud Kimm valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud.
Loodusvaateid on peetud tema loomingu tugevaimaks osaks. 1960ndatest alates muutus tema koloriit erksamaks ning maalimisviis vabamaks. Ka käesoleva maali peamine võlu on just õhtuse valguse meisterlikus ja vabas edasiandmises.
Roman Nyman “Õhtu mererannas”, 1930ndad
Segatehnika papil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 30 cm.
All paremal: RNyman
1930ndatel käis Roman Nyman (1881-1951) mitmetel loomereisidel põhjarannikul, sh Haral, Kaberneemes, Karepal, Toilas ja mujal. Suure tõenäosusega kujutab ka käesolev teos just üht neist paikadest.
“Õhtu mererannas” on harmoonilise elu sümbolpilt. Nii merel kui kaldal valitseb tuulevaikus, päeval loksuvat merd sõudnud paat on jäänud välja teenitud puhkust nautima ning päike kohe loojumas. Tundlikult, pea läbipaistva helesinisega kujutab ta õhtuse taeva värelusi, mis leiavad korduse rannal seisvate kuuskede võrades. Kogu maali katab õhtuse valguse sume kuma, mis juba hämarduval esiplaanil järk-järgult taeva suunas heleneb. Suurepärane atmosfääri edasi andmine tunnustatud meistrilt.
Karl Burman junior “Tallinn – Viru tänav”, 1965
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,5 x 18 cm.
All paremal: Karl Burman junior 1965.
Pöördel: Karl Burman junior “Tallinn – Viru tänav” AKVARELL 1965.a.
Karl Burman junior (1914-2001) on Tallinna vanalinna maalides tüüpiline romantik – teda võlub ja inspireerib ilus motiiv, et seda siis kiirelt ja värskelt jäädvustada. Päiksepaistes Viru tänav just seda võimaldabki.
Sulavas akvarelltehnikas maalitud teosel on nii hoonete üldistust kui konkreetsemaid detaile, samuti on hästi klassikalise perspektiiviõpetuse järgi tabatud tänavaruumi sügavus. Väiksed inimfiguurid mõjuvad kaugelt nagu täpikesed värvi, kuid süvenemisel avastame, et need kujud on liikumises, igaüks veel pealegi omas toonis ja oma kehakeelega!
Karl Alexander von Winkler “Jõevaade vana sillaga”, 1900-1910
Akvarell kartongil. Raamitud.
Mõõdud: ava 16 x 25 cm.
All vasakul: Winkler
Eesti tunnustatumaid akvarelliste Karl Alexander von Winkler (1860-1911) on tuntud linna- ja maastikuvaadete jäädvustajana. Tema romantilise tundetooniga akvarellmaalid paistavad silma tehnika väga hea valdamise ja varjundirikka koloriidi poolest.
Winkleril oli anne ka tagasihoidlikus motiivis üles leida selle ilu, ainukordne olemus. Just nii saab uue elu ka “Jõevaade vana sillaga”, mis Winkleri käe all saab võluva ja kordumatu romantilise kuue. Märkamatult ärkavad ellu lood üle vana silla kilkavatest lastest, kaldale kosutust saama tulnud metsloomadest ja kevadistest üleujutustest. Nii sulavat kui kuiva akvarellitehnikat ühel teosel kasutav Winkler peab lisaks lugudele tähtsaks eheda looduselamuse edasiandmist, suvist värskust ja hõrgutavat virvendust.