Maal
Kuvatakse 501–600 tulemust 694-st
Valdur Ohakas “Õhtune Eestimaa”, 1980
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 83,5 x 102 cm, raamiga 93 x 111 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Kuusäras järvesilm”, 1980-ndad
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 30 x 22 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Marju Bormeister “Rand võrgumajaga”, 1990
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 59,5 x 80 cm.
All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE
Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN 1990 RAND VÕRGUMAJAGA ÕLI 50 X 70
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk.
Aleksander Pilar “Udune rannik”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 44 x 53,5 cm, raamiga 60 x 68 cm.
All vasakul: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
"Udune rannik" kannab endas vaikselt ärkava varahommikuse Eestimaa hingust. Pilar on meisterlikult edasi andnud õrnalt kallast paitava uduloori, nostalgilise meenutuse, mille rahustava emotsiooni tunneb ära iga ranniku ääres kasvanud kunstisõber.
Andro Kööp “Hero in a white mask”, 2024
MÜÜDUD.
Õli linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 22 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos “Hero in a white mask", mis on sündinud maalipaletina. Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2024
Õli lõuendil. 130 x 120 cm
All vasakul: MAURI GROSS
All paremal: 24
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 130 x 120 2024 "PÕLEV PÕÕSAS"
Mauri Gross (s 1969) on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud nimiteos tutvustab uut arengujärku kunstniku loomingus.
Mauri Gross “Algus”, 2023/2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 125 x 125 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 125 x 125 2023/24 "ALGUS"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Algus" sümboliseerib looduse viljakust, mitmekesisust ja elujõudu. Tihedat kõrtemerd ilmestavad säravad roosakad õied on aga vaid pealiskiht - tõeline tegevus toimub taimetihniku tagumisel plaanil. Kas julged eesriide tõsta?
Mauri Gross “Kirsiaed”, 2023
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 88 x 88 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 88 x 88 2023 "KIRSIAED"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Kirsiaed" kannab endas esmapilgul sõnumit looduse viljakusest, mitmekesisusest ja elujõust. Ent ometigi ei ole see pelgalt looduse ilu edastus, Gross läheb oma loomingus tunduvalt sügavamale, piilub värskelt tärkavate, täisõies ning juba hääbuvate taimede tagaruumidesse.
Käesoleva teose tihedat kõrtemerd ilmestavad mahlakad kirsimarjad, mis on - justkui unenäos - keset puult kukkumist seisma jäänud.
Mauri Gross “Põlev põõsas”, 2019
Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 2”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 23 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI PUIDUL 20 x 23 2023 "VÄIKE IDEAALMAASTIK 2"
Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu.
Grossi isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos "Väike ideaalmaastik 2" on tema ühe signatuurmotiivi, kirsimarja suurepäraseid näiteid. Väiksel pinnal loob Gross eraldiseisva, perfektse maailma, kus kõik on liikumises ja ometigi kindlalt piiritletud süsteemis - nii muutub kunstnik justkui lavastajaks, kes toob vaataja ette erakordselt põneva etenduse.
Mauri Gross “Ülemäng”, 2022
Õli lõuendil.
Mõõdud: 124 x 124 cm.
All vasakul: MG
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2022 "ÜLEMÄNG"
Mauri Grossi (s 1969) isikunäitusel “P Õ L E V P Õ Õ S A S” eksponeeritud teos jätkab tema minimalistlikku, fokusseeritud teatrivalguse sarja, kus seekord saab täieõigusliku peategelase rolli sinine oma eri varjunditega. Nii viib Gross vaataja teatrisse, otse rambivalguse keskpunkti.
Mauri Gross “Ülekanne”, 2023
Õli lõuendil. 2023
Mõõdud: 124 x 124 cm.
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "ÜLEKANNE"
Mauri Gross (s 1969) on erandlikumaid eesti maalijaid – seda nii tehnilise virtuoossuse kui ka floraalse teema tõttu.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos on tema ühe signatuurmotiivi suurepäraseid näiteid, mis ometigi aga annab aimu kunstniku uusimast, vertikaalsete joonte hüpnotiseerivale mõjule baseeritud suunast (vt ka teos "Seelik"). Looduse viljakust ja elujõudu sümboliseerivat tihedat kõrtemerd ilmestavad säravad roosakad õied. Kunstnikule omaselt märkame teoses ka teatraalsust, lavakujunduslikku mõju.
Mauri Gross “Seelik”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 124 x 124 cm.
All vasakul: MAURI GROSS
All paremal: 23
Pöördel: MAURI GROSS ÕLI LÕUEND 124 x 124 2023 "SEELIK"
Mauri Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Seelik" tähistab uue ja põneva motiivi ilmumist kunstniku loomingusse. Hüpnotiseeriva mõjuga seelikumustrisse on Gross teadlikult jätnud vaevu märgatavaid ebatasasusi, mis aitavad omal moel mööda joontemerd silmal lihtsamini seigelda.
Mauri Gross “Carte Blanche”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 16 x 21 cm.
Mauri Gross on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia.
Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Mauri Gross “Väike ideaalmaastik 1”, 2023
Õli puidul. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 23 cm.
Mauri Gross (s 1969) on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2013 on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Gross on näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Grossi isikunäitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" (Allee galerii, 21.02-21.03.2024, kuraator Katre Palm) eksponeeritud teos jätkab tema armastatud kirsimarjade sarja, kus ahvatlevad viljad on seekord asetatud abstraktsele taustale. Diagonaalsuunda rõhutav maal on täis elujõudu ja liikumist.
Mauri Gross “Udu”, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 69 x 88 cm.
Mauri Grossi näitusel "P Õ L E V P Õ Õ S A S" eksponeeritud teos "Udu" kuulub tema kõrrelisi ja oksi kujutatavasse maaliseeriasse. Kunstnik kirjeldab: "Kevadine kulu – mitmeaastane ja -kihiline, kohati koltunud ja kuivanud, teisal roheliste rohulibledega pikitud, valmis viirastusliku tulemängu saatel lõuendi piiridest väljuma. Ideeliselt räägivad need floraalsed motiivid inimese sidemest loodusega läbi minu pildi, mitte läbi foto.”
Mahedale beežile taustale asetatud pajuvitsad sulanduvad ümbritseva keskkonnaga, luues illusiooni nii reaalsest kui kujuteldavast udust. Taoline mitmetähenduslik lähenemine kaasab Grossi omanäolisemate kaasaegsete eesti kunstnike ridadesse.
Peeter Must “Luxembourgi aed / Luxembourg garden”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Musta Allee galeriis toimunud isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud teos "Luxembourgi aed" annab edasi hetke Pariisi ühe kuulsaima pargi suvisest päevast aastal 2023.
Kai Kaljo “Loksa“, 2023
Õli lõuendil.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Kai Kaljo ´23
Pöördel alusraamil: LOKSA, AUGUST 26th / 2023 Kai Kaljo
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Efraim Allsalu “Akt vaasiga”, 1995
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 58 x 53,5 cm
All paremal: EAllsalu 95
Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal kiitusega lõpetanud kunstnik armastas aktimaali žanri ja siinne teos 1990. aastatest on tema stiili iseloomulik näide.
Kergelt unenäolisena mõjuval naisekujutisel keskendub pilk modelli näole ja punastele huultele, mis teose kompositsioonis erootilist laengut väljendab. Kaunist figuuri ümbritsev värviväli on justkui pastelsetes toonides abstraktne maal, harmoniseerudes ookrivärvis naisekehaga.
Allsalu katsetusaltile loojanatuurile kohaselt on ta maalimiseks kasutanud masoniidi karedamat poolt, mis oma poorse struktuuriga tekitab põnevaid uusi mustreid ning võimendab veelgi teosest saadavat emotsiooni.
August Albo “Jõemaastik sillaga”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 102 cm, raamiga 74,5 x 114,5 cm
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis toimuval kunstniku isikunäitusel "Eesti kunstnik August Albo - iluelamuste maalija New Yorgist", 05.09-3.10. 2023.
Peeter Must “Podcast”, 2024
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2024
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil "Podcast" on kunstnik jälginud suvises Pariisis pargipingile istunud naisterahvast. Süvenenud ilmel podcasti kuulav modell on korraga nii kohal kui ära, ära teises, uute teadmiste maailmas, ent ometigi siin, Prantsusmaa pealinna ühes kuulsaimas pargis, just siin ja praegu.
Peeter Must “Vaade Eiffelile / View of the Eiffel Tower”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.
Teosel "Vaade Eiffelile" on viitest Pariisi ühele suurimale vaatamisväärsusele hoolimata kunstnik kuulsat torni kujutanud vaid vilksamisi. Pigem huvitavad teda seda ümbritsevad inimesed, nende žestid ja emotsioonid - just need oli Musta peamiseks inspiratsiooniallikaks näitust "Jalutuskäigud Pariisis" luues. Eelmainitud näitusel oli eksponeeritud ka käesolev teos (Allee galeriis, veebruar-märts 2024, kuraator Harry Liivrand).
Jaan Elken “Angkor wat. Jumalik ilu taaskülastatud / Angkor wat. Divine beauty revisited”, 2021/2024
Andro Kööp “Õnn! Kus sa oled? … Ma olen igal pool!”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 170 x 170 cm
Õli belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Andro Kööp “Peitusemäng õnnega”, 2023
Mõõdud: 140 x 140 cm
Õli belgia linasel lõuendil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Mauri Gross “Soe udu”, 2021
MÜÜDUD.
Õli, lõuend. Mõõdud: 69 x 69 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teos oli eksponeeritud Allee galeriis dets 2021-jaanuar 2022 toimunud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Vt ka: https://www.youtube.com/watch?v=uHxggYGp5Iw&t=4s
Mauri Gross “Alfa”, 2021
MÜÜDUD.
Õli papil.
Mõõdud: 86.5 x 73.5 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teos oli väljas Allee galeriis dets 2021-märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Eduard Maaser “Valge pilv”, 1972
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud ilma raamita: 55,5 x 76 cm.
Eduard Maaser (1916-1990) sai kunstihariduse Pallases, lõpetades selle 1948. aastal juba Tartu Riikliku Kunstiinstituudi nimelises koolis. 1960. aastatest alates keskendus ta akvarellile, jäädvustas eelkõige Lõuna-Eesti maastikke.
Maaseri õrnalt läbikumav akvarell “Valge pilv” on idülliline vaade Lõuna-Eesti suvisele maastikule ja võlub oivalise valguskäsitlusega.
Jaan Elken “Jaapan ei ole kaugel I”, 2020-2021
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: JAAN ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "JAAPAN EI OLE KAUGEL I" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 40 x 50 cm 2020-2021
Tohutu reisi-, maalija- ning pedagoogikogemusega Jaan Elken kannab enda mõtted ja emotsioonid lõuendile kiht kihi haaval ja nii jääb töö alustamise ja valmimise hetke vahele sageli mitu aastat. Idamaade loodusest inspireeritud teos "Jaapan ei ole kaugel I" viitab otseselt tõusva päikese maa selgelt äratuntavale sümboolikale, kuid flirdib samaaegselt ka kunstniku kodumaale omase põhjamaise kargusega.
Jaan Elken “The darker side”, 2006
Jaan Elken “Zhangjiajie mountains revisited”, 2022/2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 150 x 200 cm.
All paremal: ZHANGJIAJIE J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ZHANGJIAJIE MOUNTAINS REVISITED" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 150 x 200 cm 2022/2024
Eesti abstraktse kunsti ühe juhtfiguuri, Jaan Elkeni nägemuses võtab Hiinas asuv Zhangjiajie mäestik kirgliku, ebamaiselt abstraheeritud kuju. Käsitledes lõuendit kui platsi meditatiivsele enesereflektsioonile, defineerib Elken end vindunud
romantikuna, kelle maalitud kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Maali inspireerinud mägedes mitmeid kordi inspiratsiooni kogumas käinud kunstniku jaoks avab see muinasjutuline maastik end läbi ergastava sinise ja karge valge väestava kombinatsiooni.
Jaan Elken “Pikk ja käänuline tee / The long and winding road”, 2023/2024
Jaan Elken “Läbi kõiksuse / Across the universe”, 2022/2023
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 150 x 200 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ACROSS THE UNIVERSE / LÄBI KÕIKSUSE" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 150 x 200 cm 2022/2023
Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teos "Läbi kõiksuse" hõlmab endas vihjeid tema varasele loomingule, ent ometi representeerib kunstniku käekirja just tänases päevas. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Elkeni vaheldusrikas maalikeel rabab sageli monokroomsusele läheneva üldkoloriidi (hall) või domineerivale toonile (kollane, sinine) allutatud nüansseeritud värvilahendusega. Kasutades koos pastoosset värvilaavat ja õhukest, alusmaali paljastavat värvikihti ning kleepides lõuendile ülevärvimiseks koreda tekstuuriga kotiriide tükke, saavutab Elken töödel skulpturaalse faktuuri – me silme ees kerkiks justkui visuaalne reljeefne kolmemõõtmeline looduspilt."
Jaan Elken “Võõrad linnad”, 2005-2024
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm.
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "VÕÕRAD LINNAD" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND 80 x 120 cm 2005-2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on kunstniku rännakutest inspireeritud urbanistlik maastik võtnud abstraheeritud kuju. "Võõrad linnad" on justkui unenäoline nägemus, kus teose keskele fokusseeritud kõrghooned sulanduvad vikerkaart meenutava südamega ühtseks tervikuks. Õhuke värvikiht vaheldub tihkete esiletungivate toonimügaritega, tuues Elkeni kogemuse uue linna avastamisest füüsiliselt otse vaataja silme alla.
Valdur Ohakas “Rannikuidüll”, 1993
Valdur Ohakas “Jõevaade”, 1990
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud 39,5 x 40 cm, raamiga 46,5 x 47 cm
All paremal: V. OHAKAS 90
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.
Jaan Elken “Ice on the rocks VI”, 2022/2023
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "ICE ON THE ROCKS VI" ACRYLIC, COLLAGE / CANVAS 50 x 60 cm 2022/2023
Tohutu reisi-, maalija- ning pedagoogikogemusega Jaan Elken kannab enda mõtted ja emotsioonid lõuendile kiht kihi haaval ja nii jääb töö alustamise ja valmimise hetke vahele sageli mitu aastat. Abstraktse kunsti ühe juhtfiguuri töödest ei leia me enamasti konkreetseid objekte, kuid seda enam sisaldavad need konkreetseid mälestusi Elkeni enda elust, jutustusi emotsioonidest ja reisimuljetest. Teose lahti kodeerimiseks jätab kunstnik aga sageli sõnumeid läbi fraaside või üksikute sõnade kraapimise maali pinnale. Vahel peitub võti kunstniku ja vaataja vahelise mõistmise lahti murdmiseks aga hoopis pealkirjas, mistõttu vajab Elkeni looming süvenemist ning tähelepanelikku kaasamõtlemist.
Jaan Elken “Eliasid salazar”, 2021-2022
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 120 x 150 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (B. 1954) "ELIASID SALAZAR" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 120 x 150 cm 2021-2022
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teos "Eliasid Salazar" on üks tema reisidest inspireeritud sarja kuuluvatest teostest, mis on osalenud ka varasematel kunstniku näitustel. Teosel on hästi esindatud Elkeni vaheldusrikas ja kirglik maalistiil, mis pakub avastusrõõmu igal ruutsentimeetril - vaheldumisi õhukese värvikihiga kerkivad esile jõulised värvimügarikud. Justkui peidetud sisu avaneb nii vaatajale kiht-kihi haaval.
Jaan Elken “Ice on the rocks”, 2022/2023
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 50 x 60 cm.
All paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "ICE ON THE ROCKS" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 50 x 60 cm 2022/2023
Jaan Elken ühendab oma teosteis sõna ja värvi, žongleerides võrdselt mitmetähenduslikult ja teravalt mõlemaga. Nii peidab käesoleva teose jäiselt kõlava pealkirja taga end tunduvalt soojem värvigamma. Põnevalt vastuoluline on ka tooniderikas "valge kuup", mis Elkeni käe all muutub värskendavalt elamusterohkeks rännakuks imaginaarses maailmaruumis.
Epp Maria Kokamägi “Naudi päeva”, 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 90 cm, koos raamiga 108 x 108 cm.
Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.
Aleksander Pilar “Merevaade”, 1984
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 49,5 x 55,5 cm, raamiga 64,5 x 69,5 cm.
All vasakul: Pilar 84
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1989) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
August Albo “Iidsetel treppidel”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61,5 x 30,5 cm, raamiga 76 x 45,5 cm
Peterburis 1912-1918 kunstihariduse saanud ja 1950-ndatel USAs karjääri teinud August Albo (1893-1963) veetis vahepealse aja Euroopa erinevates riikides. Oma reisimuljeid lõuendile kandes sattus sinna lisaks maastikele ka ajalooliste hoonete varemeid, mille Albo inimfiguure lisades ellu äratas.
Valdur Ohakas “Pilk tasasele veele”, 1986
MÜÜDUD.
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 74,5 x 29,8 cm, raamiga 80 x 34 cm.
All paremal: V. OHAKAS 86
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Eugen Dücker “Paat rannas”, 1906
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 64,4 x 48,2 cm, raamiga 75 x 59 cm.
All vasakul: E. Dücker. 1906
Kuressaarest pärit Eugen Dücker (1841-1916) sai kunstihariduse Peterburis ning akadeemia lõputöö hiilgava teostamise eest pälvis stipendiumi Saksamaale minekuks, kust temast hiljem sai professor Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Muuhulgas oli tema õpilaseks seal teinegi eesti päritolu kunstnik Oskar Hoffmann.
Uno Roosvalt “Norra – E. Munch IV”, 2006
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 130 cm
Pilt-pildis-printsiip on kunstiajaloos hästi tuntud kompositsioonivõte ja Uno Roosvaldi (1941) maal “Norra – E. Munch” on selle kujukas näide. Suurejoonelisele ja meeleolukale, aga siiski umbisikuliseks jäävale Norra mägimaastiku jäädvustusele maalib Roosvalt esiplaanile ka koopia norra kuulsaima maalikunstniku Edward Munchi ühest tuntuimast maalist “Tüdrukud sillal”.
Norra reis jättis Roosvaldile sügava mulje ning inspireerituna piirkonna kaunist loodusest ja kunstist identifitseerib eesti maalija loodusmotiivi tolle maa nimeka kunstniku loominguga. Põneva kordusmotiivina on Roosvalt Munchi maali horisontaalseid silla käsipuid edasi andnud endapoolse edasiarendusena vertikaalsete joonte läbi. Ühtlasi annab mitmekihiline teos võimaluse seda lahti tõlgendada kui jumaliku (loodus) ja kunstliku (maal) kokkukuuluvust, tasakaalus harmooniat.
Valdur Ohakas “Vaade peegelsiledale järvele”, 1980
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 85,5 x 103,5 cm. Raamiga 93,5 x 112,5 cm
Valdur Ohakat (1925-1998) on õpetanud nii Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits kui Johannes Võerahansu.
Tema suureformaadilise "Vaade peegelsiledale järvele" teeb võluvaks tasakaalustatud kompositsioon. Dramaatilistele pilvedele pakub kontrasti tuulevaikse päeva sile järvevesi, mis kannab edasi sügisese looduse küpset värvigammat.
Marju Bormeister “Võilillede meri”, 1995
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 90 cm.
All paremal: MBormeister Pöördel: MARJU BORMEISTER "VÕILILLEDE MERI" 1995 (VÕILILLI KILPKONNALE) JÄRVAMAA, ANNA Tallinn, 1995 70 x 90
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesoleval teosel on Bormeister kujutanud suvist võilillemerd looduskaunil Järvamaal.
Jaan Tuuling “Aprilliraba”, 1982
Osvald Eslon “Veneetsia”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 33 x 24 cm, raamiga 52 x 37 cm.
All paremal: O. Eslon. Venezia.
Eesti maalikunstnik Osvald Esloni haridustee kunstivaldkonnas sai alguse aastatel 1918-1919 Münchenis professor Adolf Hengeli juures. 1920. aastail täiendas ta end Itaalias Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina.
Joann Saarniit “Talvemaastik”, 1940ndad-1950ndad
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 61,5 cm, raamiga 60 x 70,5 cm.
All paremal: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Tema loomingu üks signatuurvärve, pruun, on käesoleval teosel leidnud särava paarilise lumelt kiirgava valge näol. Pealelõunase päikese uimastav valgus muudab talvise jõemaastiku soojaks ja koduseks kandes endas igatsuslikku emotsiooni, mida Eestimaa loodus tema südamesse oli jätnud.
Mauri Gross – paaristeos “Sama lugu I” & “Sama lugu II”, 2020/2021
Õli, lõuend.
Mõõdud: 69 x 69 cm / 69 x 69 cm
Mauri Gross on alates aastast 2008 vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia maali eriala. Alates 2013 on Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel osalenud alates aastast 1991, sealhulgas viimasel viiel aastal osalenud rohkem kui 20 näitusel.
Teosed olid väljas Allee galeriis dets 2021 - märts 2022 avatud näitusel “S U G U V Õ S A 4”.
Boris Ninemäe “Savipottide müüja Tseilonilt (Sri Lanka)”, 1970-ndad
August Albo “Baleriinid II”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene.
1951 emigreerus Albo USAsse ja osales kuni 1954. aastani eesti kunstinäitustel New Yorgi Eesti Majas. Albo kui maalija tuntust ja edukust märgib fakt, et tema kahte balletistseeniga maali kasutas USA heliplaadifirma 1960. aastatel oma kahe klassikalise muusika LP kaaneümbrisel.
Linda Indreko Kohk “Kullerkupud”, 1974
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Teos on originaalraamis, kuid vajaks tugevamat vormistust ja ümberraamimist. Soovi korral saame hea meelega sellega abiks olla.
Mõõdud: 57,5 x 43 cm, raamiga 63 x 48 cm.
All paremal: L. Kohk 1974
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe, mistõttu on käesoleva, tuntavalt Pallase käekirja esindava maali jõudmine kunstisõpradeni haruldus.
Erich Pehap “Raamatupoes”, 1966
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: Plm 47,5 x 63 cm. Raamiga 71 x 85,5 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap armastas kujutada inimesi nende igapäevases keskkonnas, olgu selleks kunstinäitus, baar või raamatupood. Igal tegelasel oli seal oma kindel koht, seda nii kompositsiooni kui loo jutustamise mõttes. "Raamatupoes" on selle stiili suurepäraseks näiteks.
Melanie Arrak “Suvi II”, 1972
MÜÜDUD.
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 65 x 81 cm, raamiga 70 x 86 cm.
All paremal: M Arrak 1972
Pöördel: Melanie Arrak Suvi II 1972 65 x 81
Elmar Kitse, Johannes Võerahansu ja mitme teise kuulsa kunstniku käe all oma loomingukeele leidnud Melanie Arrak (1923-2013) jäi elu lõpuni truuks pallaslastest õpetajate poolt hinnatud stiilile. Tema koduselt eestimaiste, taandatud toonidega teos "Suvi II" annab edasi Lõuna-Eesti suvemaastiku soojust.
Gregor von Bochmann “Ratsanik rannikul”, 1920-30
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 52,5 x 74,5 cm, raamiga 80 x 103 cm.
All vasakul: G. Bochmann
Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega.
Erilist meisterlikkust näitas ta üles hobuste kujutamisel. Enamasti just väiksemat formaati eelistanud kunstniku loomingus on käesolev teos oma mõõtmete poolest suurepäraseks leiuks Bochmanni loomingu austajaile.
Jaan Toomik “Maastik”, 2005
August Albo “Baleriinid I”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm
Suurpis saarlastest vanemate perre sündinud August Albost (1893-1963) kujunes hiljem tunnustatud maalikunstnik New Yorgis. Euroopa erinevates riikides elanud ja töötanud kunstniku loomingust leiame tugeva autobiograafilise tausta: õppinud lisaks kunstile ka klassikalist tantsu ja muusikat, jäädvustab ta balleti- ja ballistseene ning lavastab muusikateemalisi vaikelusid. Nii jälgivad tema baleriine kujutavad teosed detailselt tõetruid poose ja positsioone ning on põnevaks avastuseks nii kunsti- kui teatrisõpradele.
August Albo “Mälestused muusikast 1 ja 2” (paarismaalid)
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud. Teos on müügil paarismaalina, hind kehtib teose kohta. 2 maali kokku 7000 Eur.
Mõõdud mõlemal teosel: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 89,5 x 43,5 cm.
Peterburis kunstihariduse saanud ja hiljem end Euroopas eri riikides täiendanud August Albo (1893-1963) oli mitmekülgne mees. Lisaks kunstile õppis ta ka klassikalist tantsu ja muusikat ning jäädvustas teadmised läbi balleti- ja ballistseenide ning muusikateemaliste vaikelude meisterlikult lõuendile. Nii moodustavad tema muusikale pühendatud maalid orgaanilise terviku tema enda eluteega ning kannavad edasi armastust helimaailma vastu.
Boris Ninemäe “Linna kingsepad”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 56 x 64 cm.
All vasakul: NINEMAE
Pöördel: Skomakarna i stan
Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teostel leiame ikka ja jälle inimesed. Ta kujutab oma modelle nende igapäevaste tegemiste juures, sageli rannas, põllul või nagu käesoleval teosel - kingsepa töökojas. Pastoosne värvipind lisab teostele sügavust ning võimendab kohalolu tunnet.
Mari Roosvalt “Suvi Kassaris”, 1971
MÜÜDUD
Õli lõuendil. 92 x 73 cm
Tänapäeva ühe juhtiva eesti maalija Mari Roosvaldi varane, 1970. aastatel valminud looming on otsinguline ja katsetusjulge erinevates väljenduslaadides ja žanrides. Interjöör, loodus ja inimene on aga tema maalidel nähtav algusest peale. 1971. aastal valminud teos jäädvustab sooja suve Hiiumaa looduskaunis Kassaris.
Naisekuju sümboliseerib kunstis sageli kevadet ja suve ning Roosvaldi maalis on ta kompositsiooni keskne element, kes vaatajaga silmsidemesse astudes rõhutab figuuri soojust, usaldust ja intiimsust. See on ood suvele, muretule elule ja vabadusele.
Eugen Dücker “Vaikne meri õhtuvalguses”, 1900-1910
August Albo “Päikseline meri”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 76,5 cm, raamiga 93,5 x 48 cm.
Väliseesti kunstnik August Albo (1893-1963) armastas kujutada vett. Eelkõige võlusid teda selle liikumine ja peegeldused veel. Hommikuudus merd kujutav teos kutsub unustama argimured ja kiirustamise ning keskenduma igavesti kohisevale merele. See on süvitsi looduse keskele minek, sulandumine ühte lainetava vee ja universumiga.
August Albo “Baleriin III”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 31 cm, raamiga 90 x 44,5 cm
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. Just seal asus Albo õppima ka balletti ja viiulimängu ja hakkas jäädvustama balleti- ja ballistseene.
August Albo “Rohenäpp”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 88,5 x 43 cm
Pöördel: A GREEN THUMB
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse. Lisaks kasutas tema kahte balletistseeniga maali USA heliplaadifirma 1960. aastatel oma klassikalise muusika LP kaaneümbristel kirjutades eestlasest kunstniku trükitähtedega muusikaajalukku.
Richard Uutmaa “Loojangumeri”, 1976
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 47 cm, raamiga 63,5 x 74,5 cm.
All paremal: R. Uutmaa. 76. a.
Richard Uutmaad (1905-1977) ja merd ei olnud võimalik lahutada. Kunstnikku paelus meri eelkõige selle lõputute eri ilmete tõttu, olgu see tormine või tüüne, õhtuloojangus või päikesetõusus. "Loojangumere" sügavsinine, mis öö hakul laineharjadel mustjaid toone võtab, flirdib teosel valge vahutava merevahuga, andes edasi võimsa looduse tuultest kantud emotsioone.
August Albo “Päikesekiirtes maastik”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 102 cm, raamiga 74,5 x 114 cm.
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse.
Teos on eksponeeritud Allee galeriis toimuval kunstniku isikunäitusel "Eesti kunstnik August Albo - iluelamuste maalija New Yorgist", 05.09-3.10. 2023.
August Albo “Mälestused muusikast 3 ja 4” (paarismaalid)
Õli lõuendil. Raamitud. Teos on müügil paarismaalina, hind kehtib teose kohta. 2 maali kokku 7000 Eur.
Mõõdud mõlemal teosel: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 89,5 x 43,5 cm.
Peterburis kunstihariduse saanud ja hiljem end Euroopas eri riikides täiendanud August Albo (1893-1963) oli mitmekülgne mees. Lisaks kunstile õppis ta ka klassikalist tantsu ja muusikat ning jäädvustas teadmised läbi balleti- ja ballistseenide ning muusikateemaliste vaikelude meisterlikult lõuendile. Nii moodustavad tema muusikale pühendatud maalid orgaanilise terviku tema enda eluteega ning kannavad edasi armastust helimaailma vastu.
Karl Burman junior “Metsajärv”, 1956
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 18 x 39,8 cm raamiga 41,2 x 61 cm.
All paremal: Karl Burman junior 1956
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli.
Boris Ninemäe “Üksi ei saa kõike teha”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 51 x 66 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel alusraamil: Ensam orkar inte allt...
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Teos „Üksi ei saa kõike teha“ on edasi antud Ninemäe loomingule väga iseloomulikus maneeris – hoogsad, vabad pintslitõmbed, mis pastoosse värvikihi all loovad justkui tänapäevase 3D efekti.
August Albo “Hommikune laul”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 76,5 x 30,5 cm, raamiga 88,5 x 43 cm
Pöördel: Morning call
1912-1916 Peterburis Stieglitzi Kunstikoolis ning 1916-1917 Peterburi Kunstiakadeemias õppinud August Albo (1893-1963) naasis 1918. aastal Eestisse ning töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana. Enesetäienduse vajadused viisid ta 1922 Berliini ning juba samal aastal Pariisi, kus tegutses plakatikunstnikuna, stsenograafina ja maalis. 1951. aastal Ameerika Ühendriikidesse lõplikult elama asunud Albo suurem tähelend algas just seal. Nimelt alustas ta koostööd ettevõttega Donald Art Company, kes oli tolleks hetkeks vaieldamatult üks suurimaid kunstireprode trükkijaid Ühendriikides ning nii jõudsid Albo teosed sadade tuhandete ameeriklaste kodudesse. Lisaks kasutas tema kahte balletistseeniga maali USA heliplaadifirma 1960. aastatel oma klassikalise muusika LP kaaneümbristel kirjutades eestlasest kunstniku trükitähtedega muusikaajalukku.
Valdur Ohakas “Tantsijad”, 1993
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 39 x 32,5 cm
Valdur Ohaka (1925-1998) bagatellid, lennuka pintsliga kompositsioonid sündisid kiirelt ja hetkeemotsiooni ajel. Seetõttu on neis enim elurõõmu ja dünaamikat ning nagu on kunagi öelnud luuletaja ja kunstnik Indrek Hirv – ausust.
Nii leiame „Tantsijate“ punases kirge, valges puhtust ning peitvates kostüümides salapära. Kunstnik ei ole takerdunud liigsesse detaili, oluline on hetk just siin ja praegu. Nagu tema varasemateski teostes, kajastub lõunamaisest motiiviarendusest hoolimata midagi ka Ohaka enda argipäevast.
Nimelt armastas tema abikaasa Eetla kübaraid valmistada ning nende kodus leidus alati arvukalt moeajakirju, millest saadud ideevälgatusi kunstnik sageli oma maalidesse lülitas.
August Albo “Paadid rannal”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 76,5 cm, raamiga 93,5 x 48 cm.
August Albo (1893-1963) on müstilise valguse tekitamises meister. Teosel "Paadid rannal" näeme omamoodi põnevat fenomeni, kus päiksevalgus kannab endaga kaasa pilvedevahu uduloori, tekitades veepinnale peaaegu pimestava efekti ning sulandades veepiiri esiplaanil oleva rannaliivaga üheks - nii, et sünniks armastuslugu maa ja kalda vahel.
Navitrolla “Lahe lill”, 1999
MÜÜDUD
Õli lõuendil, raamitud.
Mõõdud: 50 x 35.
Võrumaal tegutsev Navitrolla, kodanikunimega Heiki Trolla, on viljelenud nii maali kui graafikat. Tihti asetab kunstnik maali tegelased harjumatusse keskkonda, vahel lausa utoopiliste maastike keskele. Navitrolla ise on öelnud, et suurim mõte, mida ta vaatajatele edasi anda tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Teos "Lahe lill" kuulub tema varasemasse loomeperioodi ning eristub muust loomingust maheda ja minimalistliku värvigamma poolest.
Evald Okas “Roosa akt”, 1975
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 70 cm. Raamiga: 60 x 80 cm
Evald Okas (1915-2011) otsis oma loomingus esteetiliselt nauditavaid hetki ning ka oma aktižanrides keskendus ta pigem joonele endale kui selle intiimsele tähendusele.
“Roosas aktis” jälgib Okase pilk järgemööda kumerat puusajoont, lihaselist kõhtu ning ümaraid rindu kui avastusrohket retke visuaalmaailmas, mille eesmärgiks on jäädvustada ajatut ilu.
Ernst Hallop “Tuulik”, 1965
MÜÜDUD
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 35,5 cm. Raamiga 49 x 50,5 cm
All paremal: EHallop 65
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse.
Valdavalt töötas Hallop pastelltehnikas, ent küllalt palju ka õlimaalis. Varasem mahlakas realism, sumedavõitu koloriit andsid 1950-ndate lõpust maad heledamale, impressionistlikumale, samas dekoratiivselt värvirikkale laadile.
Maris Siimer “Kadunud king”, 2022
Anatoli Strahhov “Vaba hing II”, 2020
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 35 cm, raamiga 47,5 x 47,5 cm.
All paremal: STRAHHOV. 20
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri, kus käsikäes inimesega figureerivad majesteetlikud loomad. Seejuures on üheks kunstniku lemmikmotiiviks kujunenud graatsilised, kuid isepäised kaslased.
August Albo “Idamaine kuuvalgus 1”
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 79 x 28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm.
All paremal: ALBO
Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on aga lisaks vee ääres jutustavatele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.
August Albo “Idamaine kuuvalgus 2”
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 79 x 28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm.
All paremal: ALBO
Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on lisaks kaunitele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.
Ludvig Oskar “Harjumaa maastik jõega”, 1920-30ndad
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 32,3 x 39 cm, raamiga 43 x 49,5 cm.
Pöördel: Ludwig Oskar 5/I 1874 - 1/IV 1951
Kuusalus sündinud Ludvig Oskari loomingust leiame sageli tema kodukandi, väga suure tõenäosusega on ka käesolev teos just sealkandis maalitud. Legendaarsete Ants Laikmaa, Paul Raua ning Karl Winkleri käe all kunstihariduse saanud Oskar leidis enda käekirja sumedates maastikumaalides. Küpseid toone elegantselt sisse pikitud värskendavate värvilaikudega ilmestanud kunstnik oli muuhulgas õpetajaks Evald Okasele.
Joann Saarniit “Teekonna lõpp”, 1970
MÜÜDUD
Segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40,5 x 45 cm, raamiga 51,5 x 57 cm.
All paremal: Joann Saarniit
Sõja ajal läände põgenenud Joann Voldemar Saarniidust (1909-1984) kujunes Eesti üks suurimaid patrioote Kanadas.
Isiklikku teekonda loomingus kajastav kunstniku teostes on alati palju emotsiooni, kirge ning sümboleid, nii et nende kogemine muutub justkui vaataja iseenda teeks ajaloorattal. Käesoleval abstraktsuse piire kompaval maalil on Saarniit teosele valanud kogu enda sees pulbitseva – koduigatsuse, armastuse looduse vastu ning lõputu loomekire. Kunstniku pandud tähenduslik pealkiri tähistab justkui lõplikku kohalejõudmist, hingerahu saavutamist olevaga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Peeter Must “Pühapäev”, 2021
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 70 x 70 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Boris Ottenberg “Lehtla pargis”, 1928
MÜÜDUD
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud ava 62,5 x 45,5 cm. Raamiga 86,5 x 68,5 cm.
All vasakul: B. Ottenberg 1928
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna stiiliga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Ermi Littover “Rapla vaade kirikuga”, 1989
Andro Kööp “Õnn naeratab”, 2023
MÜÜDUD
Mõõdud: 12,5 x 16 cm
Õli ja akrüül papil.
Andro Kööp (s 1967) on eesti maalikunstis illusionist, kes efektitaotlevalt tegeleb loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega.
1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstniku maastikud ja looduse ilu muutuvad justkui isiklike tundemaailmade võrdkujuks. See seletab ka tundlikke ja vaheldusrikkaid maalimise võtteid ning külluslike vaadete aimatavat ebamaisust, isegi unenäolisust.
Teos on eksponeeritud ja sellega saab tutvuda Andro Kööbi isikunäitusel Allee galeriis 9.05-17.06.2023.
Teose soetamiseks palun vormistage ost vajutades „Lisa korvi“ ja kinnitades andmed kassas. Teose eelbroneerimiseks palun helistage 566 50 753!
Alar Pääro “Põhjamaa mäed”, 2003
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 78 x 100 cm
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.
Boris Ottenberg “Õhtupäike Norra merel”, 1932
MÜÜDUD
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 59,5 x 105 cm.
All paremal: B.Ottenberg 1932 Pöördel: B.Ottenberg Abendsonne
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest vene ja eesti kunstielust. Tundliku loodusevaatlejana oskas ta tähele panna selle õrnu varjundeid ning tabavalt jäädvustada valitsevat õhustikku. Ottenberg armastas maalida natuurist ning tema juugendstiili mõjutustega teosed võluvad vaatajat oma õrna, kergelt udulooris stiiliga. “Õhtupäikese” mahe koloriit ja monumentaalsus lisavad teosele igavikulise dimensiooni, andes kaunile loodusvaatele hoopis sügavama tähenduse.
Raul Meel “Kallistus V”, 1989
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamimata.
Mõõdud: lm 67 x 45 cm.
All vasakul: HC
All keskel: Kallistus V
All paremal: Meel 89
Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
Milvi Torim “Kadakad”, 1998
MÜÜDUD
Akvarell, paber. Raamitud.
Mõõdud 52 x 52 cm (raamiga 72 x 72 cm)
Milvi Torim (1944-2015) lõpetas ERKI 1974 a. graafikuna ning illustreeris oma elu jooksul üle 200 raamatu. Viimastel aastakümnenditel praktiseeris rohkem akvarelli. Tema teosed on mahedates toonides abstraktsed looduspildid, mis on unenäolisusega viivad mõtted sügavamatele teadvuse kihtidele.
Peeter Must “Kõhklus”, 2022
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 100 x 120 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Peeter Must “Kõrgrõhkkond”, 2019
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
100 x 120 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel “Rand” Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Peeter Must “Neljas lugu”, 2021
MÜÜDUD
Õli lõuendil, raamitud.
Mõõdud: 70 x70 cm.
EKA lõpetanud Peeter Musta (s 1967) looming on kui sõõm värsket suveõhku keset halli talveperioodi. Eestimaa kuumimatest päevade emotsioonidest kõnelevad teosed viivad ühte looduse ning naisekuju, kelle omavaheline suhe on armastav ja austav.
Teos on eksponeeritud Peeter Musta isikunäitusel "Rand" Allee galeriis 23.01-02.03 (kuraator Harry Liivrand).
Kai Kaljo “Argipäev”, 2022
MÜÜDUD
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All paremal: Kai Kaljo 2022
Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot "Luuser", milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.
Alar Pääro “Notre Dame”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 45,5 x 50,5 cm
Alar Pääro (s 1958) tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest poppi tegi ning Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.
Alar Pääro “Arc de Triomphe”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 45,5 x 50,5 cm
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid. Lemmikvärviks on pruun, millest Pääro oskab välja võluda selle kõige peidetumad alatoonid.