Maal

Õli lõuendil. Mõõdud: 110 x 95 cm. All paremal: Enn Põldroos 89. Pöördel alusraamil: ENN PÕLDROOS EESTI TALLINN "All ja üleval" 1991 Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS "Beneth and Above" oil, canvas 1989 Tallinn Estonia Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega. 1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, sh selle üksikutele elementidele - nii ka teosel "All ja üleval". Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.

Akrüül, õli lõuendil. Mõõdud: 105 x 70 cm. Pöördel: ENN PÕLDROOS "MAARJA MAGDALEENA" akr. õli 2014 Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju, kes aktiivselt mõjutas ja kujundas siinset kunstipilti 1960. aastate algusest kuni oma hiliste eluaastateni. 2013-2015. aastal valmis tal seeria nimega "Piibli daamid", mille loomise lugu kirjeldas kunstnik nii: "Sajandite sügavuses, kui kirjasõna hakkas levima meie esivanemate suitsutaredes, osutus tihti esimeseks raamatuks Piibel. Pikkadel pimedatel talveõhtutel, peeruvalgel, luges oskaja seda kogu perele ette. Sellest võis kasvada võimsaid transtsendentaalseid kogemusi, kuid mõju haaras kindlasti ka Piibli kui kirjandusteose sõnajõud. Piibel sisaldab hulganisti lugusid, mis oma sugestiivsuselt ja võimsuselt oleksid ehk tänapäeva mõõdupuude järgi võrreldavad näiteks Gabriel Garcia Màrquezi lummaga. Pole põhjust kahelda, et neid tekste läbi taresuitsu endasse imenud inimesed võisid kujuneda emotsionaalselt ja kujutlusvõimelt harituteks. Pole tarvis karta seda sõna. Sajandite jooksul tungisid need nimed, lood ja tähendused sügavale meie rahva alateadvusesse, kujundades pilte, mida tänaseni näeme ja helisid, mida kuuleme. See on hindamatu pärand. /.../ Naiste nimedele lisatakse Piiblis reeglina viide, kelle naise või tütrega on tegemist. Maarja Magdaleenast teame ainult tema nime. Küllap pärines ta madala või ebamäärase sotsiaalse staatusega keskkonnast. Kristus olevat temast välja ajanud seitse kuradit Teda on peetud hetääriks. Neid vanu tekste lugedes tundub siiski, et ta oli lihtsalt äärmuslikult vaba ja sõltumatu vaimulaadiga inimene ja sellisena sai ta koos apostel Johannesega Kristusele lähedasemaks, kui mitmed teised jüngrid." Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.

MÜÜDUD. Õli lõuend. Raamitud. Mõõdud: 140 x 140 cm. All paremal: Must 2023  

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 61 x 61 cm, raamiga 68 x 68 cm. All paremal: V. Peil 81 Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.

Müüdud. Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 160 x 200 cm. Üleval paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024 2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.

Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 42 x 33 cm. All vasakul: V. OHAKAS 83 “Peegli ees” on suurepäraseks näiteks Valdur Ohaka (1925-1998) mitmekülgsest stiilide valdamise kunstist, kus ihutoonides fovistlikule naisekehale liitub stiliseeriv ekspressionistlik valguse-varjuga modelleerimine ja abstraktne ruumikäsitlus. Silmapaistev on modelli karakteersuse avamine – nii poseerija näost kui kehahoiakust peegeldub enesekindlus, teatud provokatiivsus, mis on tolle aja naisaktide puhul väga harva nähtav lähenemine. Lisades maalile sinise-valge segused vaba käega tõmmatud laigud, kaasab Ohakas selle ühelt poolt loo jutustamise teenistusse (sümboliseerides peeglit, mille ees kaunis daam parajasti seisab) ning teisalt toob teosele värskelt erksa aktsendi.

Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 40 cm. Pöördel: V Ohakas 81 Valdur Ohaka 1980. aastatel maalitud naisakte võib võtta omamoodi kontseptuaalse sarjana, milles meisterlik maalija mängis läbi erinevaid kujutamisvõimalusi. “Unistajas” on Ohakas pidamas loomingulist dialoogi Amadeo Modiglianiga, kelle maalidest tuttava unistaja poosigi on Ohakas ära tabanud. Kunstnik viimistleb modelli mõtliku näo roosakas-punase tooniga, tehes sellest kehaosast niiviisi pildi kõige pilkupüüdvama. Just nii annab ta ilmekalt edasi ka tegevuse enda – unistamise. Tume foon – sein või draperii – on väga sobivalt valitud õrnalt kumava keha ruumiliseks esiletoomiseks.

Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 59 x 45 cm, raamiga 63 x 49 cm. All paremal: EK. '96 Evi Kaur (s 1958) sai oma kunstihariduse Tartu Kunstikoolis tuntud kunstnike Harry Puderselli, Alfred Kongo, Lola Liivat-Makarova, Helle Vahersalu jt. käe all. Peamiselt loob Kaur õlimaalis ning on sellega tegelenud 1990. aastast. "Kullerkupud" annab edasi kunstniku vaimustust varasuve üheks sümboliks kujunenud kullerkuppude vastu. Esile tõstes nii õielehtede tumedamaid kui heledamaid toone, annab ta edasi kimbu värskust ja sügavust. Kunstnik pöörab tähelepanu ka abstraktsele taustale, mis kannab omakorda endas küpseid toone.  

Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 44,5 cm, raamiga 67 x 52 cm. All paremal: EK '95

Viljandis elav ja Tartu Kunstikoolis Harri Puderselli käe all õppinud Evi Kaur on oma pika karjääri jooksul katsetanud mitmete erinevate tehnikatega, kuid kõige enam eelistab õlimaali. Mitmetel näitustel osalenud kunstnik ütleb oma loomeprotsessi kohta ise, et järgib tunnet, mis ütleb: "Ei saa maalimata jätta."

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 70,5 x 90,5 cm. All paremal: Ed. Poland 1938 Tartumaal Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland (1883-1957) tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Poland töötas lisaks maalijaametile ka teatrikunstnikuna ja sellega haakuvat monumentaalsust leiame tema vabaloominguski. Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema enda fantaasiat. Maastikumaal kujunes tema põhižanriks 1920ndatest alates ning männid, sageli kanarbikuga kaetud küngastel või liivikuil, olid tema muutumatud lemmikud. Enamasti kujutas ta neid õhtuvalguses, juba hämarduva taeva all, mis andis ta maalidele romantilise, muinasjutulise oleku. Polandi loomingu üks suurimaid teoseid, “Männid liivikul” mõjub justkui kunstiline pastoraal karmile põhjamaa loodusele, kus tuult ja vihma trotsivad männipuud hoiavad kaitsvalt üksteise ligi. Meisterlikult on kunstnik kujutanud liivase pinna tuulest uhutud mustreid ning õhtupäikese eredat kuma puutüvedel. Hoolimata õhtusest ajast, mõjuvad taevast katvad loojanguroosad pilved õhulise ja helgena, demonstreerides Polandi suurepärast atmosfääri edasi andmise oskust.

Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 19,5 x 27,5 cm, raamiga 33,4 x 42 cm. All paremal: B. Ottenberg 38 Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.

Kollaaž, akrüül lõuendil. Mõõdud: 50 x 60 cm. All paremal: J. ELKEN Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) 50 x 60 cm AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND "MING DYNASTY LANDSCAPE II" 2020/2021

Müüdud. Õli lõuendil. 2024. Mõõdud: 45 x 35 cm. All paremal: PIHO Pöördel: JUSS PIHO “SIBUL” "ONION" 45x35 cm ÕLI, LÕUEND OIL ON CANVAS 2024 Eesti Kunstnike Liidu liige Juss Piho (s 1963) on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu ning olnud nomineeritud Konrad Mäe preemiale.

Õli lõuendil. Mõõdud: 90 x 100 cm. All paremal: Ivar Kaasik Pöördel alusraamil: Puu, pilved ja laine IVAR KAASIK Pöördel: IVAR KAASIK, 2016. Autori signeering. Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist. Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana. Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks. Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.

MÜÜDUD. Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 26,5 x 49 cm, raamiga 41 x 64 cm. All vasakul J. Uiga 82 a. 1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Lõuna-Eesti ühest armastatumast motiivist Pühajärvest sai aga tema kunstiline paleus.

MÜÜDUD. Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 38 x 61 cm, raamiga 50 x 73,5 cm. Pöördel alusraamil: "Sügismaastik" V. Paris 1955. a. Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Muinasjutuliselt romantiline Eestimaa sel 1955. aastal valminud teosel võlub eelkõige tasakaalustatud kompositsiooni, nostalgilise atmosfääri ning kuldselt sooja tonaalsusega.

Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 48 cm Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine"  eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid". Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.  

MÜÜDUD. Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 77 x 67 cm. All paremal: Epp Maria. 2007 Kollane mantel Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.

MÜÜDUD. Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 49 x 72 cm, raamiga 57 x 80 cm. All paremal: V OHAKAS 74 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 23,5 x 37 cm, raamiga 44 x 56,5 cm. All vasakul: 1936 E. Deeters. Erna-Josephine von Deeters (1876-1961) oli pedagoog ja maalikunstnik. Omandas kunstihariduse Riias kui ka Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tema loomingusse kuulusid suuremalt jaolt akvarellid ja õlimaalid, kus kujutas nii lilli, interjööri- ja linnavaateid. Lisaks koostas postkaardisarju temperatehnikas, nii Tallinna, Narva, Tartu ja Riia vaadetest.

MÜÜDUD. Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 90,5 cm All paremal: Mati Uprus Pöördel raamil: "Foxy Lady" akrüül 2021 a Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

MÜÜDUD. Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All vasakul: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Müüdud. Õli lõuendil. Mõõdud: 105 x 120 cm. Pöördel: IVAR KAASIK, 2017. Autori signeering. Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist. Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana. Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks. Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.

Õli lõuendil. Mõõdud: 90 x 100 cm. All paremal: Ivar Kaasik Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist. Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana. Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm - see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks. Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.

Õli lõuendil. 2024 40 x 50 cm. Pöördel: JUSS PIHO “TÄISKUU JA MAJA” 40x50 cm. 2024 Juss Piho (s 1963) on Eesti Kunstnike Liidu liige ning mitmekordne Konrad Mäe preemia nominent.

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 90 x 90 cm. All paremal: Must 2024 Pöördel: “PÜHAPÄEV“ 90×90 cm ÕLI, LÕUEND 2023 A. P. Must Kergelt impressionistlikus maalilaadis uusfotorealismi nimekamaid esindajaid Peeter Must (s 1967) on teinud endale viimastel aastatel nime nii maastiku- kui aktimaalijana. Akti maalides huvitab teda ennekõike tundeväljendus ja kehakeel, mitte niivõrd modelli portree. Seetõttu on Musta muusad anonüümsed ning oma õrnuses eksisteerivad justkui kuskil unenäomaailma ja reaalsuse vahel samaaegselt. Maalis “Pühapäev” on kesksel kohal ilmselt äsja ärganud noore naise kuju, kes aknast vaadates näeb kaunist eredas päikses maastikuvaadet. Laisk pühapäevane meeleolu on maalil valdav seostudes märksõnadega naudinguga sissemagamine ja taamal tõmbava värske kohvi lõhn.

MÜÜDUD. Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 52 x 62 cm. All paremal A. Pihelga 84 Pöördel: A. Pihelga "Rahutu meri" õli p - 1984 40 x 50 cm August Janseni ja Roman Nymani käe all kunstihariduse saanud Agu Pihelga keskendus õpingutes eelkõige dekoratiivmaalile. Alates 1950-ndatest impressionistlikku joont hoidnud Pihelga on eelkõige tuntud oma maastiku- ja linnavaadete poolest. Käesolev vahutavates lainetes meri on võluv näide tema käekirjast.

Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 48 cm. Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine"  eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal. Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid". Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis kuni 22. jaanuarini.    

Õli lõuendil. Mõõdud: 140 x 150 cm. All vasakul: M Bormeister 2005 Marju Bormeister (s. 1945) sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid, näiteks kala või kukk, pidulikemal puhkudel ilmub aga lõuendile majesteetlik paabulind.  

MÜÜDUD. Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 29,5 x 14,5 cm, raamiga 31,5 x 16,5 cm. All paremal: IUuk Pöördel: Iris Uuk Lilled õli 1993

Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 49 x 69 cm, raamiga 57 x 77 cm. All paremal: VOHAKAS 85 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

MÜÜDUD. Akrüül ja õli lõuendil. Mõõdud: 50 x 50 cm. All paremal: Kai Kaljo 24 Pöördel: VIHM LÄKS ÜLE VILJANDI JÄRVE AUGUST 2024 akrüül, õli lõuend Kai Kaljo 2024 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

MÜÜDUD. Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 49,5 x 49,5 cm, raamiga 52,5 x 52,5 cm. All paremal: V. OHAKAS 90 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.