Maal
Kuvatakse 1–100 tulemust 395-st
Voldemar Peil “Sirelid”
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm, raamiga 65 x 65 cm.
All paremal: V. Peil
Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.
Olav Maran “Vaikelu väikese vaskkruusiga”, 2023
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 46 x 58 cm, raamiga 56 x 59 cm.
All vasakul: OM23 Pöördel: Olav Maran Vaikelu väikese vaskkruusiga 2023 õli 46 x 58
Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel.
Valdur Ohakas “Öö merekaldal”, 1992
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 80 x 70 cm, raamiga 83 x 73 cm.
All vasakul: V. OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Anatoli Strahhov “Mäng kahele I”, 2025
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 34 x 28 cm, raamiga 48 x 42 cm.
All paremal: STRAHHOV. A
Pöördel: "MÄNG KAHELE" I STRAHHOV. A TALLINN. 2025.
Ukrainas sündinud Anatoli Strahhov (s 1946) lõpetas ERKI maali erialal 1975. aastal ning on peale seda osalenud oma loominguga arvukatel näitustel. 1987. aastast Eesti Kunstnike Liitu kuuluval Strahhovil on välja kujunenud oma kindel käekiri.
Ilmar Kimm “Õhtune kodutee (Kanepi)”, 1969
Õli lõuend. 1969.
All paremal: I. Kimm 69.
Mõõdud: 70 x 80 cm
Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis maaliõppejõuna töötanud Ilmar Kimm (1920-2011) valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud. Maastik oli aga tema loomingus olulisel kohal läbi aastakümnete, sealhulgas eriti just Lõuna-Eesti oma.
Käesolev vaade Põlvamaal asuvale Kanepi asulale, täpsemalt Savimäele jälgib topograafilise täpsusega iga tõusutee ääres asunud maja. Otepää poolt tulles jääb ainsaks erandiks kirikutorn, mis peaks asetsema tegelikkuses veidi vasakul, kase varjus, ent kunstilistel eesmärkidel on Kimm selle terava tipu välja maalinud. Kimmi maastikumaalid paeluvadki eelkõige süvenemisega motiivi ning selle võlu diskreetse esiletoomisega.
Marju Bormeister “Õhtune rannik”, 1990
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 69,5 cm, raamiga 52 x 72 cm.
All vasakul: BORMEISTER-KAGOVERE
Pöördel: MARJU BORMEISTER-KAGOVERE TALLINN, 1990 ÕHTUNE RANNIK 50 x 69,5
Marju Bormeister sai juba geenidega kaasa kunstiande. 1985. aastal ERKI maalikunstniku ja pedagoogina lõpetanud Bormeister armastab oma loomingus kasutada motiive loodusest, lisaks maastike kujutamisele ka kõnekaid sümboleid nagu kala või kukk. Käesoleval teosel kutsub kunstnik meid aga meditatiivsele rännakule õhtuse Eestimaa rahustavas kumas.
Alar Pääro “Põhjamaa metsad”, 2003
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 79,7 x 100,3 cm
Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.
Linda Kohk “Saialilled”, 1976
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 30,5 x 36,5 cm, raamiga 41 x 46,5 cm.
All vasakul: L. K. 1976
Pöördel: Linda Kohk (Indreko) (1906-1985) 1927-31 Pallas
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe. Peamiselt harrastas kunstnik lillemaali, mis ühelt poolt oli üks väheseid žanre, mis polnud poliitiliselt kallutatud ning teisalt pakkus võimalust keskenduda ilusatele asjadele elus.
Olga Terri “Iirised”, 1985
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 48,5 x 40,5 cm, raamiga 68 x 60 cm.
All paremal: OTerri
Pöördel: OTerri 1985.
Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema 1970ndate mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Sama värskelt ja hingestatult maalis ta lilli, eriti kõnetasid need teda 1980ndatel.
Käesolev portree iiristest annab edasi nende üheaegset õrnust ning tugevust. Need Eestimaa aedadele nii iseloomulikud lilled võivad ühel kohal kasvada aastakümneid ning on seetõttu kangastunud meist paljude lapsepõlvemälestustesse nagu lõhnavad pojengid ja suvised metsmaasikadki.
Valdur Ohakas “Suvemaastik”
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 44 x 54 cm, raamiga 55 x 66 cm.
All paremal: V. Ohakas
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Erich Pehap “Tivoli”, 1960
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 46 cm, raamiga 39 x 60 cm.
All paremal: E. Pehap 60
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Teater, muusika, tsirkus ja meelelahutusmaailm laiemalt pakkusid Pehapile lõputut inspiratsiooni - teda võlusid seal valitsev kergus ja lõbujanu. Nii ka "Tivolis", kus kunstnik opereerib vormide ja värvidega, luues võrratu kompositsiooni lõbustuspargist.
Epp Maria Kokamägi “Unistus”, 1998
MÜÜDUD.
Akrüül, õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 170 x 100 cm, koos raamiga 185 x 115 cm
All keskel: E. M. Kokamägi 98
Epp Maria Kokamägi (s 1959) loomingus põimuvad mütoloogilised kujundid, naiselik sisekaemus ja looduslähedane maailmatunnetus. Läbi aegade on ta osanud väärtustada ilu ja harmooniat, pakkudes vaatajale emotsionaalset ja esteetilist varjupaika.
Suuremõõtmeline teos "Unistus" kuulub kunstniku tugevaimasse loomeperioodi (1980-1990ndad), kus kompositsioon on üles ehitatud vertikaalsele õhulisele teljele. Selle keskel seisev naisfiguur on sulandumas ümbritsevasse keskkonda, hoides käes pikka liiliavart – puhtuse ja unistuste sümbolit. Pehmetele türkiissinistele ja taevakarva toonidele rajatud koloriidile pakub sooja kontrasti figuuri voogav kuldoranž juustepahvak. Meie ees olev maal on suurepäraseks näiteks Kokamägi oskusest visualiseerida nähtamatuid tundeid ja muuta need ajatuks maalikunstiliseks kogemuseks.
NB! Maal asub Tallinnas laoruumis. Palun teatage galeriile ette, kui soovite maali näha ja transpordime selle esimesel võimalusel Vana-Viru 11A ruumidesse.
Enn Põldroos “Lähedased”, 2021/23
Digimaaling lõuendil. 2/8
Mõõdud: 105 x 86 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
August Pulst “Talv Meriväljal”, 1970
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 61 cm.
All paremal: APulst 1970
Pöördel: Talv Meriväljal õli vineeril 1970 49 x 61 Aug. Pulst 1889 49 x 61
Teosega kaasneb August Pulsti monograafia (2025) koos Mai Levini autogrammiga.
August Pulst (1889-1977) asus perega Meriväljale, Keskteele elama 1943. aastal. Seda maalilist aedlinna oli ta kujutanud oma loomingus ka varem, ent sinna kolimisest alates sagenesid vastavad motiivid nii õli- kui akvarellmaalis. Teda inspireerisid nii talvised vaated lumme mattunud aedadele kui elamute lähedal asunud metsadele. Rohenäpuna kasvatas ta endagi aias viljapuid ja marjapõõsaid ning rajas sellesse kiviktaimla.
Merivälja kodust võrdsel kaugusel asusid nii meri kui mets. Käesolev helesinises tonaalsuses teos kujutabki neist viimast, andes sugestiivselt edasi lume puhtust ja kargust, lumetunud puuderivi lummavat rahu. Ergastava aktsendina piiluvad pehme valge vahelt soojas pruunikas koloriidis puutüved.
Teos on reprodutseeritud Mai Levini raamatus „August Pulst kunstnikuna“ (Tallinn, 2025, lk 195).
Uno Roosvalt “Naelad I”, 1999
Osvald Lääne “Vaikelu kirglike sügisõitega”, 1961
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 46 x 37 cm, raamiga 59 x 50,5 cm.
Üleval paremal: OL 1961
Osvald Lääne (1913-1990) soov kunsti õppida oli suur, kuid tema esimene Pallase-periood jäi siiski lühikeseks, kuna rahalistel põhjustel ei õnnestunud noormehel jätkata. Sihikindla kunstihingena hiljem uuesti samasse kooli astudes oli tema areng juba niivõrd kiire, et suutis programmi ettenähtust poole kiiremini läbida.
Valdemar Väli “Maastik õhtuvalguses”, 1954
Õli lõuendil kleebitud papile. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 35 cm, raamiga 34 x 43,5 cm.
All paremal: V. Väli 54 a
1938. aastal Pallasesse astunud ja Ado Vabbe käe all kunstnikuks sirgunud Valdemar Väli (vahel ka Voldemar Väli, 1909-2007) teoseid leidub nii Eesti kui välismaa kogudes. Portreid ning linna- ja maastikuvaateid maalinud Väli looming võlub oma valguskäsitlusega. Käesolev maal on selle heaks näiteks, kus sume õhtuvalgus vajutab idüllilise pitseri Eestimaa maastikule.
Rein Tammik “Britannia maastik”
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 78,5 cm. Raamiga 27,3 x 87 cm.
All vasakul: TAMMIK
Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. Tehniliselt täiuseni viimistletud meisterlikud teosed on tema üks firmamärke.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis (palume soovist eelnevalt märku anda).
Roman Nyman “Õhtu mererannas”, 1930ndad
Segatehnika papil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 30 cm.
All paremal: RNyman
1930ndatel käis Roman Nyman (1881-1951) mitmetel loomereisidel põhjarannikul, sh Haral, Kaberneemes, Karepal, Toilas ja mujal. Suure tõenäosusega kujutab ka käesolev teos just üht neist paikadest.
“Õhtu mererannas” on harmoonilise elu sümbolpilt. Nii merel kui kaldal valitseb tuulevaikus, päeval loksuvat merd sõudnud paat on jäänud välja teenitud puhkust nautima ning päike kohe loojumas. Tundlikult, pea läbipaistva helesinisega kujutab ta õhtuse taeva värelusi, mis leiavad korduse rannal seisvate kuuskede võrades. Kogu maali katab õhtuse valguse sume kuma, mis juba hämarduval esiplaanil järk-järgult taeva suunas heleneb. Suurepärane atmosfääri edasi andmine tunnustatud meistrilt.
Enn Põldroos “Hämmastav soojus”, 2015
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 115 x 70 cm.
Pöördel: Enn Põldroos 2015. HÄMMASTAV SOOJUS
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Nii ka teosel "Hämmastav soojus", mis esindab hästi tema värvi- ja vormiesteetikat ning ühtlasi lisab klassikalisele figuurikäsitlusele põneva uue vimka.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Priidu Aavik “Tallinna laevaremonditehas”, 1977
Valdur Ohakas “Suveõhtu” 1986
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 35 cm, raamiga 47 x 43 cm.
All paremal: V OHAKAS 86
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Viktor Leškin “Sügis metsas”, 1987
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 70,5 cm, raamiga 60 x 80 cm.
All paremal: V. Leškin 1987.
Pöördel: Leškin Viktor Semjon'i p. Sünd 1914.a teostatud 1987. "Sügis metsas"
Eesti tõeline patrioot Viktor Leškin (1914-1998) oli seto-vene päritolu kunstnik, kes lõpetanud kolm erinevat Tallinna kunstikooli. Leškin armastas Eestimaad ning õppis omal käel selgeks nii selle keele kui kultuuri. Olles 38 aastat ERKI õppejõud, kasvatas ta üles mitmeid põlvkondi Eesti kunstnikke.
Valdur Ohakas “Vaade männikust”, 1992
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 49,5 x 69,5 cm, raamiga 53,5 x 73 cm.
All paremal: V. OHAKAS 92
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Enn Põldroos “Fännid”, 2019
Digimaaling lõuendil. 1/25
Mõõdud: 85 x 96 cm.
Enn Põldroos (1933-2025) on öelnud": "Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Enn Põldroos “Tuuleratas II”, 2020
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil. 1/25
Mõõdud: 100 x 93 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Peeter Allik “Hobulausuja”
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 93 x 58,5 cm
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Usumehed”, 1996
Õli, akrüül papil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 214 cm.
All vasakul: Peeter Allik 1996
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Püha perekond”
Õli lõuendil.
Mõõdud: 92.5 x 71 cm
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Peeter Allik “Natüürmort ketsiga”, 1990
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 61 cm.
Pöördel: Peeter Allik 90
Kursi koolkonna ühe asutaja, Peeter Allikuga (1966-2019) käisid must huumor ja sõlmeväänatud absurd alati kaasas, nii elus kui kunstis. Millal nutta või naerda, oli tema teoste põhiküsimus. Alliku maalid on alati sotsiaalsed ning tähenduslik on iga pöörane kujund, iga pildielement. Tal on alati midagi öelda. Otto Dixi ja George Groszi ekspressiivne maailmatunnetus elab uues originaalses kuues Peeter Alliku loomingus edasi. Kuid siit kajab vastu ka traditsioon, kuhu kuuluvad näiteks Francisco de Goya, James Ensor, teataval määral samuti Ervin Õunapuu: koos läbi lillede ja otse ütlemine, mitmemõttelisus, igapäevaelu (selle sisse mahub ka parteide poliitika) sürrealistlik käsitlus, unenäod tegelikkuse teenistuses.
Teos on eksponeeritud Peeter Alliku 60. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Allee galeriis 5.03-1.04.2026
Evi Kaur “Valged pojengid”, 2000
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 48 cm, raamiga 66 x 53,5 cm.
All paremal: EK. 2000
Viljandis elav ja Tartu Kunstikoolis Harri Puderselli käe all õppinud Evi Kaur on oma pika karjääri jooksul katsetanud mitmete erinevate tehnikatega, kuid kõige enam eelistab õlimaali. Mitmetel näitustel osalenud kunstnik ütleb oma loomeprotsessi kohta ise, et järgib tunnet, mis ütleb: "Ei saa maalimata jätta."
Valdur Ohakas “Vaade orgu”, 1978
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 85 x 104,5 cm, raamiga 93 x 112 cm.
All paremal: V. OHAKAS 78
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Enn Põldroos “Ühendatud II”, 2016-2024
Digimaaling lõuendil. 25/25
Mõõdud: 85 x 74 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Trikoloor, mu arm”, 2020
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil. 2/5
Mõõdud: 100 x 87 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Torumees”, 2020
Digimaaling lõuendil. 1/5
Mõõdud: 67 x 105 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Näpistab lõuast”, 2009
MÜÜDUD.
Õli lõuendil.
Mõõdud: 81 x 63 cm
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS Näpistab lõuast õ. l. 2009. Autori signeering
Enn Põldroos on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Perfomance”, 2023
Digimaaling lõuendil. 2/25
Mõõdud: 85 x 69 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud digitaalsest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Topeltkõrv”, 1994
Akrüül masoniidil.
Mõõdud: 69 x 54 cm.
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS TALLINN "TOPELTKÕRV" DOUBLE EAR Akrüül Acrylic 1994. Autori signeering
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, sh selle üksikutele elementidele - nii ka teosel "Topeltkõrv".
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Valdur Ohakas “Sügisene maastik”, 1985
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 69,5 x 50 cm, raamiga 75 x 55 cm.
All paremal: V. OHAKAS 85
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Arno Vihalemm “Suvine vaikelu saialilledega”, 1941
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 23,5 cm.
All paremal: A. Vihalemm
Pallaslane Arno Vihalemm (1911-1990) tegutses nii maalija, graafiku kui luuletajana. Muuhulgas olid just tema luuletused ühed esimestest, mida pagulaseestlaste sulest vaikselt siin uuesti avaldama hakati.
1941. aasta teos on valminud veel Eestis olles ning kantud Pallase värviõpetusest. Kuldkollased saialilled tõusevad sügavsinise vaasi taustal eredalt esile ning buketti asetatud lillhernedki kannavad sama eesmärki. See on pintsliga edasi antud emotsioon suvest, selle lõhnadest ning ilust.
Enn Põldroos “Kokkulepe värvilise ja mustvalge maailma vahel”, 2019
Digimaaling lõuendil. 9/25
Mõõdud: 64 x 85 cm.
"1970. aastatest süveneb Enn Põldroosi (1933-2025) töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab tema pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil" on kirjutanud kunstiteadlane Harry Liivrand.
Põldroosile olulise väljendusvaheni kohta on ta ise öelnud: Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Teos on eksponeeritud Allee galerii näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Maarja Magdaleena”, 2014
Akrüül, õli lõuendil.
Mõõdud: 105 x 70 cm.
Pöördel: ENN PÕLDROOS "MAARJA MAGDALEENA" akr. õli 2014
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju, kes aktiivselt mõjutas ja kujundas siinset kunstipilti 1960. aastate algusest kuni oma hiliste eluaastateni. 2013-2015. aastal valmis tal seeria nimega "Piibli daamid", mille loomise lugu kirjeldas kunstnik nii: "Sajandite sügavuses, kui kirjasõna hakkas levima meie esivanemate suitsutaredes, osutus tihti esimeseks raamatuks Piibel. Pikkadel pimedatel talveõhtutel, peeruvalgel, luges oskaja seda kogu perele ette. Sellest võis kasvada võimsaid transtsendentaalseid kogemusi, kuid mõju haaras kindlasti ka Piibli kui kirjandusteose sõnajõud. Piibel sisaldab hulganisti lugusid, mis oma sugestiivsuselt ja võimsuselt oleksid ehk tänapäeva mõõdupuude järgi võrreldavad näiteks Gabriel Garcia Màrquezi lummaga. Pole põhjust kahelda, et neid tekste läbi taresuitsu endasse imenud inimesed võisid kujuneda emotsionaalselt ja kujutlusvõimelt harituteks. Pole tarvis karta seda sõna. Sajandite jooksul tungisid need nimed, lood ja tähendused sügavale meie rahva alateadvusesse, kujundades pilte, mida tänaseni näeme ja helisid, mida kuuleme. See on hindamatu pärand. /.../ Naiste nimedele lisatakse Piiblis reeglina viide, kelle naise või tütrega on tegemist. Maarja Magdaleenast teame ainult tema nime. Küllap pärines ta madala või ebamäärase sotsiaalse staatusega keskkonnast. Kristus olevat temast välja ajanud seitse kuradit Teda on peetud hetääriks. Neid vanu tekste lugedes tundub siiski, et ta oli lihtsalt äärmuslikult vaba ja sõltumatu vaimulaadiga inimene ja sellisena sai ta koos apostel Johannesega Kristusele lähedasemaks, kui mitmed teised jüngrid."
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.
Enn Põldroos “Me tuleme”, 2020
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil. 1/2
Mõõdud: 90 x 177 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Aleksander Pilar “Alpikannid”, 1974
MÜÜDUD.
Akvarell paberil.
Mõõdus: lm 39,3 x 32 cm.
All paremal: Pilar 74
Teos on müügil raamimata kujul. Soovi korral saame abiks olla raamimisel.
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas. Käesoleval teosel vallutavad vaataja meeled hõrgult mahlakad alpikannid.
Enn Põldroos “Ristlained”, 2023
Digimaaling lõuendil. 1/3
Mõõdud: 92 x 170 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroos (1933-2025) on kirjutanud oma 2000ndatel alguse saanud uuest meediumist: “Digimaalid valmivad arvutis spetsiaalset puutetundlikku ekraani kasutades. Kasutatavad töövõtted võivad kohati meenutada tavalist joonistamist-maalimist, kohati aga tulenevad täiesti uutest digitaalsetes võimalustest. Sellel teel valminud failidest prinditakse välja lõplikud teosed. Väljaprintimise alusmaterjalina olen põhiliselt kasutanud spetsiaalset lõuendit, mis siis pingutatakse puidust alusraamile. Digimaalid väljastan analoogiliselt estampgraafikale tiražeerituna”.
Allee galeriis detsembrist 2025 kuni veebruarini 2026 kestval näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” eksponeeritud digimaalide kohta kirjutab kunstiteadlane Harry Liivrand: “1970ndatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolite keelt otsis peamiselt õli- ja akrüülmaali tehnikas maalikunsti loonud Põldroos – progressiusus ja tehnikakultusse üles kasvanuna – alates XXI sajandi algusest oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Seetõttu kohtuvadki näitusel klassikaline maalija ja arvutifriik, täiendades teineteist perfektselt. /…/ Digimaalid esindavad Põldroosi eksperimentaarivat poolt, suhestumist omal ratsionaalsel ja vaimukal viisil ajastu aktuaalsete kunstiprobleemidega. Need rajanevad sageli – kuid mitte alati – arvutis töödeldud autoretrol, ent tulemus pole formaalne vaid modernistlik, igati kaasaegne.”
Enn Põldroos “Trepp”, 2002
MÜÜDUD
Akrüül, õli masoniidil.
Mõõdud: 122 x 72 cm.
All paremal: Enn Põldroos 02.
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS Trepp 2002. a. akrüül, õli Autori signeering
Eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju Enn Põldroosi (1933-2025) loomingus süveneb 1970. aastatest alates eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Nii on ka "Trepp" jutustus inimhinge pidevast edasirühkimisest, ikka ülespoole.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “Pole pääsu”, 2025
MÜÜDUD.
Digimaaling lõuendil.
Mõõdud: 85 x 71 cm.
Eesti maaliklassik Enn Põldroosi (1933-2025) viimaseks teoseks jäänud "Pole pääsu" on kui sümboolne hüvastijätt. Juulis 2025 käesoleva töö lõpetanud Põldroos kujutab siin üksteisest kinni hoidvaid käsi ning nende taustal toimuvat pea läbipaistva, justkui õnneliku inimhingena mõjuvat figuuri.
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi näitusel “Mees ja naine – pärleid erakogudest” Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Enn Põldroos “All ja üleval”, 1991
Õli lõuendil.
Mõõdud: 110 x 95 cm.
All paremal: Enn Põldroos 89.
Pöördel alusraamil: ENN PÕLDROOS EESTI TALLINN "All ja üleval" 1991
Pöördel sildil: ENN PÕLDROOS "Beneth and Above" oil, canvas 1989 Tallinn Estonia
Enn Põldroos (1933-2025) on eesti maali- ja monumentaalkunsti suurkuju. Defineerides kunstis ennast alati maalijana, kulges tema karjäär algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel (1958) pälvis ta järgneva kümnendi algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonnaelus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetaja ja kontseptualiseerijana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, fotorealism, fovistlik salongiportree aitasid Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Renato Gutusoli kohtub Põldroosi maalidel Kees van Dongeniga, eepiline haare puhta värvirõõmuga, erootiline kujundlikkus geomeetriliste vormidega.
1970. aastatest süveneb kunstniku töödes eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak ning psühhologism, samas esitab Põldroosi pildisüsteem kuni lõpuni välja olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Erilist tähelepanu pöörab ta figuurile, sh selle üksikutele elementidele - nii ka teosel "All ja üleval".
Teos on eksponeeritud Enn Põldroosi teoste näitusel "Mees ja naine - pärleid erakogudest" Allee galeriis 12.12.2025-7.02.2026.
Jan Tammik “Tallinna lähistel”, 2024
MÜÜDUD.
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 39 x 60 cm, raamiga 54,5 x 74 cm.
All paremal: Jan Tammik
Pöördel: Jan Tammik Tallinna lähistel 2024
Rakveres sündinud Jan Tammik on pärinud kunstigeeni isalt Rein Tammikult. Ta on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning sisse seadnud oma ateljee Kagu-Eesti maalilises väikelinnas Värskas.
Tammik hindab oma loomingus traditsioonilist maalilaadi. Peamiselt maastikke ja natüürmorte loova kunstniku teoseid iseloomustab natuuritruudus, nii ka käesoleval, säravaid suveõisi esitleval tööl.
Jaan Elken “Kollane valgus / Yellow light”, 2023/2024
Jüri Ristna “Kuldne valgus”, 1993
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 28 x 36 cm, raamiga 34 x 42 cm.
All vasakul: SIR-NAT 93
Lõuna-Eesti looja Jüri Ristna (1950-2012) käis isepäise kassina oma rada, mis sai alguse 1980. aastal, mil ta asus ta sporditöö kõrvalt kaugõppekursustele kunsti õppima. Sealt leidis ta peagi tee Võrumaale Kütiorgu, kunstnikest abielupaari Eetla ja Valdur Ohaka suvekodusse.
Ashot Jegikjan “Õhtune teesonaat”, 2022-2023
Õli lõuendil. Raamimata.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: Jegikjan
Pöördel: "Evening tea sonaata" A. Jegikjan 2022.-2023.
1980. aastatest Eestis elav armeenia päritolu kunstnik Ashot Jegikjan on lisaks maalimisele ka professionaalne muusik. Nii leiame tema teosteilgi vihjeid muusikale ja selle armastusele. "Õhtune teesonaat" on emotsioone ja õhtust romantikat täis teos, mis kutsub hetkeks seisatuma ning nautime lihtsaid, kuid olulisi asju meie elus.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Mall Nukke “Ego I”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
Voldemar Peil “Lõhnavad levkoid”, 1981
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 61 x 61 cm, raamiga 68 x 68 cm.
All paremal: V. Peil 81
Kunstnik Voldemar Peil (1907-1999) sündis Narvas ning maalimist õppis Pallases Ado Vabbe, Villem Ormissoni ja mitmete teiste tunnustatud kunstiõppejõudude käe all. Peil oli aktiivselt tegev ka erinevate teatrite dekoraatori ja peakunstnikuna ning kujundas üle 300 erineva lavastuse. Lilled ja maastikud olid kunstniku lemmikteemad.
Jaan Elken “1979. aasta suvi / Summer of 1979”, 2005-2022/2024
Müüdud.
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 160 x 200 cm.
Üleval paremal: J. ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "1979. A SUVI" AKRÜÜL, KOLLAAŽ, LÕUEND "SUMMER OF 1979" ACRYLIC, COLLAGE, CANVAS 160 x 200 cm 2005-2022/2024
2024. aastal Allee galeriis toimunud Jaan Elkeni isikunäitusel "Camino" eksponeeritud teosel on maastik võtnud kirgliku abstraheeritud kuju. Elkeni rännakud nii füüsilises kui meditatiivses, enesereflektsiooniga tegelevas maailmas leiavad väljundi maalides, milles kujundid tekivad pigem instinktiivselt kui süsteemselt. Mitmetähendusliku sõnumi lahtimuukimise jätab kunstnik aga vaatajale.
Valdur Ohakas “Jõevaade”, 1986
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 42 x 52 cm.
All vasakul: V. OHAKAS 86
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega seitsmeks aastaks vangilaagrisse viidi.
Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Viktor Leškin “Põllulilled”, 1990
Valdur Ohakas “Peegli ees”, 1983
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 42 x 33 cm.
All vasakul: V. OHAKAS 83
“Peegli ees” on suurepäraseks näiteks Valdur Ohaka (1925-1998) mitmekülgsest stiilide valdamise kunstist, kus ihutoonides fovistlikule naisekehale liitub stiliseeriv ekspressionistlik valguse-varjuga modelleerimine ja abstraktne ruumikäsitlus.
Silmapaistev on modelli karakteersuse avamine – nii poseerija näost kui kehahoiakust peegeldub enesekindlus, teatud provokatiivsus, mis on tolle aja naisaktide puhul väga harva nähtav lähenemine. Lisades maalile sinise-valge segused vaba käega tõmmatud laigud, kaasab Ohakas selle ühelt poolt loo jutustamise teenistusse (sümboliseerides peeglit, mille ees kaunis daam parajasti seisab) ning teisalt toob teosele värskelt erksa aktsendi.
Valdur Ohakas “Unistaja”, 1981
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 40 cm.
Pöördel: V Ohakas 81
Valdur Ohaka 1980. aastatel maalitud naisakte võib võtta omamoodi kontseptuaalse sarjana, milles meisterlik maalija mängis läbi erinevaid kujutamisvõimalusi. “Unistajas” on Ohakas pidamas loomingulist dialoogi Amadeo Modiglianiga, kelle maalidest tuttava unistaja poosigi on Ohakas ära tabanud.
Kunstnik viimistleb modelli mõtliku näo roosakas-punase tooniga, tehes sellest kehaosast niiviisi pildi kõige pilkupüüdvama. Just nii annab ta ilmekalt edasi ka tegevuse enda – unistamise. Tume foon – sein või draperii – on väga sobivalt valitud õrnalt kumava keha ruumiliseks esiletoomiseks.
Valdur Ohakas “Akt rohelisel vaibal”, 1960ndad
MÜÜDUD.
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 71,6 x 52,5 cm
Valdur Ohaka (1925-1998) loominguline käekiri kujunes Eerik Haameri, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu käe all. Kunstnik mängis olulist rolli sõjajärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis ja just 1960ndad ja 1970ndad olid tema loomingu kõrgperioodiks.
„Akt rohelisel vaibal“ kuulubki tema kunstiuuenduslikku tipp-perioodi, mil Ohakas tegeles aktiivselt vormi- ja värvikatsetustega. Tema äratuntava trepiastmestikuga Merivälja majas valminud aktis näeme korraga nii tugevaid kontuurjooni kui plastilist vormikäsitlust – kontrast, mis muutis Ohaka jaoks maalimise põnevaks mänguks. Looduslikke ookertoone on kunstnik täiendanud punakate ja rohekate värvilaikudega, lisades sellega teosele dünaamilisust ja sügavust.
Ohaka toonaseid uuenduslikke sürrealistlikus, ekspressiivses laadis loomingut ilmestab hästi ka käesoleva teose tagaküljele maalitud kaks pead.
Kaljo Simson “Tallinnas”
Evi Kaur “Kullerkupud”, 1996
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 59 x 45 cm, raamiga 63 x 49 cm.
All paremal: EK. '96
Evi Kaur (s 1958) sai oma kunstihariduse Tartu Kunstikoolis tuntud kunstnike Harry Puderselli, Alfred Kongo, Lola Liivat-Makarova, Helle Vahersalu jt. käe all. Peamiselt loob Kaur õlimaalis ning on sellega tegelenud 1990. aastast.
"Kullerkupud" annab edasi kunstniku vaimustust varasuve üheks sümboliks kujunenud kullerkuppude vastu. Esile tõstes nii õielehtede tumedamaid kui heledamaid toone, annab ta edasi kimbu värskust ja sügavust. Kunstnik pöörab tähelepanu ka abstraktsele taustale, mis kannab omakorda endas küpseid toone.
Evi Kaur “Krüsanteemid”, 1995
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 44,5 cm, raamiga 67 x 52 cm.
All paremal: EK '95
Viljandis elav ja Tartu Kunstikoolis Harri Puderselli käe all õppinud Evi Kaur on oma pika karjääri jooksul katsetanud mitmete erinevate tehnikatega, kuid kõige enam eelistab õlimaali. Mitmetel näitustel osalenud kunstnik ütleb oma loomeprotsessi kohta ise, et järgib tunnet, mis ütleb: "Ei saa maalimata jätta."
Elisabeth Kurre “Otepää”
MÜÜDUD.
Segatehnika kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 69 cm, raamiga 54 x 74 cm.
Põlvamaalt Rasinalt pärit Elisabeth Kurre õppis Pallases Triigi, Vardi ja Liimandi käe all. Peale Tartu Kõrgema Kujutava Kunsti kursuste lõpetamist 1943. aastal esines kunstnik järjekindlalt Tartu näitustel, paistes silma akti-, portree-, natüürmordi- ja lillemaalijana. Kurre oli üks neist kunstnikest, kes hoolimata suurepärastest tulemustest tõugati nõukogude liidu karmi kunstipoliitika tõttu kunstielust kõrvale, visati välja Kunstnike Liidust ja võeti sinna tagasi alles 1960-ndail, mil riiklikud meetmed leevenesid.
Tiit Markin “Rannamaastik”, 1993
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 94 cm, raamiga 57,5 x 102,5 cm.
All paremal: T Markin 93
August Janseni käe all maalima õppinud Tiit Markinist kujunes põhjarannikul asuva rannaküla Eisma armastatumaid kunstiõpetajaid. Selle kandi tuntuima kunstniku, Richard Uutmaa eeskujul paelusid tedagi enim just meri ja loodus laiemalt.
Eduard Poland “Männid liivikul”, 1938
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 70,5 x 90,5 cm.
All paremal: Ed. Poland 1938
Tartumaal Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland (1883-1957) tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Poland töötas lisaks maalijaametile ka teatrikunstnikuna ja sellega haakuvat monumentaalsust leiame tema vabaloominguski.
Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema enda fantaasiat. Maastikumaal kujunes tema põhižanriks 1920ndatest alates ning männid, sageli kanarbikuga kaetud küngastel või liivikuil, olid tema muutumatud lemmikud. Enamasti kujutas ta neid õhtuvalguses, juba hämarduva taeva all, mis andis ta maalidele romantilise, muinasjutulise oleku.
Polandi loomingu üks suurimaid teoseid, “Männid liivikul” mõjub justkui kunstiline pastoraal karmile põhjamaa loodusele, kus tuult ja vihma trotsivad männipuud hoiavad kaitsvalt üksteise ligi. Meisterlikult on kunstnik kujutanud liivase pinna tuulest uhutud mustreid ning õhtupäikese eredat kuma puutüvedel. Hoolimata õhtusest ajast, mõjuvad taevast katvad loojanguroosad pilved õhulise ja helgena, demonstreerides Polandi suurepärast atmosfääri edasi andmise oskust.
Boris Ottenberg “Kodutee”, 1938
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 19,5 x 27,5 cm, raamiga 33,4 x 42 cm.
All paremal: B. Ottenberg 38
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Nigul Espe “Kased”, 1966
Nigul Espe “Õhtukumas kodujärv”, 1954
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 27 x 34,5 cm, raamiga 40,5 x 48,5 cm.
All paremal: Nigul Espe 1954
Nigul Espe (1907-1970) loomingulised motiivid olid otseselt seotud tema enda eluga, mis sidusid teda eelkõige kahe linnaga, Pärnu ja Tartuga. Sündinud küll Riias, kolisid nad perega poisi 8-aastaseks saades Sindi alevikku, kus möödus tema lapsepõlv. Hiljem Tartusse Pallasesse õppima asunud Espe seadiski end just sinna peale kooli lõppu sisse, kus muuhulgas asus pidama kultuurirahva üht lemmikkohvikut nimega “Ko-Ko-Ko”.
Ka käesolev, õhtukuma soojade toonidega võluv maal on suure tõenäosusega maalitud kuskil Pärnu ja Tartu ümbruses või nende vahelisel alal.
Jaan Elken “Ming dynasty landscape II”, 2020/2021
Benita Vomm “Armastus”, 1951
MÜÜDUD.
Õli lõuendil.
Mõõdud: 61 x 61 cm, koos raamiga 64 x 64 cm.
Pallaslane Benita Vomm (1908-2005) oli neid pagulusse läinud eesti maalijaid, kelle loominguline areng uuel kodumaal tegi läbi põhimõttelise muutuse pallaslikust uusrealismist abstraktsionalismi ja dekorativismi. End teispool ookeani kunstis taas leidnud Vomm käsitleb teosel igavese armastuse teemat.
Peeter Must “Cosmos bipinnatus I”, 2024
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2024
Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.
Edgar Valter “Kunstinäitusel”, 1964
Avo Paistik “Daam kuulikesega”, 1992
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 50 cm
All paremal: Avo Paistik 92
Pöördel: -DAAM KUULIKESEGA- ÕLI 40 X 50. AVO Paistik 10. juuli 92 kell 02.16
Ennast “Klaabu” tegelaskuju läbi igavesti eesti rahva südamesse joonistanud Avo Paistiku kõrgperiood maalijana oli 1990. aastail. Tema loomebiograafiat arvestades oleks ta võinud sinna jõuda juba 1970.-1980. aastail, kuid toona läks kogu tema energia peamiselt filmide ja karikatuuride tegelemisele ning hilisemas elus pühendus mees juba pastoritööle.
Paistik armastab mängida veidrustega, kalambuuriga, visuaalsete naljadega – teemad, mis kõik koonduva üheks pulseerivaks kompositsiooniks käesolevas teoses. Kasutades puhtaid, segamata värve, loob ta vormide suhetel põhineva poolabstraktse teose, mille pealkiri parodeerib Tšehhovi kuulsat jutustust “Daam koerakesega”.
Juss Piho “Sibul”, 2024
Valdur Ohakas “Suvine kompositsioon”
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm, raamiga 44 x 44 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Järvesilm kuuvalgel”, 1991
Ivar Kaasik “Puu, pilved ja laine”, 2016
Õli lõuendil.
Mõõdud: 90 x 100 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Pöördel alusraamil: Puu, pilved ja laine IVAR KAASIK
Pöördel: IVAR KAASIK, 2016. Autori signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Johannes Uiga “Pühajärve”, 1982
MÜÜDUD.
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 26,5 x 49 cm, raamiga 41 x 64 cm.
All vasakul J. Uiga 82 a.
1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Lõuna-Eesti ühest armastatumast motiivist Pühajärvest sai aga tema kunstiline paleus.
Valdur Ohakas “Lainte lummuses”, 1986
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 25 cm, raamiga 35,5 x 35,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 86
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Viktor Turp “Vaade järvele”, 1962
MÜÜDUD.
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,5 x 43,5 cm, raamiga 37 x 51 cm.
All vasakul: VTurp - 1962
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Samuti armastas kunstnik kujutada romantilisi Eestimaa vaateid.
Väino Paris “Sügismaastik”, 1955
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 61 cm, raamiga 50 x 73,5 cm.
Pöördel alusraamil: "Sügismaastik" V. Paris 1955. a.
Tartus kunstnike perre sündinud ning Tallinnas kunstihariduse omandanud Väino Parise (1921-2001) lopsakas pintslitöö leidis koha nii tema maastikel kui lillemaalidel. Muinasjutuliselt romantiline Eestimaa sel 1955. aastal valminud teosel võlub eelkõige tasakaalustatud kompositsiooni, nostalgilise atmosfääri ning kuldselt sooja tonaalsusega.
Laurentsius “Maastik lumemehega 24 -10”, 2024
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 48 cm
Laurentsiuse Allee galeriis 10.12.2024 - 22.01.2025 toimuval näitusel "Maastik see ja teine" eksponeeritud teos kuulub tema lumemeeste sarja. Kolmest pallist koosnevaid figuurid ilmusid kunstniku loomingusse 2016. aastal, kuid esmakordselt jõudsid need publikuni 2022. aastal.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab: "Kui varem maalis Laurentsius nn suletud maastikke, mida mõlemalt kompositsiooni küljelt piirasid puud, siis uutel töödel, nn maastike kolmandal tulemisel, näeb vaid taevast, merd, maad ja teravalt rõhutatud silmapiiri. Meenutades jaantoomikulike sügismaastike eleegilisust, elavdab Laurentsius lihtsa motiivi dünaamilise lumemehe kujundiga. Kolmest kerast koosnevad lumemehed paistavad läbi nagu Hieronymus Boschi veidrad olendid. Domineerivaid akvarellilikult läbipaistvaid värvipindu täiendavad paksemad, pastoossed osad ja eredad aktsendid".
Teosega saab tutvuda Allee Uus tn 7 galeriis.
Ivar Kaasik “Hype IV”, 2020
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 60 cm.
Pöördel: IVAR KAASIK. Kunstniku signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Andrei Jegorov “Lumes sahiseva reega”
Segatehnika. Raamitud.
Mõõtmed: 24 x 34 cm, koos raamiga 48,5 x 58 cm
Juba noorena sügavalt kunstiarmastust näidanud Andrei Jegorovi maalilt õhkub karget talveõhku ja madalalt käiva päikese sära. "Lumes sahiseva reega" on teos, mis paneb vaataja kõrvus kajama mööda külateed sõitva hoburakendi sahiseva heli.
Epp Maria Kokamägi “Kollane mantel”, 2007
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 50 cm, raamiga 77 x 67 cm.
All paremal: Epp Maria. 2007 Kollane mantel
Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.
Valdur Ohakas “Võrumaa”, 1974
MÜÜDUD.
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 72 cm, raamiga 57 x 80 cm.
All paremal: V OHAKAS 74
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Mauri Gross “Paju pill”, 2023
Ants Murakin “Kaljune maastik”, 1950
Segatehnika, guašš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Vm 18 x 25 cm, raamiga 41 x 47 cm.
All vasakul: A. Murakin
Viljandimaal sündind maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) sai maalijana mõjutusi Noor-Eesti kunstnikelt ning hiljem Ungaris resideerudes postimpressionistidelt. 1944. aastast Rootsi elama asunud kunstnik jäi kuni elu lõpuni eesti patrioodiks, kes ka välismaal olles hoidis au sees eesti keelt ja selle õpetamist.
Erna-Josephine von Deeters “Vaade Toompeale”, 1936
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 23,5 x 37 cm, raamiga 44 x 56,5 cm.
All vasakul: 1936 E. Deeters.
Erna-Josephine von Deeters (1876-1961) oli pedagoog ja maalikunstnik. Omandas kunstihariduse Riias kui ka Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tema loomingusse kuulusid suuremalt jaolt akvarellid ja õlimaalid, kus kujutas nii lilli, interjööri- ja linnavaateid. Lisaks koostas postkaardisarju temperatehnikas, nii Tallinna, Narva, Tartu ja Riia vaadetest.
Andro Kööp “Kuldne valgus”, 2011
Valdur Ohakas “Kübaraga daam”, 1962
MÜÜDUD.
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 56,5 x 50 cm.
All paremal: V. OHAKAS 62
Valdur Ohaka (1925-1998) portree on hea näide picassoliku vormideformatsiooni ja pallasliku maalikultuuri kokkupuutest. Klassikaline poolpöördes portree – nagu seda armastati juba keskaegsete madalmaalaste kunstis – on nii silmapaistev psühholoogiline portree kangest naiskarakterist kui teiselt poolt kunstnikule omane ekspressiivne toonmaal. Ohaka jaoks on pruun maagiline värv, tema pintsli all ei mõju see värvitoon igavalt, tardunult nagu 19. sajandi akadeemikute visiitkaart. Valge sall ja hele kübar lisavad modellile elegantsi, lastes ta näol paremini esile tulla.
Teos “Kübaraga daam” oli eksponeeritud "Valdur Ohaka 100" maalinäitusel Allee galeriis Vana-Viru 11a 27.05.-3.07.2025.
Jüri Arrak “Vaikses metsaveerus”, 1960
Mati Uprus “Foxy Lady”
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 60 x 90,5 cm
All paremal: Mati Uprus
Pöördel raamil: "Foxy Lady" akrüül 2021 a Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Mati Uprus “Õhtu puiesteel”
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil.
Mõõdud: 70 x 70 cm
All vasakul: Mati Uprus
Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid.
Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.
Boris Ottenberg “Kaldajärsak Toolses”, 1932
MÜÜDUD.
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 14,7 x 19,7 cm, raamiga 24 x 29 cm.
Pöördel: kunstniku autograaf (tindiga): Toolse. 1932 B. Ottenberg N 2.
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. Sealt polnud kauge maa ka Toolseni, mille järsk kallas on käesoleval teosel kunstniku tähelepanu võitnud.
Ivar Kaasik “Ja läheb laev”, 2005
Õli lõuendil.
Mõõdud: 100 x 140 cm.
All paremal: Ivar Kaasik
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.
Ivar Kaasik “Hype II”, 2017
Müüdud.
Õli lõuendil.
Mõõdud: 105 x 120 cm.
Pöördel: IVAR KAASIK, 2017. Autori signeering.
Berliinis töötav nimekas eesti maalija ning ehtekunstnik Ivar Kaasik (s 1965 Kuressaares) õppis eesti kunsti murranguaegadel nii kodumaal kui Ida-Saksamaal. Vaheaegadega 1983-1992 praeguses Eesti Kunstiakadeemias ja 1989-1990 Halle Kunsti- ja Disaini Ülikoolis õppides, lõpetas ta 1992 EKA metallikunstniku diplomiga. Maalimisega alustas ta 1996 peale tol aastal Pariisis rahvusvahelise teemantehte konkursi peaauhinna võitmist.
Kui Kaasik 1996. aastal Berliinis esimesed neofotorealistlikud maalid tegi, oli taoline väljenduslaad just lääne nooremas kunstis uuesti moodi minemas. Saksamaa ühe toonase esimaalija Gerhard Richteri ja Neo Rauchi inspireerivat eeskuju sünteesides demonstreerib Kaasik end nihestatud, justkui liikumiselt tabatud fotokaadri suurepärase äramaalijana.
Kunstniku fookuses pole fotoaparaadi mehaaniline silm – see on ja jääb Kaasiku puhul vaid sündmust fikseerivaks esmaseks abivahendiks. Nii kui protsess jõuab maalimise staadiumisse, sekkub aktsiooni inimsilm, kunstniku kriitiline või irooniline vaatlejapilk, kes deformeerib, retušeerib ja demüstifitseerib kujutatud objekti. Fotograafiliselt täpne objekti kujutus kasvab üle vabaks maalilisuseks.
Teos on eksponeeritud Ivar Kaasiku maalinäitusel „Tundelised teekonnad“ Allee galeriis 21.08-13.09.2025.