Joonistus
Näitan kõiki 15 tulemust
Erich Pehap “Sadamamelu”, 1952
Süsi, pliiats. Raamitud.
Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel.
Mereäärseid rannikuid armastasid kujutada juba baltisakslased, kuid sadam kui keskkond ilmus eesti kunsti tihedamalt 1930-ndate keskel, mil majanduses toimus arenguhüpe ning sadam kui selle keskne element aina enam kõneainet pakkus.
Ka Pehapi loomingus näeme sageli sadamamotiive, kuid pigem huvitab teda selle temaatika raames inimmõõde – see, kuidas sadam koos selle kasutajatega elab ja hingab.
Erich Pehap “Pesunaine”, 1947
Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960
Jüri Arrak “Kolju”, 1960
Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm.
All: Lõõtsa talus JArrak 61
"Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.
Jaak Adamson “Kuulid”, 1974
Süsi paberil. Raamitud.
Mõõt: 38 x 56 cm.
Omapärase ekspressionismivariandi välja kujundanud Jaak Adamson (1938-2022) on üks eesti erandlikumaid maalijaid ja joonistajaid-graafikuid. 1960-ndail tugevalt oma mänguliselt eksperimenteerivate teostega esile kerkinud Adamson lõi talle ainuomase vormikeele, mida hiljem Slovakkiasse emigreerunud kunstnik seal veelgi edasi arendas.
Käesolevas 1974. aasta teoses on kunstnik kujutanud kaht oma lemmikelementi – päid ja kuule, millede omavaheline suhe on ühest küljest kamraadlik ja teisalt täis võitlusindu. Aluspinna krobelisust ära kasutades kaasab Adamson ebatasasusest tuleneva pingestatuse teadlikult sõnumi teenistusse.
Adamsoni poja mälestuste järgi visandas kunstnik oma ateljees töid sageli just söega, kuid lõpuni selles tehnikas valminud teoseid on kogu tema loomingus teada vaid kaks, milledest käesoleva kinkis kunstnik oma Lõuna-Eestis elanud sugulastele ning teine omandati Tallinnas asuvasse kogusse. Eesti avalikes kogudes on teada kokku ligi 70 Jaak Adamsoni teost, kuid tema hilisemast, peale 1970-ndaid valminud loomingust on säilinud väga vähe töid ning seda enam saame hinnata käesolevat rariteetset söejoonistust.
Jüri Arrak “Meri ja Tallinn”, 1961
Jüri Arrak “Kass ja linnuke”, 1961
Erich Pehap “Pillimängijad”, 1947
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 21,5 x 29 cm. Raamiga: 40 x 49,5 cm
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos oli eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimunud Erich Pehapi mälestusnäitusel ja on reprodutseeritud sellega kaasnenud näituse kataloogis.
Jüri Arrak “Suvi maal”, 1963
Süsi, värviline pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: 39,5 x 56,5 cm, raamiga 60 x 79,5 cm.
All vasakul: J Arrak 63
"Suvi maal“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus soojast suvepäevast - ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval söejoonistusel.
Jüri Arrak “Oinava talu”, 1962
Jüri Arrak “Tagahoov”, 1962
MÜÜDUD
Värviline pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: 20 x 31,5 cm. Raamiga 34 x 46 cm.
All vasakul: Arrak 62
„Tagahoov“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus tagahoovis mängivatest lastest Tallinna vanalinnas. Värvilist pliiatsit armastas kunstnik kasutada läbi oma elu, eelkõige varem tehtud graafiliste lehtede uuesti ellu äratamiseks. Käesolev eraldiseisev pliiatsijoonistus on seega haruldane leid tema varasest loomingust.