1944. aastal venelaste okupatsiooni eest Rootsi põgenenud Aleksander Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Kaardimängijad” aastast 1954 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu seltskondlikule mängule, selle meelelahutuslikkusele ja esitab vaatajale tüüpide galerii, kelle vaatamine garanteerib alati hea tuju!
Graafika
Näitan kõiki 3 tulemust
Leonhard Lapin “Jumal, kaitse Eestimaad”, 1989
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Lm 75 x 50 cm, raamiga 86,5 x 66 cm.
All vasakul: Jumal, kaitse Eestimaad
All keskel: siiditrükk 20/31
All paremal: Leonhard Lapin 1989
1980. aastate teisel poolel sekkus siinse avangardliikumise üks juhtfiguure, Leonhard Lapin (1947-2022), aktiivselt Eesti ühiskondlike protsesside visualiseerimisse. Tema siiditrükis “Jumal, kaitse Eestimaad” on kunstiline parafraas Tõnis Mäe tuntud laulule, pannes kokku rahvusvärvid ja ristikujundi. Kuna mõlemad, nii rahvuslik trikoloor kui usupropaganda, olid nõukogude okupatsiooni ajal keelatud, väljendab Lapini tugeva sõnumiga teos töö alanud poliitilisi ja vaimseid vabanemisprotsesse täpselt ning otsekoheselt.
Teos oli eksponeeritud Leonhard Lapini 2009-2010. aasta näitusel “Merkit ja tyhjyys” Wäino Aaltose muuseumis ja Hämeenlinna Kunstimuuseumis Soomes ning on reprodutseeritud näituse kataloogiosas.
Aleksander Ristmägi (Eisvald) “Kaardimängijad”, 1954
Leonhard Lapin „Killud“, 2018
Digitrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 47 x 47,5 cm, raamiga 58,5 x 58 cm.
All vasakul: KILLUD 24/40 DIGITRÜKK
All paremal: Lapin 2018
Räpinas sündinud Leonhard Lapini mitmekülgne looming kätkes endas lisaks kunstile poeesiat ja arhitektuuri. Sageli põimusid need omavahel, üks inspireeris teist ja vastupidi. Ka teoses "Killud" võime näha fragmente Lapini arhitektoonidest ning nautida tulemuse üheaegset korratust ja süstemaatilisust.