Näitan 1–100 tulemust 234-st

Evald Okas “Eesti neiud”, 1967

950
Autolito. Raamitud. Mõõdud: ava 32,5 x 21,5 cm . Raamiga 49,5 x 36 cm. All vasakul: Eesti neiud. Autolito All paremal: EOkas 967

Ilon Wikland “Vaade Lotsbergetist”

1 200
Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 36,5 x 48,5, raamiga 53 x 68 cm. All vasakul: 42/150 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.

Ilon Wikland “Haapsalu linn”

1 200
Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: km 34 x 47,5 cm, raamiga 53 x 68 cm. All vasakul: 116/150 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.

Alleks Kütt “Peipsi ääres”, 1965

280
Linoollõige paberil. Mõõdud: km 20 x 23,5 cm. All vasakul: "Peipsi ääres" /Linool/ All paremal: - AKütt - 65 a Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel. Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud.

Aili Vint “Variatsioonid C XVIII”, 1985

600
Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: km 10,7 x 14,8, raamiga 33,5 x 38,5 cm. All vasakul: "Variatsioonid C XVIII" söövitus All paremal: AVint 1985 Enele ja Guidole PF! Rakveres sündinud Aili Vindi (s 1941) graafikaseeria „Variatsioonid“ võlub publikut oma hõrgu esteetilise kerguse ning varjatud meelelise erootikaga. See hoomamatu keemia vaataja ning kunsti vahel, sügavusest üleskekerkivad salajased ihad, õrnad fantaasiad on kui värske tuuleõhk keerukamail aegadel. Vindi otsingujulgust ja eksperimenteerimist eri meediumitega ühendab alati ürgselt sensuaalne, naiselik jõud, mida kumab nii kunstnikust endast kui tema teostest. 

Malle Leis “Sandra. Suvepäev”, 1982

1 900
Serigraafia paberil. Raamitud. Mõõt: d= 52 cm All keskel: Sandra. Suvepäev. 3/30 serigraafia M. Leis 1982.a. Malle Leisi (1940-2017) loomingus on autobiograafilistel motiividel oluline koht. Serigraafiatehnikas teosel “Sandra. Suvepäev” kujutab Leis oma tütart kompositsioonielementide keskel, mis annavad teosele usuliselt allegoorilise tähenduse. Meie ees on eriti katoliku maade barokikunstis levinud stseeni “Madonna lillepärjas/puuviljapärjas” vaba interpretatsioon, mille sõnumit rõhutavad omakorda pooleks lõigatud granaatõunad ja viinamarjakobarad. Teosest õhkuv allegoorilisus on emalikkuse ülistus. Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni ja oli eksponeeritud 2009. aastal Kumu näitusel “Lapsed ja lilled, inimene ja loodus: Malle Leisi ja Illimar Paul siiditrükid 1970.–1980. aastatest”.  

Henno Arrak “Kalavõrgud”, 1968

800
Linool paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 39,5 x 49 cm, raamiga 61,5 x 69,5 cm. All vasakul: Kalavõrgud: Linool, 25/25 All paremal: HArrak 1968 Graafik Henno Arrak (1930-2017), Jüri Arraku vanem vend, veetis peale teist maailmasõda nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuus aastat poliitvangina Kasahstanis. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis”, Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil“.  

Aleksander Mildeberg “Koer ja kaks kassi”, 1962

340
MÜÜDUD. Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 19 x 23,5 cm, raamiga 39 x 42,5 cm. All paremal: AMildeberg 1962 Nikolai Triigi ja Roman Nymani käe all õppinud Aleksander Mildeberg (1902-1977) armastas oma loomingus kujutada peamiselt maastikke ja linnavaateid. Käesolev teos kahest kassist ja neid põnevusega uurivalt koeralt on värskendav kõrvalepõige koduselt sooja loomademaailma.

Ove Maidla “Kevade esimesed õied”, 2023

1 200
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: 83,5 x 61 cm, raamiga 106 x 82 cm. All vasakul: "Kevade esimesed õied". Linoollõige AP.Z. All paremal: OMaidla 2023.

Vabakutseline fotograaf ja kunstnik Ove Maidla (s. 1959) valiti teiste Eesti graafikute poolt 2020. aasta parimaks tegijaks. Mitmekümnel näitusel osalenud Tartu graafiku looming on jõuline, kontrastne ja looduslähedane.

Teost "Kevade esimesed õied" eksponeeriti Tartu kunstnike kevadnäitusel.

Malle Leis “Troopiline I”, 1990

2 000
Serigraafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 52,5 x 52,5 cm, raamiga 73 x 73 cm. All vasakul: Troopiline I serigraafia 4/50 All paremal: M. Leis 1990.a.

Evald Okas “Pilved”, 1994

1 900
Õli puidul. Raamitud. Mõõdud 30 x 25 cm. Raamiga 46 x 40,5 cm. All vasakul: EOkas 1994 Pöördel: EOkas 1994 "Pilved" Õli p. 1994 30 x 25

Evi Tihemets “Suur laine”, 1985

800
Pehmelakk paberil. Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel. Mõõdud: plm 73 x 62 cm, lm 80,5 x 65,5 cm. All vasakul: "Suur laine" (pehmelakk) 28/35 All paremal: E. Tihemets 85

Ove Maidla ”Rägastumus”, 2022

1 200
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: km 60 x 80 cm, raamiga 83 x 101 cm. All vasakul: "Rägastumus". Linoollõige AP.Z. All paremal: OMaidla 2022 Vabakutseline fotograaf ja kunstnik Ove Maidla (s. 1959) valiti teiste Eesti graafikute poolt 2020. aasta parimaks tegijaks. Mitmekümnel näitusel osalenud Tartu graafiku looming on jõuline, kontrastne ja looduslähedane.

Ove Maidla “Must ja valge”, 2019

1 200
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: km 55 x 82,5 cm, raamiga 81 x 104 cm. All vasakul: "Must ja valge" Linoollõige 1/10 All paremal: OMaidla 2019

Vabakutseline fotograaf ja kunstnik Ove Maidla (s. 1959) valiti teiste Eesti graafikute poolt 2020-nda aasta parimaks tegijaks. Mitmekümnel näitusel osalenud Tartu graafiku looming on jõuline, kontrastne ja looduslähedane.

Marje Üksine “Videvik”, 1990

600
Värviline litograafia paberil. Mõõdud: plm 35 x 40 cm. All vasakul: "Videvik" (värv. lito) All keskel: 28/30 All paremal: M. Üksine 1990. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine on meister põnevate koosluste kokkupanemisel. Mustvalgete viirutatud graafiliste tööde kõrval kuuluvad tema loomepagasisse ka värvilised, fantaasiarikkalt koloreeritud teosed, nagu ka käesolev “Videvik", kus lillade, roheliste ja kollaste värvilaikudega särab algavas öös majesteetlik lind.

Silvi Liiva “Helin”, 1992

250
MÜÜDUD. Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 18,2 x 12, raamiga 39 x 32,5 cm. All vasakul: Helin. ofort. 11/30 All paremal: Silvi Liiva 1992 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Silvi Liiva “Hommik”, 1992

250
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 18,5 x 12,5, raamiga 39 x 33 cm. All vasakul: Hommik. ofort. 6/30 All paremal: Silvi Liiva 1992 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Silvi Liiva “Talveõhtu”, 1993

200
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 17 x 10 cm, raamiga 35,5 x 20,5 cm. All vasakul: Talveõhtu, ofort 17/30 All paremal: Silvi Liiva 1993 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Ilon Wikland “Imedemaa”

1 100
MÜÜDUD. Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: 39,7 x 50 cm, raamiga 55x 62 cm. All vasakul: 102/360 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.  Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.

Evi Tihemets “Rändpüük Saaremaal”, 1961

1 140
Söövitus. Raamitud. Mõõdud: 35 x 45 cm, raamiga 55,2 x 64,6 cm. Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Kalurite igapäevaelu elutruuks kujutamiseks võttis Tihemets ette reise Eesti saartele ning jälgis, paber ja pliiats käes nende tegemisi, mille põhjal hiljem ateljees valmisid meisterlikud austusavaldused kalurite tööle.

Eduard Wiiralt “Figuraalne kompositsioon Madonnaga”, 1920

1 400
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: km 26,5 x 15,8 cm, raamiga 56,5 x 44 cm. All paremal plaadil: EW MCMXX  

Priit Pärn “17.30”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 9,4 x 11,7 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All vasakul: "17.30" Ofort, akvatinta 25/35 All paremal: PÄRN 88

Richard Sagrits “Saunalised”, 1968

500
Linoollõige paberil. Mõõdud: km 35 x 30 cm. All vasakul: Linool 1968 All keskel: "Saunalised" All paremal: RSagrits Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.

Ado Lill “Kujutlus”, 1987

550
Ofort, akvatinta paberil. Mõõdud: plm 19 x 12 cm All: "Kujutlus" ofort, akvatinta 12/21 ALill 87. Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Silvi Liiva “Tuules”, 1984

870
Ofort paberil. Mõõdud: plm 46 x 60,5 cm. All vasakul: Tuules. ofort. All paremal: Silvi Liiva 1984 Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

BRON. Herald Eelma “Tallinna vanalinn”, 1965

240
Linoollõige paberil. Teos on raamitud, kuid ilma klaasita. Saame soovi korral aidata seda organiseerida. Mõõdud: km 43,5 x 34,5 cm, raamiga 55 x 61 cm. All vasakul: "Vana Tallinn" linool All paremal: H. Eelma 65.  

Alo Hoidre “Pühajärv”, 1965

290
Autolito paberil. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame abiks olla ka raamimisega. Mõõdud: plm 31,5 x 45,5 cm. All vasakul: "Pühajärv" All paremal: Alo Hoidre 65

BRON. Jüri Arrak “Tornid”, 1991

1 700
Litograafia paberil. Mõõdud: km 31 x 41 cm. All vasakul: "Tornid" lito 23/100 All paremal: J. Arrak 91. Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.

Mare Vint “Head Uut Aastat”, 1981

400
Litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 15 x 14,2 cm, raamiga 39,5 x 28,5 cm. All vasakul: "Head Uut Aastat" lito II 43/44 All paremal: MVint '81

Paul Liivak “Kail”

450
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: km 18 x 17,5 cm. Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse.  

Henno Arrak “Aiapidu”, 1971

950
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 33,5 x 39,2 cm, raamiga 57,5 x 61,5 cm. All vasakul: Aiapidu. Ofort. 16/25 III All paremal: HArrak 1971 Loomingulisest perest pärit Henno Arrak (1930-2017) oli eesti graafik ning raamatukujundaja. 1949 viidi ta nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest kuueks aastaks poliitvangina Kasahstani. Naastes jätkas Arrak õpinguid ERKI-s ja lõpetas selle 1963. aastal raamatugraafikuna. Arvukate Arraku kujundatud raamatute hulka kuuluvad näiteks Enn Kippeli “Meelis” (1961, 1976), Voldemar Vaga “Kunst Tartus XIX sajandil” (1971) ning “Kunst Tallinnas XIX sajandil” (1976). Vormikäsitluses oli Arrak pedant, kes armastas täpsust ja selgust. 1963. aastal ERKI  lõpetanud kunstnik sai peatselt tuntuks linoollõikes ja plastikaatgravüüris lehtedega. 1970. aastate algul haarab teda aga, nagu nooremat graafikute põlvkondagi, ofordivaimustus. Nii valmib just selles tehnikas ka “Aiapidu”, mis on Arraku poeetilisemaid, unistuslikumaid oforte.

Evald Okas “Purjekad”, 1976

1 900
Ofort, akvatinta paberil. Mõõdud: Plm 49 x 64,5 cm. All vasakul: Purjekad. Ofort, akvatina. II 9/50 All paremal: EOkas 976 Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Hiivame ankru ja heiskame purjed! Just nõnda elavalt seilavad läbi joontemere purjekad, mille liikumise dünaamika on graafikameister Evald Okas (1915-2011) tõeliselt meisterlikult tabanud. Visuaalselt möllava merevee kujutamist ideaalselt võimaldav akvatintatehnika on Okas kombineerinud ofordiga, mille detailide väljatoomiseks sobilik viimistlus aitab omakorda kaasa purjeka täpsele kujutamisele. Teose pinget võimendavad taevas kisendavad kajakad ning kui veelgi tähelepanelikult vaadata – siis ka üks merd trotsiv pootsman.

BRON. Jüri Arrak “Elu fragment I”, 1980

1 700
Litograafia paberil. Mõõdud: km 36 x 45 cm. All vasakul: "Elu fragment I" lito, 28/60 All paremal: J. Arrak 80. Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.

Eduard Wiiralt “Eide portree”, 1918

1 400
MÜÜDUD. Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 21.4 x 13 cm, raamiga 52 x 46 cm. All paremal: EViiralt V 918 “Eide portree” valmis Eduard Wiiraltil kunstiõpingute ajal, ent juba on tunda huvi inimese olemuse edasi andmise vastu ning loomulikult virtuooslik joonistusoskus. Tundlikult on ta kujutanud eide kortsus nägu ning tõstetud kulmukaart. Naise pilk vaatab mõtlikult kaugusse, meenutamaks nooruspõlve.  

Richard Kaljo “Nunne värav”, 1958

500
Linoollõige paberil. Mõõdud: plm 31,2 x 30,5 cm. All vasakul: "Nunne värav" linoleum 1958 All paremal: RKaljo Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.

Richard Kaljo “Akt”, 1975

700
Puugravüür paberil. Mõõdud: plm 18,5 x 29 cm. All: Epreuve d'artiste puugravüür 1975 R Kaljo Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.

Õnne Eelma “Pirnid”, 1975

900
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 49,5 x 64,5 cm, raamiga 64,5 x 78 cm. All vasakul: "Pirnid" (pehmelakk) All paremal: Õeelma 75

Illimar Paul “Tallinn I”, 1985

600
Serigraafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 50 x 50 cm, raamiga 71 x 64,5 cm. All vasakul: Tallinn I Serigraafia 25/30 All paremal: IPaul 85 Illimar Paul (s 1945) on õppinud nii Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis kui Leipzigi Kõrgemas Graafika- ja Raamatukunsti Koolis. Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1970. aastast.

Silvi Liiva “Udu”, 1994

800
Söövitus paberil. Mõõdud: Plm 49,5 x 64 cm. All vasakul: Udu. etching. 7/30 All paremal: Silvi Liiva 1994 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Rein Raamat “Kaluri Tare”, 1969

400
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 39,5 x 29,5 cm, raamiga 60 x 49 cm. All vasakul: "Kaluri tare" linoollõige All paremal: RRaamat 69

Vello Vinn “Käsilane (kahepaikne)”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: 88,2 x 45,2 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Kes tõmbab kelle nööre? Kes on kellega seotud? Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".

Vello Vinn “Kahejalgne”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: 89,6 x 45 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".

Vello Vinn “Käsijalgne”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: Lm 88,2 x 60,2 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Kes tõmbab kelle nööre? Kes on kellega seotud? Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".  

BRON. Eugen Vaino “Hiiu rannatalud”, 1961

850
Puugravüür paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 11,3 x ,14,8 cm, raamiga 34,5 x 37 cm. All vasakul: Hiiu rannatalud (puugravüür) All paremal: E Waino 1961 Eugen Vaino (1909-1969) narratiivsed teosed kujutavad väga sageli konkreetseid kohti Eestimaa eri paikades. "Hiiu rannatalud" räägib loo Hiiumaa rannikuelust.

Erich Pehap “Kaktus”, 1979

440
Cardboard cut. Raamitud. Mõõdud: km 32 x 25 cm, raamiga 52 x 44,5 cm. All vasakul: 6/12 CARDBOARD CUT All paremal: E. Pehap 1979

Eerik Haamer “Autoportree”, 1966

680
Litograafia paberil. Mõõdud: Lm 51 x 72 cm. All paremal: Haamer 66 Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.

Enno Ootsing “Lausik maastik”, 1971

500
Linoollõige paberil. Mõõdud: plm 24,3 x 33 cm. All vasakul: III All paremal: E. Ootsing 1971 Eesti graafika kuldajal välja antud kogumikmapp "Eesti graafika" sisaldas endas 10 toonase tippgraafiku teost. Kokku sajas eksemplaris välja antud mapis olid lisaks Ootsingule esindatud Marju Mutsu, Herald Eelma, Avo Keerend, Vive Tolli, Evald Okas jpt. Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. "Lausik maastik" esindab hästi kõnealust narratiivi ning on inspiratsiooniks kõigile neile, kelle hing ihkab aina kaugemale ja kõrgemale vaadata. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Evald Okas “Torm” 1964

1 100
Litograafia. Raamitud. Mõõdud: plm 26 x 40 cm, raamiga 41,5 x 54 cm All vasakul: Torm. Lito. All paremal: Okas 964

Evald Okas “Tallinn Toompea”, 1956

1 200
MÜÜDUD. Akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 19 x 33 cm, raamiga 44,5 x 55 cm. All vasakul: Tallinn Toompea All paremal: EOkas 956 Plaadil all paremal: EOkas 956

Vive Tolli “Talvehari – Madisepäev”, 1982

950
Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: km 54 x 51 cm, raamiga 70 x 66,5 cm. All vasakul: 17/40 "Talvehari - Madisepäev" (söövitus) All paremal: VTolli 82 Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.

Ott Kangilaski “Kalevi säng Äksis”, 1957

800
Akvatinta paberil. Mõõdud: plm 30,5 x 38 cm. All vasakul: “Kalevi säng Äksis” (akvatinta) All paremal: Ott Kangilaski 1957 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Pallaslast Ott Kangilaskit (1911-1975) huvitasid lisaks kunstile rahvapärimused, mistõttu pakkusid Kalevipojaga seotud paigad talle erilist inspiratsiooni. 1950. aastail oli igatsus kõige eestiliku järele oludest tingituna eriti suur ning eesti rahvuskangelase viimne säng on seetõttu looritatud pühaliku udulooriga, mida pehme akvatinta hästi edasi anda aitab. Teos valiti välja ka Kangilaski reproduktsioonide kogumikku "16 graafilist lehte. 16 графических листов. Ott Kangilaski", 1962. a.

Raul Meele mapp “Kallistus”, 1989

1 400
Mapp koosneb kuuest signeeritud graafilisest lehest (serigraafia): Teosed "Kallistus I-VI", 42/60, 1989. a. Näidisena on välja toodud kaks tõmmist: "Kallistus I" ja "Kallistus VI". Raul Meel on eesti kunsti üks põnevamaid figuure. Lääne kunstituulte mõjudel sai temast 1970-ndatel tuntuim neoavangardi esindaja, kelle loomingukeeleks oli minimalism. Ka käesoleva teose valmimise ajal tegeles ta aktiivselt kunstiuuendustega. 1989. aastal valminud teos “Kallistus II” on esinenud mitmetel näitustel, sh 2018. aasta Kumu näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”.
 
Huvi korral saame mapi sisu lähemalt näidata, selleks palun kirjutage meile: info@alleegalerii.ee  

Nikolai Kummits “Tallinn”, 1944

2 000
MÜÜDUD. Monotüüpia, hall riie. Raamitud. Mõõdud: 18,5 x 18,5 cm, raamiga 50 x 48,5 cm. All vasakul: N. Kummits.1944. All paremal: "Tallinn" Tartus sündinud ja kasvanud Nikolai Kummits (1897 – 1944) lõpetas Pallase Ado Vabbe käe all 1929. aastal. Erinevalt teistest tolleaegsetest kunstnikest ei jõudnud Kummits omaaegsetesse kunstimaailma keskustesse ning nii kujunes tal ainulaadne, just talle iseloomulik stiil, mis võlus vaatajat oma eriliselt hajutatud valgusega. Tema varasemad tuntud monotüüpiad pärinevad juba aastast 1930. 1943. aasta kevadel arreteeriti Kummits Saksa võimude poolt, kuid isegi vangis olles jätkas kunstnik oma loominguga tegelemist. Kunst oli see, mis päästis ta näljast, sest just leiva vastu vahetamiseks tegi Kummits monotüüpiaid, enamasti hallile riidele (kunstniku biograafi Linda Alekõrre järgi riidele, millele oli õhuke paber peale liimitud, vt. L. Alekõrs, Nikolai Kummits 1897-1944, Tln. 1966, lk. 55).  Monotüüpia, mis kujutab vaadet Olevistele ja Suurele Rannaväravale Mere puiesteelt, on koloriidilt ja käsitluslaadilt Kummitsale vägagi iseloomulik ning maalitud vahetult enne Kummitsa lahkumist meie seast Tallinnas Patarei vanglas aprillis 1944. Tõenäoliselt on tegu Kummitsa ühe viimase teosega.

Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”

520
Linoollõige paberil. Mõõdud: km 29,8 x 20,5 cm, lm 35,5 x 27 cm. Teose üleval ääres: hästi Wix raamat TänaPÄEWANI ilmumata Teose all ääres: RKaljo MEESTERAHVA KehaEHITUS JA SUGUELU Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Erich Pehap “Esimene kohtumine”, 1962

950
New direct method, paber. Raamitud. Mõõdud: km 31,5 x 17 cm, raamiga 60 x 44 cm. All vasakul: 2/6 N.D.M All paremal: Eric Pehap 1962 Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022). Pehap töötas välja oma autoritehnika, mida nimetas uueks otseseks meetodiks (new direct method) ning mis faktuurilt sarnaneb vitrograafiaga. "Esimene kohtumine" on selle tehnika heaks näiteks, kus pehmed üleminekud võimaldavad edasi anda valgusnüansse ning sügavustunnetust.

Eerik Haamer “Ruhnu naised“, 1953

700
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 14,7 x 17,5 cm, raamiga 33 x 34,5 cm. All vasakul: Eerik Haamer, linoollõige All paremal: 1953. Saaremaalt pärit Eerik Haamerile oli naabersaar Ruhnu alati südames ning sel teemal valmis tal mitmeid töid. Käesolev "Ruhnu naised" võlub oma peitepildi efektiga, sest uhkete peakatetega naised avavad end tähelepanelikule vaatajale järk-järgult.

Märt Bormeister “Astrid”, 1966

690
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 39 x 28,5 cm, raamiga 65 x 50,5 cm. All vasakul: "Astrid" (kollasel taustal) II monotüüpia. 1966a. All paremal: Märt Bormeister. Tallinn.
Pikki aastakümneid ERKI õppejõuna töötanud Märt Bormeister (1916-1991) oli esimene, kes hakkas oma õpilastele süstemaatiliselt värvusõpetust õpetama. Olulisel kohal tema loomingus olid linnavaated ning lillemaalid. Südamlik natüürmort sügisõite astritega esindab hästi tema loomingulisi püüdlusi.

Aleksander Ristmägi (Eisvald) “Kaardimängijad”, 1954

950
Puugravüür paberil. Raamitud. Mõõdud: km 28,5 x 40 cm, raamiga 52 x 62 cm. All vasakul: trägravyr All paremal: A.Ristimägi PS! Teose üleval servas on üksikud murdetriibud.
1944. aastal venelaste okupatsiooni eest Rootsi põgenenud Aleksander Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Kaardimängijad” aastast 1954 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu seltskondlikule mängule, selle meelelahutuslikkusele ja esitab vaatajale tüüpide galerii, kelle vaatamine garanteerib alati hea tuju!

Erich Pehap “Oranž ja sinine”, 1979

800
MÜÜDUD. Reljeeftrükk paberil. Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Mõõdud: plm 35,5 x 25,5 cm. All vasakul: 2/4 Relieef print All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehapi (1912-1981) kunstihariduse teekond on omamoodi põnev jälgimine. Ta on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. Sõja tõttu Kanadasse emigreerunud Pehap armastas katsetada nii tehnika kui kompositsiooni vallas, mille heaks tõestuseks on abstraktsete vormidega mängiv "Oranž ja sinine".  

Marje Üksine “Tallinna motiiv”, 1980

820
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 48,7 x 23,5 cm, raamiga 76,5 x 49,5 cm. All vasakul: "Tallinna motiiv" All keskel: (kuivnõel) All paremal: M. Üksine 80 Mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine (s 1945) kujundas juba varakult välja ühe oma signatuurtehnikaist, kus tema kujundimaailm moodustus tihedatest paralleeljoontest. Nii moodustub ka käesoleva teose linnavaade tihedast joontemerest. Kunstnikule omaselt leiame teoselt ka salapäraseid, peaaegu peidetud objekte, mis tööle teatud metafüüsilise tasandi lisavad.

Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm. All vasakul: Monotüüp. , 1964 All paremal: Edgar Valter All paremal plaadil: EW 64 Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.

BRON. Edgar Valter “Kelgutaja”,1963

500
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm. All vasakul: Monotüüpia, 1963 All paremal: Edgar Valter Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud  hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.

Erich Pehap “Värviline veski”, 1979

800
Reljeeftrükk paberil. Mõõdud: plm 36,4 x 28,5 cm. All vasakul: 9/12 Relief print All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehap (1912-1981) on õppinud nii graafikat, maali kui keraamikat ja seda nii Eestis kui välismaal. 2022. aasta sügisel Allees toimunud Pehapi mälestusnäituski tõestas selle mitmekesise kunstniku andekust mitmel rindel. "Värviline veski" mängib kolmnurga ja ringi kujunditega, moodustades tuuleveski sümboli, mis tõi sõja tõttu Kanadasse emigreerunud kunstniku mõtetes tagasi kodusesse Eestisse.

Alo Hoidre “Sõjavarjud”, 1966

970
Litograafia paberil. Mõõdud: km 52,6 x 50,5 cm, raamiga 72 x 66,5 cm. All vasakul: - Sõjavarjud - (lito) 8/10 All paremal: Alo Hoidre 66 Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse. Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt ka käesoleval teosel. Eesti kunsti jaoks murrangulisel kümnendil valminud "Sõjavarjud" on täis emotsionaalset pinget ning näitab Hoidre tehnilist meisterlikkust selle parimast küljest.

Renaldo Veeber “Pühajärve kõrkjad”, 1967

400
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: ava 22 x 30 cm, paspartuuümbrisega 35 x 42 cm. All vasakul: "Pühajärve kõrkjad" Linool All paremal: R. Veeber 1967 a.

Heino Kersna “Savan I”, 1974

520
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud. Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm. All: 1/15 Heino Kersna 1974.a. Plaadi all vasakul: Savan I Plaadil all paremal: HK 74. Pöördel pliiatsiga: "Savan I"

Ermi Littover “Harku järvel”, 1960

450
Süsi, värviline kriit paberil. Mõõdud: 35,5 x 53 cm, raamiga 54 x 69 cm. All paremal: Littover 08.60 Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Ermi Littover (1921-2015)  oli mitmekülgne looja, kes viljeles nii õlimaali, akvarelli, graafikat kui skulptuuri. Tema omapärase stiiliga, helge teos “Häädemeeste maastik kirikuga” esindab hästi kunstnikule omast päikesest kantud koloriiti. Juba lapsena end andeka joonistajana tõestanud Littover pidi aga majandusliku olukorra tõttu oma kunstihariduse saamise edasi lükkama täiskasvanuikka, mil täiendas ennast Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kursustel.

Käesolev teos kujutab endast Tallinna lähedal asuva Harku järve äärest õhtutundi aastal 1960. Meisterlikult on kunstnik edasi andnud tulede peegelduse veel ja neid ainiti imetlevad inimfiguurid.

Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Heino Kersna “Savan II”, 1974

520
Söövitus paberil. Trükitud ja koloreeritud käsitsi. Raamitud. Mõõdud: km 26,5 x 8,5 cm, raamiga 46 x 26 cm. All: 1/15 Heino Kersna 1974.a. Plaadi all vasakul: Savan II Plaadil all paremal: HK 74. Pöördel pliiatsiga: "Savan II"

Endel Kõks “Théme-timide”, 1968

850
Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 17,4 x 15 cm, raamiga 38 x 33 cm. All vasakul: Théme-timide, 60/90 1968 All paremal: Endel Kõks Pallase 1934. aastal lõpetanud Endel Kõks (1912-1983) oli üks meie uuendusmeelsemaid kunstnikke. Tartu koolkonda kuulunud andekas kunstnik sattus sõja eest põgenedes esialgu Saksamaale ning hiljem Rootsi, kuid jätkas kogu paguluses oldud aja aktiivselt kunstiga tegelemist.

Märt Laarman “Laev”, 1963

725
Puulõige paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 30,5 x 30 cm, raamiga 49,5 x 46,5 cm. All vasakul: Laev puulõige 1963 All paremal: M Laarmann

Avo Keerend “Taluõu”, 1940

600
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 20 x 29,5 cm, raamiga 36 x 40 cm. All paremal: Avo Keerend 1940.a. Pöördel: Avo Keerend Taluõu, kuivnõel 1940. a 18.12.1920-5.06.2012 Avo Keerendi varajasse loomeperioodi kuuluv "Taluõu" näitab tulevase eesti tippgraafiku andekat kätt juba Kunsttööstuskoolis õppimise ajast. Tema oskus tabada kujuteldava sügavam olemus, anda edasi selle hing, on üks Keerendi tugevamaid külgi. Nii leiab vaataja end otse lugusid täis ajalooliselt taluõuelt ning suhestub selle tuule käes õõtsuvate kuuse ja krigisevate ratastega vankriga. Mida küll võib peita veel lakk, mille uksele asetatud redel nii kutsuvalt hüüab?

Ants Murakin “Tallinna vaade Olevistega”, 1930ndad

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 31 x 22,4 cm, raamiga 64,5 x 54 cm.
Maalikunstnik ning Eesti üks arvestatavamaid ungari keele tõlke Ants Murakin (1892-1975) on oma varasematel loomeperioodidel maalinud palju oma kodukanti Viljandimaad, samuti Ungarit, kuhu ta sattus läbi sõjaväkke kutsumise. 1930. aastail Tallinnasse kolides leidis mahedalt lookleva loodusega harjunud kunstnik uut inspiratsiooni siinsetest ajaloolistest linnamüüridest. Nii valmisid Tallinna vaated, millede õnnestumise tõttu sai Murakin sõja ajal tellimusi linnavaadetega postkaartidele. „Tallinna vaade Olevistega“ on malbe ja armastav pilk Tallinna vanalinnale, selle müüridele ning üksteise tagant piiluvatele tornidele. Kivist linna pehmendavaks elemendiks on kunstnik teose äärde lisanud sihvaka puu – võte, mida ta on vahel kasutanud ka oma Lõuna-Eesti tööde puhul.

Erich Pehap “Autoportree”, 1979

900
Puulõige paberil. Mõõdud: plm 38,2 x 34 cm. All vasakul: 4/4 Woodcut (E. PEHAP) All paremal: E. Pehap 1979 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Erich Pehap on enda autoportrees kujutanud tunduvalt enamat kui vaid küljeprofiilis vaade inimese peast.  

Juss Piho “Maaalune”, 1991

580
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 25,5 x 33,5 cm, raamiga 46,5 x 57 cm. All vasakul: "Maaalune" / kuivnõel / 3/10 All paremal: Juss Piho '91

Ado Lill “Näod”, 1991

600
Ofort, akvatinta paberil. Mõõdud: plm 15,5 x 11,4 cm All: "Näod" ofort, akvatinta 18/33 ALill 91 Räpinast pärit mitmekülgne kunstnik Ado Lill (1932-2018) tegutses nii graafika kui maalikunsti alal. Tema hilisema, allegoorilis-groteskse või erootilise graafika keskmes oli mitmetähenduslik naisakt. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Ilon Wikland “Minu kodulinn Haapsalu”

Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: km 38 x 52,5 cm, raamiga 53 x 68 cm. All vasakul: 116/150 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.

Evi Tihemets “Mahalangenud puu”, 1987/1989

800
Pehmelakk paberil. Raamimata. Mõõdud: plm 73 x 63,5 cm, lm 83 x 71 cm. All vasakul: "Mahalangenud puu" (pehmelakk) 6/50 All paremal: E. Tihemets 87 89

Eduard Einmann “Araablanna”, 1960

950
Kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 13,5 x 9,5 cm, raamiga 33, x 27 cm. All vasakul: Araablanna All keskel: kuivnõel All paremal: Ed. Einmann 1960

Allex Kütt “Vana Tallinn”, 1960

260
Ofort paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: km 24,5 x 13,5 cm, paspartuuümbrisega 39 x 27 cm. All vasakul: "Vana Tallinn" /ofort/ All paremal: AKütt 60

Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”

470
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 32 x 39 cm, raamiga 57 x 63 cm. All vasakul: Monotüüpia - 62. III All paremal: GRaud.

Evi Tihemets “Sadamas”, 1963

1 040
Värviline lito. Raamitud. Mõõdud 64 x 49 cm (koos raamiga 70 x 84) Kunstnik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi. 2013. aastal määrati Tihemetsale võimsa, 80. sünnipäevale pühendatud seitsme isikunäituse eest Kristjan Raua preemia.

Alo Hoidre “Veneetsia biennaalil”, 1964-65

1 250
Litograafia. 1964-1965. Raamitud. All vasakul: "Veneetsia biennaalil" (litosöövitus) 6/10. All paremal: Hoidre 65. Plaadil all vasakul: monogramm Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse. Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt “Veneetsia biennaalil” – teosel, millest kujunes üks kunstniku tuntumaid lehti 1960-ndatest, kuid mida autor tõmbas vaid 10 tõmmist. Toona esimest korda ihaldatud reisile, Veneetsia biennaalile sõitnud Hoidrele avaldas seal nähtu tugevat muljet ning nii valmis nähtu ainetel nii maal kui litograafilised lehed „Veneetsia katused“ ja „Veneetsia biennaalil“, mis kujunesid uut kvaliteeti näitavaks murdepunktiks Hoidre loomingus.

Alo Hoidre “Akt sinisel taustal”, 1940

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 49,5 x 37 cm, raamiga 64,5 x 51 cm. All paremal: A. Hoidre mai 1940. Pallases graafikat õppinud ning hiljem tunnustatu õppejõuks tõusnud Alo Hoidre (1916-1993) valdas meisterlikult litograafiat ning õli- ja temperamaali. Monotüüpiaid leiame tema loomingus vähemal määral, ning peamiselt jäävad need just sõjaaegsesse perioodi. "Akt sinisel taustal" on valminud äreval 1940. aastal, aasta enne seda, kui Hoidre mobiliseeriti. Nii loob käesoleva monotüüpia valmimise aeg teosele hoopis sügavama tähenduse küsimaks, mida sümboliseerib selja taha peidetud käsi. On see varjatud vastupanu samal aastal saabunud võõrvõimule, vihje sellega kaasnenud väänatud kätele või hoopis millelegi muule?

Peeter Ulas “Otepää maastik”, 1971

500
Pehmelakk paberil. Mõõdud: plm 24 x 31,2 cm. All vasakul: VI All paremal: P. Ulas Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Peeter Ulast (1934-2008) on nimetatud üheks Eesti graafika uuendajatest. Ometigi põhines tema natuurist lähtuv looming looduse ürgsel jõul ning siinsel rahvuskultuuril. "Otepää maastikust" õhkub just taolist ürgset jõudu. Lõuna-Eesti maastiku kumerused on peegeldunud pilvedes ning väljendavad läbi pehmelaki sametise sügavuse põhjamaist kargust.

Tõnis Vint “Kirja toomine”, 1985

1 150
Kõrgtrükk paberil. Mõõdud: plm 24 x 22 cm. All vasakul: "Kirja toomine" kõrgtrükk 54/85 All paremal: / TÕNIS VINT 1985 Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Tõnis Vint (1942 – 2019) oli tunnustatud eesti graafik, Eesti Kunstnike Liidu liige ning paljude tulevaste kunstnike inspireerija. Alates 1963. aastast osales Vint arvukatel näitustel nii kohalikul kui rahvusvahelistel tasandil ning mängis aktiivset rolli siinse kunstielu edendajana. “Kirja toomises” on Vint tausta organiseerimiseks kasutanud ruudusüsteemi, millele ehitanud sümboleid täis süžee. Esialgu juhuslikult paigutatuna tunduvad esemed ja märgid loovad aga selge esteetilise korra, mis räägib sümbolite keeles sõnumite edastamisest ehk kirja toomisest.

Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 9,6 x 12,4 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Võitlus müüriga" Ofort, akvatinta 7/70 All paremal: PÄRN 88

Evi Tihemets “Estonia”, 1981

280
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 23,5 x 22,5 cm, raamiga 41 x 36,8 cm All vasakul: ´Estonia 75´ (pehmelakk) All paremal: E. Tihemets 81.a. Teos vajab puhastust.

Raoul Kernumees “Kartulisorteerijad”

450
Autolito. Raamitud. Mõõdud: 23 x 32 cm. Raamiga 44,5 x 52,5 cm. All vasakul: R Kernumees. autolito All keskel: "Kartulisorteerijad" Raoul Kernumees (1905-1990) sai kunstihariduse Pallasest ning juba 1925. aastal leiame tema töö kooli näitusekataloogist. Tema virtuooslik joonistusoskus väljendus eriti hästi figuraalsetes kompositsioonides, mis on hästi esindatud ka teoses "Kartulisorteerijad".

Priit Pärn “1:1”, 1986

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 7,7 x 6,2 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All: "1:1" Ofort, akvatinta PÄRN 86

Marje Üksine “Tornid”, 1990

750
Värviline lito paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 34,5 x 39,5 cm, raamiga 58 x 59,5 cm. All vasakul: "Tornid" (värv. lito) All keskel: 26/30 All paremal: M. Üksine 1990 Oma loominguga mitmetesse maailma mainekatesse kunstikollektsioonidesse kuuluv graafik Marje Üksine eristub selgelt omanäolise käekirjaga. Ta on pälvinud hulgaliselt preemiaid, sh Tallinna graafikatriennaalil kaks eripreemiat ning Vilniuse raamatugraafika triennaali peapreemia.

Priit Pärn “Saar”, 1988

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 8 x 14,9 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Saar" Ofort, akvatinta 1/70 All paremal: PÄRN 88

Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986

380
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 12 x 15 cm, raamiga 31,6 x 33,6 cm. All vasakul: "Meeste mängud" Ofort, akvatinta 31/50 All paremal: PÄRN 86

Erich Pehap “Seltskond”, 1979

1 200
Puulõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 34 x 38 cm. Raamiga 60,5 x 63 cm All vasakul: 16/17 wood cut All paremal: E. Pehap 1979

Enno Ootsing “Kangas”, 1977

800
Kuivnõel. Raamimata. Mõõdud: Plm 34,5 x 50,5 cm, lm 45 x 60 cm. All vasakul: Kangas Keskel: Kuivnõel 1/20 All paremal: E. Ootsing 1977

Vello Vinn “Villa I”, 2006 (5/6)

1 950
Kuivnõel (kõrgtrükk), reljeef. Mõõdud: lm 72,5 x 77,5 cm. Vello Vinn on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga. Kolmest graafilisest teosest koosnev "Villa" mõjub efektselt nii harmoonilise triona kui säravalt eraldiseisvana. Üliväikse tiraažiga teostest on järgi vaid viimane eksemplar. Soovi korral saame abiks olla ka teoste raamimisel.  

Tõnis Vint “Lilleaed”, 1985

950
Kõrgtrükk paberil. Mõõdud: plm 26 x 18,5 cm. All paremal: "Lilleaed" kõrgtrükk 56/85 All vasakul: / TÕNIS VINT 1985 Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.

Richard Kaljo “Istuv akt”, 1939

1 200
Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Km 30 x 23,5 cm, koos raamiga 66 x 57 cm.
Üks tuntumaid figuraalkompositsioonide loojaid eesti graafikas, Richard Kaljo (1914-1978), katsetas kätt nii skulptuuris, maalis kui graafikas, kuid lõpetas „Pallase“ just viimasel erialal. Tema kunstnikuanne arenes juba varakult ning nii lõpetas ta meisterliku joonistajana kooli oma kaasõpilastest tunduvalt kiiremini. Kunstiteadlase Jüri Haini sõnul oli sõjaeelne aasta ning sõjaaeg kunstniku loomingu tippaegu, millele samaväärselt tuli järg alles 1950. aastate lõpust (Jüri Hain „Aktimeister Richard Kaljo“, Eesti Päevaleht, 01.03.2001). Just sel perioodil valminud „Istuv akt“, vahel nimetatud ka „Aktiks seljavaates“ oli graveerimislaadilt lakooniilne, kuid nõtkelt vormi jälgiv ning juhatas varase tööna sisse hiljem olulise koha võtnud aktigravüüride rea Kaljo loomingus. Teos on reprodutseeritud Kumu näitusega “Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades“ kaasnenud   kataloogis (2014, lk 50).

Vello Vinn “Lendavad saared I-III”, 2000 (12/12)

950
Segatehnika paberil. Mõõdud: plm 37 x 28 cm. Saaremaal sündinud graafiku Vello Vinna jaoks on rannaelu alati südamesse jäänud ning oma tuulise ilma käes lendama läinud Saaremaad, Hiiumaad, Vormsit ja Muhu kujutaval teosel “Lendavad saared” avaldab ta austust just neile. Soovi korral saame nõu anda ning abistada ka raamimise osas. Teosega saab tutvuda Allee kunstigaleriis Tallinnas aadressil Uus tn 7.

Erich Pehap “Composition”, 1961

1 200
New direct method. Raamitud. Mõõdud: Plm 44 x 31 cm. Raamiga 70,5 x 57 cm All vasakul: 3/10 "Composition" new direct method All paremal: Erich Pehap 1961

Vello Vinn “Kiviaeg II”, 2002 (5/5)

2 800
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: Lm 69,5 x 85,5 cm 2020. aastal Kultuurkapitali elutöö preemia pälvinud Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava graafikuna pakub kunstnik lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Käesoleva, vaid viiest tõmmisest koosneva teose eest pälvis Vello Vinn 2003. aastal graafikabiennaali Kuldnõela ning see on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel “Multiplitseeritud” Allee galeriis (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.