Liiva üks meelistehnikaid on olnud ofort, mis oma pehmusega võimaldab tundevarjundeid eriti hästi esile tuua. Sageli kehastavad neid tema loomingus haldjataolised naiskujud, keda kunstnik kujutab nii sürreaalsemates kui igapäevasemates situatsioonides. Teos "Ootel" annab meisterlikult edasi seda veidi hirmutavat, aga samas ootusärevat emotsiooni, mida igasugune uue saabumine endas kätkeb.
E-pood
Näitan kõiki 16 tulemust
Olav Maran “Mneemestus dbt”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 54,5 x 65,5 cm, raamiga 67 x 78 cm.
All keskel: OM23
Pöördel: Olav Maran Mneemestus dbt 2023 õli 54,5 x 65,5
Olav Marani kuuekümnendatel alguse saanud abstraktne kunst oli julge ja moodne. Seejuures sündis samal ajal ka natuurilähedasi natüürmorte ja aastakümne teisel poolel Cézanne’i vaimus “lapilisi” maastikke, mida kõiki ühendas kõrge vormikultuur, kunstiline mõtestatus ja harmooniatunnetus.
21. sajandi teisest kümnendist alates on vanameister pöördunud tagasi oma nooruspõlve stiili juurde ning Mneemestuse nime all valminud teoseid ühendavad sarnased märksõnad. Seejuures on värvikäsitlus tunduvalt küpsem ja tasakaalukam, nagu ka käesoleval teosel, mis toob vaataja ette korraga nii suviselt hõõguva päikese kui küpsed sügistoonid.
Silvi Liiva “Tuules”, 1984
Silvi Liiva “Udu”, 1994
Söövitus paberil.
Mõõdud: Plm 49,5 x 64 cm.
All vasakul: Udu. etching. 7/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Joann Saarniit “Kullast kallim kodumaa”
Õli vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 60,5 cm, raamiga 60,5 x 70,5 cm.
All vasakul: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Joann Saarniit “Neli naist ja neli veskit”, 1961
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 22 x 34 cm, raamiga 52 x 61,5 cm.
All vasakul: John Saarniit 61.
Aasta enne oma esimest isikunäitust Kanadas valminud Joann Saarniidu teos "Neli naist ja neli veskit" eristub pagulaskunstniku loomingus nii tehnika kui temaatika poolest. Tuntud rohkem kui õlimaalija, kelle meelismaterjaliks oli masoniit, kasutab Saarniit siin hoopis väikeformaadilist paberit ning lisab pliiatsiga joonistatud baasile akvarelli. Mida neli naist — või nunna? — Don Quijotelikus stseenis parajasti arutavad, jääb vaataja otsustada.
Silvi Liiva “Lilleväli”, 2006
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,5 x 14,5 cm, raamiga 32 x 27 cm.
All vasakul: Lilleväli. ofort 14/50
All paremal: Silvi Liiva 2006
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Joann Saarniit “Talvemaastik”, 1940ndad-1950ndad
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 50,5 x 61,5 cm, raamiga 60 x 70,5 cm.
All paremal: SAARNIIT
Suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Tema loomingu üks signatuurvärve, pruun, on käesoleval teosel leidnud särava paarilise lumelt kiirgava valge näol. Pealelõunase päikese uimastav valgus muudab talvise jõemaastiku soojaks ja koduseks kandes endas igatsuslikku emotsiooni, mida Eestimaa loodus tema südamesse oli jätnud.
Silvi Liiva “Pruut”, 1992
Silvi Liiva “Ootel”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,8 x 18 cm, raamiga 36 x 28,5 cm.
All vasakul: Ootel. ofort. 11/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Setomaalt Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia) ja neljal korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Silvi Liiva “Igatsus”, 1992
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 24 x 17,8 cm, raamiga 38 x 28,5 cm.
All vasakul: Igatsus. ofort. 13/50
All paremal: Silvi Liiva 1992
Oma õrna, subliimse kujutlusviisiga tuntuks saanud Silvi Liiva on pälvinud mitmel korral Kunstnike Liidu aastapreemia. Tema haldjaid meenutavad õrnad naised jutustavad alati lugusid, mis sageli on seotud ootuste ja igatsusega.
Silvi Liiva “Kesköö”, 1994
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 15 x 14,5 cm, raamiga 36 x 21,8 cm.
All vasakul: Kesköö. ofort. 2/30
All paremal: Silvi Liiva 1994
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (s 1941) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Kesköö on mütoloogias sageli tähistanud maagia sündimise aega ning nii on ka Liiva teosel "Kesköö" teosele tabatud just millegi suure ja vägeva algus.
Joann Saarniit “Teekonna lõpp”, 1970
MÜÜDUD
Segatehnika masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40,5 x 45 cm, raamiga 51,5 x 57 cm.
All paremal: Joann Saarniit
Sõja ajal läände põgenenud Joann Voldemar Saarniidust (1909-1984) kujunes Eesti üks suurimaid patrioote Kanadas.
Isiklikku teekonda loomingus kajastav kunstniku teostes on alati palju emotsiooni, kirge ning sümboleid, nii et nende kogemine muutub justkui vaataja iseenda teeks ajaloorattal. Käesoleval abstraktsuse piire kompaval maalil on Saarniit teosele valanud kogu enda sees pulbitseva – koduigatsuse, armastuse looduse vastu ning lõputu loomekire. Kunstniku pandud tähenduslik pealkiri tähistab justkui lõplikku kohalejõudmist, hingerahu saavutamist olevaga.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Silvi Liiva “Pühapäev”, 1978
MÜÜDUD
Ofort. Raamitud.
Mõõdud: lm 21 x 34 cm.
Kunstnik Silvi Liiva (s. 1941) lõpetas ERKI üheaegselt Marju Mutsuga ning nagu paljud noored kunstnikud sel perioodil, oli tema kunst algul tugevasti mõjutatud sürrealismist selle keskendatusega alateadvusele, inimese tundemaailmale. Liiva meelistehnikaks 1970-ndatel oli ofort, mis oma õrnusega võimaldas tundevarjundeid eriti hästi esile tuua.
Olav Maran “Vaikelu tomatiga”, 2009
MÜÜDUD
Õli papil. Raamitud.
Kõrgelt auhinnatud eesti kunstnik Olav Maran sündis Tartus 1933 a., kuid juba lapsena koliti perega Tallinnasse. Peale õpinguid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis osales ta arvukatel näitustel.
Maran on alati suure austuse ja pieteeditundega suhtunud nii loodusesse kui igapäevastesse argiesemeisse, mida ta nii vormitruult maalib. Läbi meisterliku valgusmängu ja värvikäsitlusoskuse suudab kunstnik vaatajale maalida elutruu pildi. Ka käesoleval maalil on vanameister oskuslikult välja toonud savikannu sügavsoojad toonid ning metallkausi helkiva väreluse.
Olav Maran “Üksik nartsiss“, 1950ndad
MÜÜDUD
Guašš, pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 39,5 x 27,5 cm. Raamiga 60,5 x 49 cm.
All paremal: O. Maran
Armastatud kunstniku Olav Marani (s 1933) puhul tunneme kaht eriilmelist loomeinimest. Ühelt poolt moodsaid lääne suundi eesti kunsti toov, avangardi üht juhtfiguuri, ning teisalt peale 1968. aasta murrangulist suunamuutust kunstiväljale ilmunud uut Maranit, kelle sugestiivselt rahustavad vaikelud ning kaunid loodusvaated ühtki kunstisõpra külmaks ei jäta.
Igal juhul kuuluvad mõlemad loomeisiksused eesti kunsti klassikasse, sealhulgas meditatiivne, eestlaslikult tagasihoidlikul ja looduslikult mahedal taustal aja kulgu jälgiv üksik nartsiss.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Joann Saarniit “Kahe järve jõgi” / “Lake of two rivers”, 1958
Õli lõuendil, kleebitud masoniidile.
Mõõdud: 50,5 x 70,5 cm.
Väliseesti kunstnikuna suurema osa oma elust Kanadas elanud, kuid tõsihingelise eestlasena seal eesti kunsti näituseid korraldanud Joann Saarniit (1909 – 1984) päris oma armastuse värvide vastu August Jansenilt. Arvukate autasudega tunnustatud kunstniku teoseid on enda kogudesse ostnud mitmed muuseumid nii Eestis kui välismaal.
Saarniidu teosed võluvad oma emotsionaalse laetusega. Kunstniku signatuurvärvid – sinine ja kollakaspruun, mille kümnete eri toonidega mängides loob ta põnevaid tuulest viidud maailmu – on selgelt esindatud ka teoses "The lake of two rivers".