Näitan kõiki 4 tulemust

Hugo Lepik “Kas oled janune?”, 1950-ndad

1 850
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 65 cm, raamiga 61 x 77 cm. All vasakul: H. LEPIK Pöördel: ÄR NI TÖRSTIGA? 1944. aastal Rootsi põgenenud väliseesti kunstniku Hugo Lepiku (1905-2001) loomingus on hobune armastatud motiiv. Käesoleval stseenil võlub kunstnikku lapse ja looma lähedane suhe - isiklik, soe detail, mida võib sageli leida Lepiku selle perioodi teostel.

Tuulikki Tolli “Sammalhabe”, 1991

970
Õli lõuendil. Raamimata. Mõõdud: 96 x 81 cm. All vasakul: TU Pöördel raamil: TUULIKI TOLLI 1957 "SAMMALHABE" 1991 (ÕLI LÕUEND) 96 X 81 Maalikunstnik Tuulikki Tolli loomingust võib leida viiteid tema teatritaustale. Mitmekülgse loojana on ta tööd täis fantaasiat, mis omakorda loovad arvukalt tõlgendusvõimalusi, nii on see ka muinasjutuliselt mõjuvas "Sammalhabemes".

Hugo Lepik “Teel koju”, 1940/50-ndad

1 650
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61,5 cm, raamiga 65 x 76,5 cm. All vasakul: H. LEPIK Hugo Lepik (1905-2001) õpetas Riigi Kunsttööstuskooli õppejõuna välja terve rea kunstnikke. Lõplikult kujunes maal tema põhialaks aga Rootsis, kuhu kunstnik 1944. aastal siirdus. Kunstiteadlane Kaalu Kirme on pidanud Lepikut üheks kõige lootustandvamaks Günther Reindorffi õpilaseks. Tema varaõhtune maastik viib vaataja otse muinasjutulise talve keskele. Meistri märgina piisab tal vaid pisikese detailina koju sõitva hoburakendi lisamisest, et kanda teosele soe ja lähedane emotsioon.

Peeter Allik “Medusa pea”, 2017

950
MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 52 x 67 cm. Kursi koolkonna asutajaliikme Peeter Alliku (1966-2019) loomingu tähendus ei kaota niipea oma aktuaalsust. Linoollõiget armastanud kunstniku maailm paelub omapärase huumoriga, mille oluliseks komponendiks on mistahes nähtuste idealiseerimisele vastanduv illusioonideta iroonia. Nii kajastab Allik oma isikupärase musta joonega mängides julgelt ja otse ühiskonna ning poliitika kitsaskohti. Vanakreeka mütoloogiline tegelane Meduusa muutis oma võluvõimega juuste abil kõik need, kellele ta otsa vaatas, kiviks. Seetõttu lisasid kreeklased naise pilte sõjakilpidele ning majade ja templite katuseviiludele, et kutsumata külalisi eemale peletada. Taolist kaitsemaagiat võime atributeerida ka Alliku Meduusale, kelle ekspressiivne lõikemaneer lisab teosele jõudu ja mõju.