E-pood
Näitan kõiki 6 tulemust
Gustav Raud “Natüürmort teetassi ja kahe sidruniga”
Linda Indreko Kohk “Kullerkupud”, 1974
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Teos on originaalraamis, kuid vajaks tugevamat vormistust ja ümberraamimist. Soovi korral saame hea meelega sellega abiks olla.
Mõõdud: 57,5 x 43 cm, raamiga 63 x 48 cm.
All paremal: L. Kohk 1974
Pallaslane Linda Kohk (1906-1985) osales arvukatel grupinäitustel üle Eesti. Eesti Rahva Muuseumi kunstnikuna töötanud naise loomingut liigub aga vähe, mistõttu on käesoleva, tuntavalt Pallase käekirja esindava maali jõudmine kunstisõpradeni haruldus.
Gustav Raud “Natüürmort saabastega”, 1959
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud.
Mõõdud: Plm 32 x 39,5 cm, raamiga 50 x 56,1 cm.
Pallase 1934. aastal lõpetanud Gustav Raud (1902-1968) viitab käesolevas teoses Vincent van Goghi kuulsale saapapaarile. See sisaldab mitmeid tähenduskihte nii toonasest ühiskonnast, alati valmis olemisest kuhugi minna kui kunstnikuks olemisest üldisemalt.
Gustav Raud “Talu”, 1959
Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm
Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse.
Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega.
Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.
Malle Leis “Demisessoonne”, 2000
MÜÜDUD
Serigraafia. Raamitud.
All vasakul: Demisessoonne
All keskel: serigraafia 14/15
All paremal: M. Leis 2000.a.
Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm
Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju.
Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos.
Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.