Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 71,6 x 52,5 cm
Valdur Ohaka (1925-1998) loominguline käekiri kujunes Eerik Haameri, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu käe all. Kunstnik mängis olulist rolli sõjajärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis ja just 1960ndad ja 1970ndad olid tema loomingu kõrgperioodiks.
„Akt rohelisel vaibal“ kuulubki tema kunstiuuenduslikku tipp-perioodi, mil Ohakas tegeles aktiivselt vormi- ja värvikatsetustega. Tema äratuntava trepiastmestikuga Merivälja majas valminud aktis näeme korraga nii tugevaid kontuurjooni kui plastilist vormikäsitlust – kontrast, mis muutis Ohaka jaoks maalimise põnevaks mänguks. Looduslikke ookertoone on kunstnik täiendanud punakate ja rohekate värvilaikudega, lisades sellega teosele dünaamilisust ja sügavust.
Ohaka toonaseid uuenduslikke sürrealistlikus, ekspressiivses laadis loomingut ilmestab hästi ka käesoleva teose tagaküljele maalitud kaks pead.
E-pood
Näitan kõiki 9 tulemust
Valdur Ohakas “Õhtune Eestimaa”, 1980
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 83,5 x 102 cm, raamiga 93 x 111 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Kuusäras järvesilm”, 1980-ndad
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 30 x 22 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Tuulevaikus”, 1983
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 16,5 cm, raamiga 30 x 24 cm.
All paremal: V. OHAKAS 83
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Mere kutse”, 1988
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 49 cm, raamiga 45,5 x 55,5 cm.
All paremal: V OHAKAS 88
Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis.
Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Ka käesolev vaade on valminud suure tõenäosusega just Pirita kandis, kus kunstnik armastas merd nautimas käia.
Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.
Gregor von Bochmann “Ratsanikud veskiga”, 1890-1900
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 19 x 25 cm, raamiga 28,5 x 34,5 cm.
All paremal: G. Bochmann
Läänemaal sündinud ja kuulsas Düsseldorfi Kunstiakadeemias õppinud ning hiljem professorina töötanud Alexander Heinrich Gregor von Bochmann kogus kuulsust oma olustikumaalidega.
Käesoleval teosel näeme kunstnikule väga omast motiivi, maastikku hobustega. Lisaks veskile ja esiplaanil olevatele talumeestele võlub teosel helge, impressionistlikult maalitud taevas.
Gregor von Bochmann “Mere ääres”, 1901
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 22,5 x 31,5 cm, raamiga 33,5 x 42,5 cm.
All vasakul: 21. Mai 1901. G v Bochmann
Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin ning maalis ka Saksamaal elades lisaks kohalikele (ning Hollandi) maastikele edasi koduse Läänemaa motiive.
Gregor von Bochmann “Mees hobusega”
Õli lõuendil. Dateerimata. Raamitud.
Mõõdud 110 x 93 cm. Raamiga 126 x 109 cm.
Maineka Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, baltisakslane Gregor von Bochmann on Eesti kunstiajaloo jaoks isegi tähtsam kui Saksa kunstiajaloo jaoks, kuna ta sündis ja alustas kunstiõpinguid siin, maalis elu lõpuni Läänemaa motiive.
Samuti tutvus siinne kunstipublik tema tööde kaudu moodsa naturalismiga ning vabaõhumaali värskuse ja vabadusega. Meisterlik hobuste kujutaja armastas neid võimsaid loomi kujutada nii looduses kui tallis, andes kroonikuna edasi kohalike talupoegade igapäevaseid toimetusi.