Näitan kõiki 15 tulemust

Richard Kaljo “Meesterahva kehaehitus ja suguelu”

520
Linoollõige paberil. Mõõdud: km 29,8 x 20,5 cm, lm 35,5 x 27 cm. Teose üleval ääres: hästi Wix raamat TänaPÄEWANI ilmumata Teose all ääres: RKaljo MEESTERAHVA KehaEHITUS JA SUGUELU Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Evi Tihemets “Suur laine”, 1985

800
Pehmelakk paberil. Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel. Mõõdud: plm 73 x 62 cm, lm 80,5 x 65,5 cm. All vasakul: "Suur laine" (pehmelakk) 28/35 All paremal: E. Tihemets 85

Evi Tihemets “Mahalangenud puu”, 1987/1989

800
Pehmelakk paberil. Raamimata. Mõõdud: plm 73 x 63,5 cm, lm 83 x 71 cm. All vasakul: "Mahalangenud puu" (pehmelakk) 6/50 All paremal: E. Tihemets 87 89

Evi Tihemets “Estonia”, 1981

280
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 23,5 x 22,5 cm, raamiga 41 x 36,8 cm All vasakul: ´Estonia 75´ (pehmelakk) All paremal: E. Tihemets 81.a. Teos vajab puhastust.

Richard Kaljo “Istuv akt”, 1939

1 200
Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Km 30 x 23,5 cm, koos raamiga 66 x 57 cm.
Üks tuntumaid figuraalkompositsioonide loojaid eesti graafikas, Richard Kaljo (1914-1978), katsetas kätt nii skulptuuris, maalis kui graafikas, kuid lõpetas „Pallase“ just viimasel erialal. Tema kunstnikuanne arenes juba varakult ning nii lõpetas ta meisterliku joonistajana kooli oma kaasõpilastest tunduvalt kiiremini. Kunstiteadlase Jüri Haini sõnul oli sõjaeelne aasta ning sõjaaeg kunstniku loomingu tippaegu, millele samaväärselt tuli järg alles 1950. aastate lõpust (Jüri Hain „Aktimeister Richard Kaljo“, Eesti Päevaleht, 01.03.2001). Just sel perioodil valminud „Istuv akt“, vahel nimetatud ka „Aktiks seljavaates“ oli graveerimislaadilt lakooniilne, kuid nõtkelt vormi jälgiv ning juhatas varase tööna sisse hiljem olulise koha võtnud aktigravüüride rea Kaljo loomingus. Teos on reprodutseeritud Kumu näitusega “Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades“ kaasnenud   kataloogis (2014, lk 50).

Richard Sagrits “Akt”, 1964

800
Pliiats, akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 27,3 x 30,3 cm, raamiga 43,4 x 44,4 cm. All paremal: RS 64

Richard Kaljo “Lai tänav”, 1957

MÜÜDUD Puugravüür. Müüakse lehe kujul. Mõõdud: Plm 13 x 10 cm All paremal: R Kaljo Richard Kaljo (1914-1978) esimesteks joonistusõpetajateks Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppides olid Eduard Ole ning Agu Peerna. 1936. aastal Pallasesse astunud Kaljo alustas maali- ning skulptuuriõpingutega, kuid lõplikult jäi tema süda siiski graafika juurde ning just selle eriala lõpetas ta Roman Vaheri käe all 1940. aastal.  Richard Kaljo viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated. Laia tänava valgusvihku püüdnud teos esindab hästi Kaljo filigraansust ja meisterlikkust. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Richard Sagrits “Tänav Koguvas”, 1965

350
MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: ava 24 x 38 cm, raamiga 40 x 52,5 cm. All vasakul: Linool 1965 All keskel: "Tänav Koguvas" All paremal: RSagrits Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. Nii olid tema graafikaõpetajaiks algul Günther Reindorff ning hiljem Ado Vabbe.

Richard Kaljo “Eeden”, 1967

Puugravüür. Raamitud. Mõõdud: plm 24 x 18 cm, raamiga 42 x 35,5 cm All vasakul: "Eeden" puugravüür 1967 200/84 RKaljo Richard Kaljo (1914-1978) viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated. Üht ajaloo kuulsaimat müütilist stseeni käsitlev teos "Eeden" oli eksponeeritud 2014. aastal Kumus toimunud näitusel "Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades" ning kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni.

Richard Sagrits “Toolse”, 1962

MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: ava 21,4 x 42 cm, raamiga 37,4 x 56,5 cm. All vasakul: Linool. 1962 Keskel: "Toolse" All paremal: RSagrits Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.

Evi Tihemets “Õhtune pilt”, 1963

540
Lito, raamitud. Mõõdud: 25,5 x 35,5 cm. Koos raamiga: 55 x 63 cm. Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Mitmekülgne kunstnik oli üks esimesi, kes 1960ndatel Eesti graafikas värvi kasutama hakkas. Nii on ka käesoleval litol just värvid need, mis romantilise õhtu atmosfääri ilmekalt edasi kannavad.

Evi Tihemets “Sadamas”, 1963

1 040
Värviline lito. Raamitud. Mõõdud 64 x 49 cm (koos raamiga 70 x 84) Kunstnik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi, kes 1960. aastatel tõi eesti graafikasse järjekindlalt ja tulemusrikkalt värvi kui ühe olulise väljendusvahendi. 2013. aastal määrati Tihemetsale võimsa, 80. sünnipäevale pühendatud seitsme isikunäituse eest Kristjan Raua preemia.

Evi Tihemets “Rändpüük Saaremaal”, 1961

1 140
Söövitus. Raamitud. Mõõdud: 35 x 45 cm, raamiga 55,2 x 64,6 cm. Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s. 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. Kalurite igapäevaelu elutruuks kujutamiseks võttis Tihemets ette reise Eesti saartele ning jälgis, paber ja pliiats käes nende tegemisi, mille põhjal hiljem ateljees valmisid meisterlikud austusavaldused kalurite tööle.

Evi Tihemets “Natüürmort”, 1964

MÜÜDUD Lito, raamitud. Mõõdud: plm 33 x 44 cm, koos raamiga 63 x 72 cm. Graafik Evi Tihemets (s. 1932) oli üks esimesi kunstnikke, kes Eestis 1960ndate algul koloreeritud graafikat hakkas harrastama. Ka käesolev natüürmort pärineb just sellest ajast. Tihemets on oma loomingu eest saanud rohkelt auhindu, sh Kristjan Raua preemiaga on teda premeeritud lausa kahel korral.

Richard Sagrits “Toolse”, 1962

Linoollõige, raamitud. Mõõdud: plm 19 x 40,5 cm, koos raamiga 50 x 69 cm. Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. 1936. aastal Pallase lõpetanud kunstnikule jäi alatiseks kõige südamelähedaseimaks paigaks ikka tema kodukant, Põhja-Eesti rannik. Toolsegi asub vaid paari kilomeetri kaugusel tema sünnikohast Karepast, kus praegu asub Sagritsa muuseum.