Näitan kõiki 5 tulemust

Epp Maria Kokamägi “Naudi päeva”, 2005

2 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 90 x 90 cm, koos raamiga 108 x 108 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.

Epp Maria Kokamägi paarismaal “Tüdruk vesiroosidega” I ja II, 2000

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 39 x 28,5 cm, raamiga 53,5 x 43,5 cm. Kunstnike perekonnas sündinud Epp Maria Kokamäe maalidel kohtame sageli ingellikke naisi, nii ka teoses "Tüdruk vesiroosidega", mis koosneb kahest, üht ja sama lugu jutustavast paarismaalist.

Jüri Palm “Naine ja mees”, 1960-ndad

MÜÜDUD Õli, tušš, raamitud. Mõõdud: 46,5 x 38 cm. Jüri Palm (1937 – 2002) lõpetas ERKI graafikuna ning paistis esialgu silma oma tugevate linoollõigete ja litodega, mõnevõrra hiljem alustas ta ka maalidega. Oma viiuldajast isa kõrval täpse noodi ning muusikalise kompositsiooni olulisust õppinuna kõlab ka Palmi enda teosteis teatav muusika, mis kord psühhodeelsem, kord lüürilisem. Erootilisel teemal  on tema loomingus kindel koht, ent ta ei käsitlenud seda reeglina triviaalselt ja nii võib see sümboleiks üldistatud kujundeis esmapilgul tihti märkamatukski jääda, nagu antud teoses “Naine ja mees”. Kuigi mehele on antud füüsiliselt kogukam ruumipind kanda, omastab Palm võrdse jõu mõlemale armastajale.

Epp Maria Kokamägi “Rita”, 1989.

MÜÜDUD Õli lõuendil. 50 x 100 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes. Teost ehib abikaasa Jaak Arro tehtud raam.

Günther Reindorff “Vana hoov”, 1941

Ofort. Raamitud. 15 x 11 cm. Peterburis sündinud, kuid Eestis üles kasvanud Günther Reindorff oli peamiselt tuntud stiilse maastikujoonistajana. Reindorff juhatas aastaid Riigi Kunsttööstuskoolis graafikaosakonda, mille oli varustanud presside ja muude töövahenditega, mida kasutati ka pärast sõda. Ta on teinud mõned estambid 1920. aastatel ja pöördus gravüüri juurde tagasi sõja-aastatel, luues mitmed eesti graafikaklassika pärlid. Väike intiimne “Vana hoov” juhatab koos ofordiga “Hommik metsas” (1941) selle peatüki tema loomingus sisse. Just sel ajal lõi Reindorff ka oma raamatukunstialased tippteosed, millest tuntuim oli „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ kujundus.