Näitan kõiki 8 tulemust

Enno Ootsing “Lausik maastik”, 1971

500
Linoollõige paberil. Mõõdud: plm 24,3 x 33 cm. All vasakul: III All paremal: E. Ootsing 1971 Eesti graafika kuldajal välja antud kogumikmapp "Eesti graafika" sisaldas endas 10 toonase tippgraafiku teost. Kokku sajas eksemplaris välja antud mapis olid lisaks Ootsingule esindatud Marju Mutsu, Herald Eelma, Avo Keerend, Vive Tolli, Evald Okas jpt. Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. "Lausik maastik" esindab hästi kõnealust narratiivi ning on inspiratsiooniks kõigile neile, kelle hing ihkab aina kaugemale ja kõrgemale vaadata. Teos on müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.

Enno Ootsing “Kangas”, 1977

800
Kuivnõel. Raamimata. Mõõdud: Plm 34,5 x 50,5 cm, lm 45 x 60 cm. All vasakul: Kangas Keskel: Kuivnõel 1/20 All paremal: E. Ootsing 1977

Enno Hallek “Kollane kohver”, 1995-2019

6 000
Segatehnika vineeril. Mõõdud: 106,5 x 122 cm. Ees ülal: Enno Hallek Pöördel all: Enno Hallek Rohukülas sündinud ning hiljem Skandinaavia popkunsti üheks pioneeriks kujunenud Enno Hallek sai kunstihariduse Stockholmi Kunstikõrgkoolis. Tema fantaasiarikas kunst on oma olemuselt sotsiaalne ning samal ajal esteetiline – nii nagu kunstniku ühed monumentaalsemad linnaruumi teosed Stockholmi metroojaamas ja Võidukaare mosaiikidel. Halleki jaoks on oluline kunsti portatiivsus ning maalitud vineertahvlitest teos “Kollane kohver” on sellise põhimõtte oivaline näide – selle saab riputada kas seinale, keerata selle külge üle nädala (sest ka teose teine pool on maalitud) või jalutada sellega mööda suurlinna tänavaid nagu ridiküli või seljakotiga. Nii jõuab kunst automaatselt avalikku ruumi ja estetiseerib keskkonda, pakkudes visuaalset naudingut kaaskodanikele.

Roman Nyman “Seisev meesakt”, 1923

420
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: lm 32 x 22,3 cm, raamiga 52,5 x 40 cm. Paremal keskel: 6. XI. 23 Maali- ja teatrikunstnik Roman Nyman (1881-1951) oli eesti üks esimesi kutselisi teatrikunstnikke. Tervislikel põhjustel pidi ta teatritööst loobuma, kuid kunstiga jätkas kogu elu ning sai tänu vabanenud ajale pühendada end täielikult maalile ja akvarellile. 1923. aastal reisiski ta tervise parandamise eesmärkidel Lõuna-Euroopasse. Reisi ajal valmisid vaid üksikud maalid, enamasti talletas ta praktilistel põhjustel pigem ideid pliiatsiga plokkidesse. Andeka kunstniku loomepagasis on ka need aga iseseisvaks kunstiliseks väärtuseks.

Enno Hallek “Maailm”, u 1960-1970-ndad

1 100
Siiditrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 53,5 x 51,5 cm. All vasakul: A.E. 5/10 Maailm All paremal: Enno Hallek Skandinaavia ja Eesti popkunsti elav klassik Enno Hallek kandis ka oma graafikasse üle tema maalidelt ja reljeefidest tuttavad motiivid, samuti talle ainuomase ereda ja rõõmsavärvilise paleti. Südame kujund, lilled ja lind kannavad selles suurepärases töös kunstniku elujaatavat sõnumit, kokkukuuluvust universumiga ja ja igavese armastuse tähendust. “Maailma” autoritõmmises on hoomata ka 1960. aastate hipiajastu esteetikat ja “Make love not war” ideoloogiat. 2011 võitis Hallek Kristjan Raua preemia ning 2020. aastal Eerik Haameri nimelise kunstiauhinna. Siiani korraldab hetkel Rootsis elav kunstnik aktiivselt näituseid.

Enno Ootsing “Horisontaal ja vertikaal”, 1972

790
Vasegravüür. Raamimata. Mõõdud: Plm 39,5 x 53,5 cm, lm 50,5 x 63,5 cm. All vasakul: "Horisontaalne ja vertikaalne" Keskel: Vasegravüür 1/20 All paremal: E.Ootsing 1972

Enno Ootsing “Sügisene tee”, 1979

MÜÜDUD Ofort. Raamitud. Mõõdud: Plm 24,5 x 49 cm. Koos raamiga 53,5 x 76,5 cm Legendaarsesse ANK´64 kunstirühmitusse kuulunud ning 1980. aastail ERKI graafikaosakonda juhtinud Enno Ootsingu (s 1940) loomingus leiame sageli viiteid lapsepõlvele, oma tee otsimisele ja leidmisele. Nii on ka „Sügisene tee“ meeleolukas ja sümboolne teos uue tee põnevast algusest. Eri vanuses tegelaste rühmas on kunstnik aga selgelt leidnud enda peategelase, helgesse tulevikku oma esimesi samme astuva noormehe. Nii räägib kunstnik loo oma elutee leidmisest, uutest algusest ja lõputust potentsiaalist määrata iseenda elusaatus.

Roman Nyman “Kaberneeme”, 1942

Segatehnika, paber. Raamitud. Mõõdud: ava 23 x 30 cm. Raamiga 40,5 x 46,6 cm All vasakul: Kaberneeme 30.VIII.42 All paremal: R. Nyman 1940. aastate algul käis Roman Nyman (1881-1951) põhjarannikul asuvas looduskaunis Kaberneemes joonistamas ja maalimas. Lähedalasuvas Haapses joonistas neil aastail teinegi kuulus kunstnik, Günther Reindorff. Nymani armastus Eestimaa looduse vastu on teoses väljendatud detailse, sügavalt sisemusest tuleva maalijakirega esiplaanil olevate puude kujutamisel. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.