Näitan kõiki 8 tulemust

Kalju Nagel “Kikajärve motiiv Paganamaalt”, 1961

2 400
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 32 x 41 cm, raamiga 48 x 57 cm. Pöördel: Kikajärve motiiv Paganamaalt.

Kalju Nagel “Maastik rukkihakkidega”, 1950ndad

2 300
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 57 cm, raamiga 52 × 74 cm. All vasakul: Kalju Nagel Pöördel: Kalju Nageli maal (nimetu) u 50-ndatest kinnitab pojapoeg Karl-Kristjan Nagel (35x57 cm)

Kalju Nagel “Suvila aed Peedul”, 1971

1 100
Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 30,5 x 43 cm, raamiga 47 x 58 cm. All paremal: K Nagel 71. Pöördel: Tegemist on Kalju Nageli suvila ajaga Peedul, Elva lähedal. Lemming Nageli ja Karl Nageli (pojapoeg) lapsepõlvekoht. K Nagel

Enno Allik “Rannamaastik”, 1996

480
Õli lõuend kleebitud masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 55 cm, raamiga 49 x 63,5 cm. All paremal: E. Allik. 1996. Pöördel: Enno Allik. 1996. I 12. Rannamaastik. 40 x 55. õli. lõuend papil.

Kalju Nagel “Järvemaastik”, 1963

Õli papil. Raamitud. Mõõdud 50 x 70 cm. Raamiga 62 x 81 cm All paremal: Kalju Nagel 63 Nagu Tartu maalijad üldiselt, on Kalju Nagel (1918-2005) ammutanud oma motiivistiku peamiselt Lõuna-Eesti kuppelmaastikust, mis oma põllu-ja metsasiilude ning järvepeeglitega on inspiratsiooni lõputuks allikaks. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Enno Allik “Üks kevadpäev Rutu mäel”, 1989

500
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm (koos raamiga 48 x 58 cm). Viljandimaalt pärit maalikunstnik Enno Allik (s 1936) õppis maalikunsti kunstnik Silvia Jõgeveri käe all ning armastas Eesti looduses välja tuua selle mitmekesisust ja ilu.

Enno Allik “Saaremaa etüüd”, 1994.

Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 28 x 38 cm. Viljandimaalt pärit maalikunstnik Enno Allik (s 1936) õppis maalikunsti kunstnik Silvia Jõgeveri käe all ning on esinenud mitmetel näitustel nii Eestis kui välismaal.

Stanislavs Kreics “Tallinna Vanasadama vaade”, 1960-ndad

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm. Maalikunstnik Stanislavs Kreics (1909-1992) lõpetas Läti Kunstide Akadeemia 1947. aastal. Üheks tema õpetajaks oli ka oma aja nimekaimaid kunstnikke, Läti Kunstiakadeemia asutaja Vilhelms Purvitis. Kreicsi lemmikžanr oli meri ja selle ümber kihav rannaelu. Sestap tõmbas sadam teda Tallinnaski, kuhu ta 1960. aastate keskel maalima tuli. Vanasadama vaade oma igapäevaseid toimetusi tegevate linnakodanike, õrnalt suitsevate korstende ning taamal paistvate vanalinna tornidega on kui viiv tagasi ajalukku või põnevasse mängufilmi. Niivõrd hästi on kunstnikul õnnestunud tabada sadama olemus sellisena nagu ta ühes hästi toimivas linnas olema peab – kauba- ja seltskonnaelu keskus, kus vahetuvad nii kaubad kui ideed, tervitatakse ja jäetakse hüvasti, sünnib elu. Oma tasemelt ja teostuselt on see imeline hetk Tallinna Vanasadamast šedööver, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi hea impressionismi austajat.