Näitan kõiki 4 tulemust

Ilon Wikland “Imedemaa”

1 100
Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: 39,7 x 50 cm, raamiga 55x 62 cm. All vasakul: 102/360 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.  Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.

Ilon Wikland “Unedemaa”

1 100
Värviline litograafia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 39 x 49 cm,55 x 62 cm. raamiga All vasakul: 73/360 All paremal: Ilon Wikland Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi. Tema fantaasiaküllased tööd kiirgavad positiivsust ja ergutavad unistama, nii ka käesolev teos.

Peeter Allik “Medusa pea”, 2017

950
MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 52 x 67 cm. Kursi koolkonna asutajaliikme Peeter Alliku (1966-2019) loomingu tähendus ei kaota niipea oma aktuaalsust. Linoollõiget armastanud kunstniku maailm paelub omapärase huumoriga, mille oluliseks komponendiks on mistahes nähtuste idealiseerimisele vastanduv illusioonideta iroonia. Nii kajastab Allik oma isikupärase musta joonega mängides julgelt ja otse ühiskonna ning poliitika kitsaskohti. Vanakreeka mütoloogiline tegelane Meduusa muutis oma võluvõimega juuste abil kõik need, kellele ta otsa vaatas, kiviks. Seetõttu lisasid kreeklased naise pilte sõjakilpidele ning majade ja templite katuseviiludele, et kutsumata külalisi eemale peletada. Taolist kaitsemaagiat võime atributeerida ka Alliku Meduusale, kelle ekspressiivne lõikemaneer lisab teosele jõudu ja mõju.

Endel Taniloo “Ema lapsega”, 1976

1 400
Kunstkivi (betoon). Reljeef. Mõõdud 63 x 50 x 5 cm. Endel Taniloo (1923-2019) oli eesti skulptor. Ta õppis aastatel 1940-1943 Tartu Õpetajate Seminaris ning kohe pärast seda aastakese Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Sõja tõttu jäid tema õpingud pooleli ning vabanedes vangilaagrist jätkas ta oma õpinguid aastatel 1946-1952 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Üle kolmekümne isikunäituse korraldanud Taniloo oli üks esimesi eesti kujureid, kes võttis skulptuurimaterjalina kasutusele dolomiidi. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.