Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse.
Valdavalt töötas Hallop pastelltehnikas, ent küllalt palju ka õlimaalis. Varasem mahlakas realism, sumedavõitu koloriit andsid 1950-ndate lõpust maad heledamale, impressionistlikumale, samas dekoratiivselt värvirikkale laadile.
E-pood
Näitan kõiki 7 tulemust
BRON kuni 25.05. Ernst Hallop “Kevadmaastik”, 1960
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47 cm, raamiga 56 x 68 cm.
All vasakul: E. Hallop 60
Pöördel: luuletus
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Ernst Hallop “Maastik”, 1966
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 48,5 x 33 cm. Raamiga 69 x 53 cm
All paremal: E Hallop 66
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
BRON kuni 25.05. Ernst Hallop “Talvemaastik”, 1959
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 34,5 x 45,5 cm. Raamiga 43,5 x 54 cm.
All paremal: E. Hallop 59
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Endel Taniloo “Ema lapsega”, 1976
Kunstkivi (betoon). Reljeef.
Mõõdud 63 x 50 x 5 cm.
Endel Taniloo (1923-2019) oli eesti skulptor. Ta õppis aastatel 1940-1943 Tartu Õpetajate Seminaris ning kohe pärast seda aastakese Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Sõja tõttu jäid tema õpingud pooleli ning vabanedes vangilaagrist jätkas ta oma õpinguid aastatel 1946-1952 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis.
Üle kolmekümne isikunäituse korraldanud Taniloo oli üks esimesi eesti kujureid, kes võttis skulptuurimaterjalina kasutusele dolomiidi.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Ernst Hallop “Tuulik”, 1965
Ernst Hallop “Naine”, 1972
Seepia, paber. Raamitud, muuseumiklaas.
Vm 22,5 x 48. Paberil pöördel musta vildikaga: E. Hallop 1972
"Pallase" 1934. aastal lõpetanud Ernst Hallopi loominguline pärand asub valdavalt Võrumaa Muuseumis, kuna just see piirkond oli kunstnikule eriliselt südamelähedane.
Akt, kui kunstiloome oluline žanr, on kunstniku vormitunnetuse, kujundliku mõtlemise ja temperamendi peegel. Käesolev kindlakäeliselt üldistav käsitlus levis eesti kunstis peamiselt 1950.-1960. aastate vahetusel, kuid jäi päris mitmetele, sh Hallopile pikemalt omaseks.
Lembit Saarts “Tantsupidu”, 1957
Õli, paber. Raamitud.
Mõõdud: ava 19 x 26,5 cm, koos raamiga 30 x 37 cm.
Tartumaal sündinud Lembit Saarts oli erakordse värvitunnetusega kunstnik, kelle loomingut mõjutas Pallase maalikooli vaimsus ja esteetika. 1957. aastal valminud "Tantsupeo" hoogne ja vaba õhustik kiirgab endast rõõmu ning elujanu, mida aasta varem Kasahstani vangilaagrist vabanenud ning kodumaale naasnud kunstnik lõpuks ometi endast taas välja lasta sai.