Eesti aktimaali esimaalija Evald Okase (1915-2011) teose “Lamav naine” teeb põnevaks sulni modelli otse vaatajale pööratud pilk. Ta kutsub dialoogile, vestlema. Nagu ikka, käsitleb Okas figuuri sensuaalsena, kuid seekord asetab ta modelli abstraktsele taustale. Taust – eredad punase, oranži, valge tooni nüansseeritud pinnad, moodustavad huvitava värvilahenduse, näidates kunstnikku meisterliku koloristina.
E-pood
Näitan kõiki 16 tulemust
Evald Okas “Lamav naine”, 1985
Evald Okas “Kaunitar õunaga”, 2002
Tušš paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 46 x 61 cm
All paremal: Heino Kersnale parimate soovidega ja sümpaatiaga. EOkas 15.9.2002
“Purustav, põrmustav, pimestav, pärlendav
tund, mil sus ärkab süda, see ilus kiskja –
taba ta vabadus, siis valguskiirusse viska.”
Katkend Doris Kareva luuletusest “Unedemurdja”, 1991
Evald Okase (1915-2011) aktijoonistusi iseloomustavad kirglik emotsioon, sähvivad jooned ja õhulisus. Valget pinda maksimaalselt enda eesmärkide nimel ära kasutav Okas on ka käesolevas teoses peente tušijoontega tabanud modelli olemust – kirglik ja sensuaalselt meelitav. Õun kui pattulangemise sümbol mängib siin vaid intrigeerivat kõrvaltäitja rolli – tõeline kuninganna on kaunitar ise.
Evald Okas “Tallinn Toompea”, 1956
Johannes Uiga “Naisakt”, 1988
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 86 cm.
All vasakul: J. Uiga 88 a.
Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma aktide, Lõuna-Eesti maastike ja vaikelude poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. Käesoleva maali valmimise aastal, 1988, tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.
Johannes Uiga “Akt kirjul foonil”, 1991
Õli lõuendil. 1991.
Mõõdud: 60 x 92 cm.
1937-1940 Aleksander Vardi ateljees õppinud Johannes Uiga (1918 – 1998) jaoks kujunes Pallases omandatud lakoonilise vormikäsitlusega laadist oluline lähtealus tema loominguks. Akt kui üks maaliklassika aluseid oli Uiga jaoks heaks võimaluseks nende vormiotsingute elluviimiseks, sest siin sai ta ühendada nii kindlaid vormiproportsioone nõudva inimkeha kujutamise oskused kui vabamad mängud taustaga, mille puhul Uiga armastas sageli kasutada ühetoonilisi suuri pindu.
Evald Okas “Torm” 1964
Efraim Allsalu “Tartu Peetri kirik”, 1970
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 73 x 100 cm
1954. aastal ERKI kiitusega lõpetanud Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. Nii portreedes, natüürmortides, linnavaadetes kui poolabstraktsetes kompositsioonides oma isikupärase autoritehnika tõttu silma jäänud kunstniku puhul hinnatakse lisaks tema eksperimenteerivat loojanatuuri.
Allsalu üheks signatuurvärviks olid pruuni eri varjundid, millede leidmisel ja segamisel oli ta erakordselt andekas. Tartus asuv, mäe otsas kõrguv Peetri kirik oli kunstnikule oluliseks paigaks ning sama kiriku kalmistule on kunstnik ka ise maetud – koht, kus teiste seas puhkavad ka Konrad Mägi ja Ado Vabbe.
Emajõe ürgoru nõlval asuv uusgooti stiilis kirik sulandub teosel harmooniliselt ümbritsevasse keskkonda. Andes edasi paiga püha erilisust, on kunstnik eriliselt sümboolselt ja pühalikult kujutanud hoone kohal asuvat taevast.
Evald Okas “Kaluri tütred”, 1971
Efraim Allsalu “Akt vaasiga”, 1995
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 58 x 53,5 cm
All paremal: EAllsalu 95
Tartu koolkonda esindavat Efraim Allsalu (1929-2006) tunneme kui tundliku värvitajuga kunstnikku. ERKI 1954. aastal kiitusega lõpetanud kunstnik armastas aktimaali žanri ja siinne teos 1990. aastatest on tema stiili iseloomulik näide.
Kergelt unenäolisena mõjuval naisekujutisel keskendub pilk modelli näole ja punastele huultele, mis teose kompositsioonis erootilist laengut väljendab. Kaunist figuuri ümbritsev värviväli on justkui pastelsetes toonides abstraktne maal, harmoniseerudes ookrivärvis naisekehaga.
Allsalu katsetusaltile loojanatuurile kohaselt on ta maalimiseks kasutanud masoniidi karedamat poolt, mis oma poorse struktuuriga tekitab põnevaid uusi mustreid ning võimendab veelgi teosest saadavat emotsiooni.
Evald Okas “Laulupidu 100″, 1969
Linoollõige, paber. Raamitud.
Mõõdud plm 18 x 14 cm. Raamiga 44,5 x 39 cm.
All vasakul: Pidu hakkab...
All paremal: EOkas 969
100. juubelilaulupeo tähistamiseks loodud rikkalik söövitustehnikas teos annab au eesti laulupidude traditsioonile. Teoses on selgelt äratuntav Evald Okasele omased (1915-2011) hoogsus ja emotsionaalsus – samad tunded, mida on tundnud ka iga laulupeol osaleja.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Evald Okas “Mõttes”, 1974
MÜÜDUD
Litograafia. Raamitud.
Teose mõõdud ilma raamita: 45,5 x 68 cm.
Aktimeister Evald Okase (1915 – 2011) nüansirikkad litod võluvad joonistuse kergusega. Teoses „Mõtted“ on kunstnik suutnud modelli jaoks tekitada sooja ning mõnusa atmosfääri, kus kaunis naine unustab argimured ning unistavalt fantaasiamaailma vajub. Kontrastiks sähvivate sädemete ning metsiku lillekompositsiooniga taustale on peategelase kehakumerused edasi antud selgete, väheste joontega rõhutamaks veelgi naise naturaalset ilu. Müstilise looriga on kunstnik katnud vaid modelli näo, lisades mõtteile sügavust ning salapära. Juba geenides loomingulisuse kaasa saanud Okase akt on hea näide tema elurõõmust pakatavast graafikast.
Evald Okas “Roosa akt”, 1975
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 49 x 70 cm. Raamiga: 60 x 80 cm
Evald Okas (1915-2011) otsis oma loomingus esteetiliselt nauditavaid hetki ning ka oma aktižanrides keskendus ta pigem joonele endale kui selle intiimsele tähendusele.
“Roosas aktis” jälgib Okase pilk järgemööda kumerat puusajoont, lihaselist kõhtu ning ümaraid rindu kui avastusrohket retke visuaalmaailmas, mille eesmärgiks on jäädvustada ajatut ilu.
Evald Okas “Akt maskidega”, 1971
MÜÜDUD
Linoollõige, paber. Raamitud.
Mõõdud ava 26,5 x 23,5 cm. Raamiga 50,5 x 46,6 cm.
All paremal: EOkas 971
Teatraalne “Akt maskidega” on ajastuomaselt stiliseeritud stseen, kus naisekeha ja suured teatrimaskid moodustavad omalaadse ornamenditaolise kogu lehepinda katva kujundi (viide: Evald Okase muuseum).
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Johannes Uiga “Akt lillelise rätiga”, 1989
MÜÜDUD
Õli lõuendil, raamimata. Signatuur all paremal.
Mõõdud: 70 x 50 cm.
Tartus sündinud Johannes Uiga (1918-1998) oli eelkõige tuntud oma maastikumaalide, vaikelude ja aktide poolest. Uiga loomingule avaldas suurt mõju tema õpetaja Aleksander Vardi, kelle maaliateljees ta oma 1930ndate teisel poolel õppis. 1988. aasta tunnustati kunstiühingu “Pallas” auliiget Uigat Konrad Mäe medaliga.