Näitan kõiki 3 tulemust

Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998

5 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 120 cm All paremal: sir Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998 1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).

Eduard Poland “Tuulest viidud”, 1930

2 400
Tempera, guašš. Raamitud. Mõõdud: 45 x 33 cm Võrtsjärve ääres sündinud Eduard Poland (1883-1957) tundis huvi maalimise vastu juba noore poisina, kui oma pereliikmetest fotode järgi portreid maalis. Hiljem kogemustepagasit nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Itaalias täiendanud Polandi teosed võluvad oma vahetu looduselamuse pakkumisega, millesse on segatud mõõdukas annus tema anda fantaasiat. Nii hakkab “Tuulest viidud” dünaamiliselt mööda maapinda edasi voolama, andes teosele hoopis uudse, müstilise alatooniga mõõtme.

Reti Saks “Maa ja ilm”, 2006

330
MÜÜDUD Sügavtrükk. Raamitud. Mõõdud: ava 24,5 x 18 cm. Raamiga 36 x 29 cm. All vasakul: Maa ja ilm. sügavtrükk 12/50 All paremal: Reti 2006 Reti Saks (s 1960) on lõpetanud ERKI graafikuna ning kuulub 1991. aastast alates Eesti Kunstnike Liitu. Arvukalt auhinnatud kunstniku loomingu keskmes on õrn, eksistentsiaal-mütoloogiline naine, keda ta asetab erinevatesse elulistesse situatsioonidesse, käesoleval teosel peeglisse vaatama. Ometigi ei näe me seal tema enda peegeldust, vaid mõtlikku ja armastavat emakuju, kes sümboliseerib maailma algust.