Näitan kõiki 17 tulemust

Ott Kangilaski “Kalevi säng Äksis”, 1957

800
Akvatinta paberil. Mõõdud: plm 30,5 x 38 cm. All vasakul: “Kalevi säng Äksis” (akvatinta) All paremal: Ott Kangilaski 1957 Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Pallaslast Ott Kangilaskit (1911-1975) huvitasid lisaks kunstile rahvapärimused, mistõttu pakkusid Kalevipojaga seotud paigad talle erilist inspiratsiooni. 1950. aastail oli igatsus kõige eestiliku järele oludest tingituna eriti suur ning eesti rahvuskangelase viimne säng on seetõttu looritatud pühaliku udulooriga, mida pehme akvatinta hästi edasi anda aitab. Teos valiti välja ka Kangilaski reproduktsioonide kogumikku "16 graafilist lehte. 16 графических листов. Ott Kangilaski", 1962. a.

Ott Kangilaski “Utria rand”, 1948

950
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: km 22,8 x 27,8 cm, raamiga 46,5 x 48 cm. All vasakul: "Utria rand" (ofort) All paremal: Ott Kangilaski 1948   Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele ja -pärimustele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Ida-Virumaal asuv Utria (ka Udria) rand võlus Kangilaskit kahel põhjusel. Esiteks asus seal hingematvalt kaunis pankrannik, mida muuhulgas on maalinud ka kuulus vene kunstnik Ivan Šiškin. Teiseks pakkus Kangilaskile huvi rahvapärimus, mille järgi asus seal asuvas ürgorus röövlikoobas ehk Jänesekoobas, kus peatusid viikingid.  Samuti võlus teda fakt, et tegu oli iidse hiiepaigaga.

Kai Kaljo “Hara laht”, 2023

1 200
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All vasakul: Kai Kaljo 23 Pöördel: HARA LAHT Kai Kaljo 10.2023

Edgar Valter “Emaga lugemas”, 1964

1 000
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: km 24 x 36,5 cm, raamiga 42,5 x 55 cm. All vasakul: Monotüüp. , 1964 All paremal: Edgar Valter All paremal plaadil: EW 64 Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.

Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 35 cm. All vasakul: Kai Kaljo 23 Pöördel alusraamil: RUKKIPÕLD LEEVI KÜLAS PÕLVAMAAL, August 2023 Kai Kaljo

Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 35 cm. All vasakul: Kai Kaljo Pöördel alusraamil: PÄIKESETÕUS LIHTENSTEINI KÜLAS PÕLVAMAAL, AUGUST 2023 Kai Kaljo Igaüks, kes on keset Eestimaa loodust suvisel varahommikul ärganud, teab neid joovastavalt küpseid lõhnu ning peagi ärkavate lindude, loomade ja putukate kristallselgelt kõlavaid hääli, mis võimenduvad maad aina laiemalt katvate päikesekiirte ees. Lõuna-Eesti ümarate maastikuvormide pehmus on kandunud ka Kai Kaljo teosele "Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal", kus viirastuslikult tuules õõtsuvad viljaõisikud kutsuvad neid õrnalt paitama ning tunnetama looduse väge.

Kai Kaljo “Argipäeva hommik”, 2023

920
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All vasakul: Kai Kaljo 2023 Pöördel raamil: ARGIPÄEVA HOMMIK Kai Kaljo 2023 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Kai Kaljo “Argipäeva õhtu”, 2023

920
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All paremal: Kai Kaljo 2023 Pöördel raamil: ARGIPÄEVA ÕHTU Kai Kaljo 2023 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Edgar Valter “Kelgutaja”,1963

500
Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 23 x 16 cm, raamiga 41 x 34,5 cm. All vasakul: Monotüüpia, 1963 All paremal: Edgar Valter Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Nii on Valter jäädvustanud  hetke kelgumäele jalutavast lapsest, kes koos kolme raagus puuga moodustab nostalgilise hõnguga kompositsiooni.

Kai Kaljo “Loksa“, 2023

1 300
Õli lõuendil. Mõõdud: 50 x 50 cm. All vasakul: Kai Kaljo ´23 Pöördel alusraamil: LOKSA, AUGUST 26th / 2023 Kai Kaljo Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Edgar Valter “Lapsed hommikus”, 1964

Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 36,5 x 24,5 cm, raamiga 57 x 42 cm. All vasakul: Lapsed hommikus, monotüüp. 1964 All paremal: Edgar Valter Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Ka Valteri loomingus on lapsed korduv motiiv ning väga sageli räägivad need teosed unistamisest, lootustest ja õhkamisest millegi uue ja suure poole, nii ka käesoleval teosel.

Edgar Valter “Aadam ja Eeva”, 1965

Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 28,5 x 44,5 cm, raamiga 42,5 x 58,5 cm. All vasakul: Monotüüp. 1965 All paremal: Edgar Valter Edgar Valter (1929-2006) sündis kaheksalapselises peres ning päris oma haruldase joonistamisande lätlasest onult, Läti Vabariigi vapi kujundanud kuulsalt graafikult Vilis Kruminšilt. Eelkõige tunneme Valterit tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.

Kai Kaljo “Argipäev”, 2022

MÜÜDUD Akrüül, õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All paremal: Kai Kaljo 2022 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot "Luuser", milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Edgar Valter “Kuldkalake”,1963

MÜÜDUD Monotüüpia paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 16 x 23 cm, raamiga 34,5 x 41 cm. All vasakul: Monotüüpia, 1963 All paremal: Edgar Valter Edgar Valterit tunneme eelkõige tema muinasjutulise loomingu poolest. Kunstnik leidis inspiratsiooni elu lihtsatest asjadest, mõtetest ja tunnetest. Noorte, alles oma unistuste ja elu alguses olevate tütarlaste huviorbiiti on käesoleval teosel sattunud kuldkalake, kes saab täita ka kõige salajasemad soovid.

Ott Kangilaski “Tütarlaps ja meri”, 1970

300
MÜÜDUD Söövitus paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust). Mõõdud: plm 36,5 x 22,5 cm, raamiga 57 x 40 cm. All vasakul: Tütarlaps ja meri (söövitus) All paremal: Ott Kangilaski 70 Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Müstika ja muinasjutulisus, inimese looduse osaks olemine, on ka käesoleva teose kandvaks jõuks.

Edgar Valter “Poiss ja kaelkirjak”, 1964

MÜÜDUD Monotüüpia, 1964. Raamitud, muuseumiklaas. Mõõdud: 24 x 35,5 cm, koos raamiga 59 x 45 cm.
Edgar Valterit (1929-2006) tunneme eelkõige tema värviküllase loomingu poolest ning seda haruldasemad on monokroomsed tööd tema loomingus.
 

Ott Kangilaski “Igand”, 1958

800
MÜÜDUD Ofort. Lehe kujul. Soovi korral saame aidata valida ka raami. Mõõdud: lm 58,1 x 43,4 cm All vasakul: Igand (ofort) e. "Tooge saag". All paremal: Ott Kangilaski Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski (1911-1975) looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Osati leidis ta just sealt inspiratsiooni oma 1950. aastate teisel poolel valminud lõbusate kompositsioonide jaoks, kuhu kuulub ka lustlik sügavtrükitehnikas "Igand"