Näitan kõiki 16 tulemust

Boris Ninemäe “Lootus”

1 980
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 53 x 64 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Hoppets förnyelse

Boris Ninemäe “Jaanipäev”

3 250
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 68 x 79,5 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Midsommer i byn

Boris Ninemäe “Heinategu”, 1950-60ndad

3 250
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 64 x 75 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Bradskande skördetid
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe jäi ka paguluses kujutama kodumaiseid vaateid ja teemasid. Tema hoogsate pintslitõmmetega edasi antud stseenid ranna- ja taluelust olid edasi antud igatsuslikult soojas koloriidis. Soe ja helge on märksõnad, mis iseloomustavad ka “Heinategu”. Kunstnik on hinnanud päikese mahedalt sooja sära. Väikese, kuid olulise lisanüansina on ta figuraalkompositsiooni sulandanud ka sini-must-valge – austusavaldusena kodumaale, kuhu hing ikka tagasi ihkas.  

Vive Tolli “Talvehari – Madisepäev”, 1982

950
Söövitus paberil. Raamitud. Mõõdud: km 54 x 51 cm, raamiga 70 x 66,5 cm. All vasakul: 17/40 "Talvehari - Madisepäev" (söövitus) All paremal: VTolli 82 Vive Tolli (1928 – 2020), rohkelt auhindu saanud kunstnik lõpetas 1953. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning hiljem täiendas end Jugoslaavias ja Kanadas õppides.

Mati Uprus “Naine öisel tänaval”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Kevadine armastus”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 65 x 91 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Soojendava valguse vihus”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 60 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Foxy Lady”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 90,5 cm All paremal: Mati Uprus Pöördel raamil: "Foxy Lady" akrüül 2021 a Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Õhtu puiesteel”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 70 x 70 cm All vasakul: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi “Pingeväljade aednik” eest parima helilooja auhinna.

Mati Uprus “Õhtusel tänaval”

1 650
Akrüül lõuendil. Mõõdud: 60 x 60 cm All paremal: Mati Uprus Põlvas sündinud, kuid enamasti Tartus tegutseva kunstniku Mati Upruse (s 1963) looming keerleb suures osas valguse ümber. Valgusviht kui teosteisse emotsiooni, pinge tooja, tõstab esile figuuride silueti ning jätab pimeduse varju isiklikud detailid. Muuhulgas heliloojana tegutsev Uprus võitis 2022. aasta EFTA auhindade jagamisel filmi "Pingeväljade aednik" eest parima helilooja auhinna.

Boris Ninemäe “Savipottide müüja Tseilonilt (Sri Lanka)”, 1970-ndad

1 500
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 50 x 61 cm, raamiga 57 x 68 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel: Krukfärsäljerska i Ceylon (Sri Lanka)

Boris Ninemäe “Linna kingsepad”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 56 x 64 cm. All vasakul: NINEMAE Pöördel: Skomakarna i stan Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teostel leiame ikka ja jälle inimesed. Ta kujutab oma modelle nende igapäevaste tegemiste juures, sageli rannas, põllul või nagu käesoleval teosel - kingsepa töökojas. Pastoosne värvipind lisab teostele sügavust ning võimendab kohalolu tunnet.

Boris Ninemäe “Üksi ei saa kõike teha”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 51 x 66 cm. All paremal: NINEMAE Pöördel alusraamil: Ensam orkar inte allt... Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus. Teos „Üksi ei saa kõike teha“ on edasi antud Ninemäe loomingule väga iseloomulikus maneeris – hoogsad, vabad pintslitõmbed, mis pastoosse värvikihi all loovad justkui tänapäevase 3D efekti.

Boris Ninemäe “Pilves päev kaljudel”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 38 x 46cm, raamiga 56 x 64cm. All paremal: NINEMÄE

Boris Ninemäe “Liiga palju lund puude langetamiseks”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 50 cm, raamiga 58 x 68 cm.  

Boris Ninemäe “Vanaisa juures aiamaal”

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 38 x 46cm, raamiga 56 x 64cm. All paremal: NINEMÄE Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.