Näitan kõiki 4 tulemust

Rutt Tulving “Heade mõtete tuules”, 1967

975
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 23 x 35 cm, raamiga 39,3 x 51,5 cm. All vasakul: R. Tulving 67 Väliseesti pagulaskunstnik Rutt (ka Ruth) Tulving lahkus Eestist 1944. aastal. Emalt Hilda Mikkelsaarelt kunstigeenid saanud Tulving asus elama Kanadasse, kus jätkas enda pideva kunstialase täiendamise kõrval ka aktiivset loometegevust. Just seal kujunes temast tunnustatud lektor ja kunstipedagoog ning 1977. aastal valiti ta Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liikmeks.

Benita Vomm “Keha”

1 900
Õli, lõuend kleebitud kartongile. 1960-ndad. Raamitud. Mõõdud: 60 x 45,5 cm All paremal: B. Vomm Pöördel: "TORSO" B. VOMM CANADA Pallaslane Benita Vomm (1908-2005) oli neid pagulusse läinud eesti maalijaid, kelle loominguline areng uuel kodumaal tegi läbi põhimõttelise muutuse pallaslikust uusrealismist abstraktsionalismi ja dekorativismi. Maal “Keha” on selle muutuse iseloomulik näide, Vommi käekirjale ka väga tüüpiline. Naisefiguuri muudab ta arabesksete tumedate kontuuride ja lilleõite abil esteetilist silmarõõmu pakkuvaks kompositsiooniks, milles figuur ise sulandub vabalt teda ümbritsevasse ornamentatsiooni.

Benita Vomm “Kevadlilled”

980
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 92 x 60 cm. Raamiga 98 x 67,5 cm. All paremal: B Vomm Pöördel: "Kevadlilled", õli, "Spring flowers" oil Artist: Benita Vomm, 122 Barker Ave., Toronto, Ont., M4C 2N9 Rakverest pärit Benita Vomm (1908-2005) lõpetas 1929. aastal Pallase kunstikooli, kuid sõjakeerises põgenes perega Eestist. End Kanadasse sisse seadnud kunstniku looming on helge ja värviküllane. Lisaks portreedele armastas Vomm kujutada lilli. Benita abikaasa oli skulptor August Vomm. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Jüri Palm “Naine ja mees”, 1960-ndad

MÜÜDUD Õli, tušš, raamitud. Mõõdud: 46,5 x 38 cm. Jüri Palm (1937 – 2002) lõpetas ERKI graafikuna ning paistis esialgu silma oma tugevate linoollõigete ja litodega, mõnevõrra hiljem alustas ta ka maalidega. Oma viiuldajast isa kõrval täpse noodi ning muusikalise kompositsiooni olulisust õppinuna kõlab ka Palmi enda teosteis teatav muusika, mis kord psühhodeelsem, kord lüürilisem. Erootilisel teemal  on tema loomingus kindel koht, ent ta ei käsitlenud seda reeglina triviaalselt ja nii võib see sümboleiks üldistatud kujundeis esmapilgul tihti märkamatukski jääda, nagu antud teoses “Naine ja mees”. Kuigi mehele on antud füüsiliselt kogukam ruumipind kanda, omastab Palm võrdse jõu mõlemale armastajale.