Näitan kõiki 4 tulemust

Epp Maria Kokamägi “Naudi päeva”, 2005

2 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 90 x 90 cm, koos raamiga 108 x 108 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes.

Epp Maria Kokamägi paarismaal “Tüdruk vesiroosidega” I ja II, 2000

MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud 39 x 28,5 cm, raamiga 53,5 x 43,5 cm. Kunstnike perekonnas sündinud Epp Maria Kokamäe maalidel kohtame sageli ingellikke naisi, nii ka teoses "Tüdruk vesiroosidega", mis koosneb kahest, üht ja sama lugu jutustavast paarismaalist.

Epp Maria Kokamägi “Rita”, 1989.

MÜÜDUD Õli lõuendil. 50 x 100 cm. Epp Maria Kokamägi (s 1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstitinstituudi maali erialal ning on 1984. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Tema teoseid on nii Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Moskva Tretjakovi galerii kui paljude teiste muuseumite ja erakollektsionääride kogudes. Teost ehib abikaasa Jaak Arro tehtud raam.

Andrei Jegorov “Talvine maastik jõega”, 1930-ndad

Tempera, guašš, papp. 1930-ndad. All vasakul: A. Jegorov Mõõdud: 35 x 50 cm.
Arukülast pärit maalikunstnik Andrei Jegorov (1878 – 1954) kaotas juba 3-aastasena oma kuulmise, mistõttu sai esimese hariduse kurttummade koolis. Oma vitaalsusest hoolimata võis ta poisina tunde tegelda oma meelistegevuse joonistamisega, sest just nägemine oli tema trumbiks maailma kogemisel. Nii oskas ta märgata tuult selle paituse ning okste liikumise järgi ning kandis kogemuse otse paberile. Jegorovi maastikes on alati tunda inimese lähedust, olgu selleks siis jäljed lumel, kaugusest paistev korstnasuits või korrektselt laotud palgivirn. “Talvemaastikus jõega” on neid märke mitmeid ning külmumata jõe kaldal olev roheliste aknaluukidega maja viib mõttele, et teose võis tellida selle maja omanik. Ahtraid kaski ning ümaraid pinnavorme vaadeldes viib mõte paratamatult lõunasse, kas Põlva- või Petserimaale, aga võib olla ka teispool piiri. Maal on teostatud hoolikalt ning tähelepanu väärib puudeviimistlus, mille oksad justkui tahaks külma käes õrnusest kildudeks krõbiseda. Meisterlikult on Jegorov siin lahendanud ka klaasjalt peegeldava veesilma ning maastikule sügavuse andmise, mille lõpp hajub silmapiiri.