Näitan kõiki 3 tulemust

Tarmo Roosimölder “Kalamees ja Suured Kujud”, 1997

3 200
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 110 x 90 cm All vasakul: Roosimölder 1997 Tarmo Roosimöldri (s 1970) loomingu keskmes on loodus ning sageli ka inimene selle ühe osana. Pinnavormide ajatut ilu esile tuues loob ta minimalistlike vahenditega võimsaid teoseid. Nii on tema "Kalamees ja Suured Kujud" justkui igavene jutustus kalameestest, kelle lood paisuvad hiiglaslikeks võidulugudeks. Teisalt on Roosimölder teoses mänginud justkui Lihavõttesaarte kivikujudega ning loonud põneva kontrasti õhkõrna värvikihiga kaetud taeva ning vägevate hiigelkujude vahel.

Aleksei Viilup “Istuv akt”, 1959

680
Õli puitplaadil. Raamitud. Mõõdud: 49 x 34 cm. Aleksei Viilup sündis ja kasvas üles Valgas, kuid suundus täiskasvanuna Tallinnasse ning lõpetas Jaani Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti kooli koos teiste tunnustatud kunstnike nagu Evald Okase ja Oskar Raunamiga. Lisaks portree- ja dekoratiivmaalidele kujundas Viilup ka suurüritusi, näiteks laulupidusid ja rongkäike. Ka sõja ajal esines ta kunstinäitustel ning sai eriti kiita oma naisaktide eest ning ära mainiti tema hea vormi- ning värvitunnetus.

Toivo Kulles “Klaasitöökojas”, 1941.

1 200
Lito. Raamitud. Mõõdud: 49,5 x 38,5 cm. Toivo Kulles (1918-1984) lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli graafika alal. Kuigi ta õppis pärast sõda ka maali, on ta  kunstiajalukku jäänud just graafikuna. Litograafiat viljeldi kunsttööstuskoolis kõige rohkem, seal oli litograafia-tsinkograafia osakondki. Teos “Klaasitöökojas” kujutab tehase “Tarbeklaas” interjööri, s.t. Johannes Lorupi natsionaliseeritud klaasivabrikut. Nagu sõjaeelsele graafikale omane, on Kulles olustikku kujutanud maalilises laadis, pööranud detailset tähelepanu toonasele tehnikale ning vorminud igapäevasest tehaseelust põneva teose.