Näitan kõiki 31 tulemust

Valdur Ohakas “Õhtune Eestimaa”, 1980

1 400
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 83,5 x 102 cm, raamiga 93 x 111 cm. All paremal: V. OHAKAS 80 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Valdur Ohakas “Kuusäras järvesilm”, 1980-ndad

340
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 30 x 22 cm. All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Kai Kaljo “Hara laht”, 2023

1 200
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All vasakul: Kai Kaljo 23 Pöördel: HARA LAHT Kai Kaljo 10.2023

Valdur Ohakas “Tuulevaikus”, 1983

340
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 22 x 16,5 cm, raamiga 30 x 24 cm. All paremal: V. OHAKAS 83
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Valdur Ohakas “Mere kutse”, 1988

600
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 40 x 49 cm, raamiga 45,5 x 55,5 cm. All paremal: V OHAKAS 88 Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Ka käesolev vaade on valminud suure tõenäosusega just Pirita kandis, kus kunstnik armastas merd nautimas käia.

Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980

420
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm. All paremal: V. OHAKAS 80 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.

Kai Kaljo “Rukkipõld Leevi külas Põlvamaal”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 35 cm. All vasakul: Kai Kaljo 23 Pöördel alusraamil: RUKKIPÕLD LEEVI KÜLAS PÕLVAMAAL, August 2023 Kai Kaljo

Kai Kaljo “Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal”, 2023

900
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 35 cm. All vasakul: Kai Kaljo Pöördel alusraamil: PÄIKESETÕUS LIHTENSTEINI KÜLAS PÕLVAMAAL, AUGUST 2023 Kai Kaljo Igaüks, kes on keset Eestimaa loodust suvisel varahommikul ärganud, teab neid joovastavalt küpseid lõhnu ning peagi ärkavate lindude, loomade ja putukate kristallselgelt kõlavaid hääli, mis võimenduvad maad aina laiemalt katvate päikesekiirte ees. Lõuna-Eesti ümarate maastikuvormide pehmus on kandunud ka Kai Kaljo teosele "Päikesetõus Lihtensteini külas Põlvamaal", kus viirastuslikult tuules õõtsuvad viljaõisikud kutsuvad neid õrnalt paitama ning tunnetama looduse väge.

Kai Kaljo “Argipäeva hommik”, 2023

920
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All vasakul: Kai Kaljo 2023 Pöördel raamil: ARGIPÄEVA HOMMIK Kai Kaljo 2023 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Kai Kaljo “Argipäeva õhtu”, 2023

920
Õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All paremal: Kai Kaljo 2023 Pöördel raamil: ARGIPÄEVA ÕHTU Kai Kaljo 2023 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Alar Pääro “Matsalu laht”, 2003

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 78,4 x 100 cm Alar Pääro teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda.

BRON. kuni 12.06. Alar Pääro “Põhjamaa metsad”, 2003

1 000
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 79,7 x 100,3 cm Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.

Alar Pääro “Yin Yang”

900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 85,5 x 85,5 cm. Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid. Teosega tutvumiseks palun andke märku ning toimetame selle laost hea meelega galeriisse.

Kai Kaljo “Loksa“, 2023

1 300
Õli lõuendil. Mõõdud: 50 x 50 cm. All vasakul: Kai Kaljo ´23 Pöördel alusraamil: LOKSA, AUGUST 26th / 2023 Kai Kaljo Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot “Luuser”, milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Valdur Ohakas “Pilk tasasele veele”, 1986

450
MÜÜDUD. Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 74,5 x 29,8 cm, raamiga 80 x 34 cm. All paremal: V. OHAKAS 86 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.

Valdur Ohakas “Jõevaade”, 1990

720
MÜÜDUD Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud 39,5 x 40 cm, raamiga 46,5 x 47 cm All paremal: V. OHAKAS 90 Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.

Valdur Ohakas “Tantsijad”, 1993

1 850
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 39 x 32,5 cm Valdur Ohaka (1925-1998) bagatellid, lennuka pintsliga kompositsioonid sündisid kiirelt ja hetkeemotsiooni ajel. Seetõttu on neis enim elurõõmu ja dünaamikat ning nagu on kunagi öelnud luuletaja ja kunstnik Indrek Hirv – ausust. Nii leiame „Tantsijate“ punases kirge, valges puhtust ning peitvates kostüümides salapära. Kunstnik ei ole takerdunud liigsesse detaili, oluline on hetk just siin ja praegu. Nagu tema varasemateski teostes, kajastub lõunamaisest motiiviarendusest hoolimata midagi ka Ohaka enda argipäevast. Nimelt armastas tema abikaasa Eetla kübaraid valmistada ning nende kodus leidus alati arvukalt moeajakirju, millest saadud ideevälgatusi kunstnik sageli oma maalidesse lülitas.

Alar Pääro “Põhjamaa mäed”, 2003

750
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 78 x 100 cm Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Pääro tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest puudus ning vanemate teadmata Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Pärnu kandile on kunstnik truuks jäänud siiani.

Kai Kaljo “Argipäev”, 2022

MÜÜDUD Akrüül, õli lõuendil. Mõõdud: 30 x 30 cm. All paremal: Kai Kaljo 2022 Maali-, installatsiooni- ja videokunstnik Kai Kaljo (s 1959) on pälvinud nii Kristjan Raua preemia kui Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Tema rahvusvaheline karjäär sai hoo sisse peale 1997. aastal valminud ikoonilist videot "Luuser", milles ta ameerikalike naerupahvakate taustal jutustab enda loo kunstnikuks olemise igapäevast. Kaljo teoseid on kollektsioneerinud lisaks Eestile mitmed mainekad Euroopa muuseumid.

Valdur Ohakas “Vaade peegelsiledale järvele”, 1980

2 000
MÜÜDUD Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 85,5 x 103,5 cm. Raamiga 93,5 x 112,5 cm Valdur Ohakat (1925-1998) on õpetanud nii Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits kui Johannes Võerahansu. Tema suureformaadilise "Vaade peegelsiledale järvele" teeb võluvaks tasakaalustatud kompositsioon. Dramaatilistele pilvedele pakub kontrasti tuulevaikse päeva sile järvevesi, mis kannab edasi sügisese looduse küpset värvigammat.    

Alar Pääro “Notre Dame”

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 45,5 x 50,5 cm Alar Pääro (s 1958) tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest poppi tegi ning Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.

Alar Pääro “Arc de Triomphe”

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 45,5 x 50,5 cm Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. Esmase kunstihariduse sai Pääro Jõhvi Laste Kunstikoolist, kus õppis õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid. Lemmikvärviks on pruun, millest Pääro oskab välja võluda selle kõige peidetumad alatoonid.

Alar Pääro “Moulin Rouge”

Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 40,4 x 50,2 cm Alar Pääro (s 1958) teoseid on eksponeeritud näitustel nii Eestis kui Soomes. tundis tungi kunsti ja loomise suunas juba noore poisina, kui salaja koolitundidest otse Jõhvi Laste Kunstikooli sisseastumiseksamitele läks. Kolm aastat õpetajate Peeter Somelani ja Aleksander Igonini käe all andsid talle põhiteadmised nii maalist, joonistamisest kui skulptuurist. Nii seadiski Pääro hiljem Pärnumaale kolides seal sisse väikese ateljee, et oma ideed ja teadmised lõuendile kanda. Kunstnik ise on öelnud, et teda võluvad maalides eelkõige kolm asja: suhted, vorm ja poosid.

Valdur Ohakas “Hommikune udu”, 1991

MÜÜDUD. Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 30 x 40 cm, raamiga 35 x 45 cm. All paremal: V. Ohakas 91 Valdur Ohakat (1925-1998) on õpetanud nii Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits kui Johannes Võerahansu. Tema eriliseks lemmikuks oli soe pruun, millest kunstnikul oli eriline võime leida tuhandeid eri varjundeid.

Valdur Ohakas “Rannikuidüll”, 1993

MÜÜDUD Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 120 x 100 cm, raamiga 124 x 103 cm. All paremal: V. Ohakas 93

Valdur Ohakas “Akt rohelisel vaibal”, 1960ndad

1 800
Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 71,6 x 52,5 cm Valdur Ohaka (1925-1998) loominguline käekiri kujunes Eerik Haameri, Johannes Greenbergi, Elmar Kitse ja Johannes Võerahansu käe all. Kunstnik mängis olulist rolli sõjajärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis ja just 1960ndad ja 1970ndad olid tema loomingu kõrgperioodiks. „Akt rohelisel vaibal“ kuulubki tema kunstiuuenduslikku tipp-perioodi, mil Ohakas tegeles aktiivselt vormi- ja värvikatsetustega. Tema äratuntava trepiastmestikuga Merivälja majas valminud aktis näeme korraga nii tugevaid kontuurjooni kui plastilist vormikäsitlust – kontrast, mis muutis Ohaka jaoks maalimise põnevaks mänguks. Looduslikke ookertoone on kunstnik täiendanud punakate ja rohekate värvilaikudega, lisades sellega teosele dünaamilisust ja sügavust. Ohaka toonaseid uuenduslikke sürrealistlikus, ekspressiivses laadis loomingut ilmestab hästi ka käesoleva teose tagaküljele maalitud kaks pead.

Valdur Ohakas “Meri”, 1990.

MÜÜDUD. Õli, raamitud. Mõõdud: 25 x 75 cm (koos raamiga 32 x 82 cm). Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos. Tallinnas Meriväljal elanud kunstnikule oli meri lõpmatuks inspiratsiooniallikaks ning nii on ka käesoleval teosel kujutatud merd majesteetliku ja kõikvõimsana.

Valdur Ohakas “Maastik 1”, 1986

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 23 x 23 cm. Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Vaata ka kolmese seeria ülejäänud maale!

Valdur Ohakas “Maastik 2”, 1986

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 23 x 23 cm. Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Vaata ka kolmese seeria ülejäänud maale!

Valdur Ohakas “Maastik 3”, 1986

MÜÜDUD Õli papil. Raamitud. 23 x 23 cm. Valdur Ohakas (1925-1998) sai kunstihariduse nii Tallinna kui Tartu tugevate õppejõudude käe all. Tema tuntuimateks õpetajateks olid Eerik Haamer, Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Johannes Võerahansu. Kool jäi lõpetamata, kuna 1949. aastal arreteeriti ta koos teiste kunstitudengitega ja viidi vangilaagrisse, kust ta vabanes alles seitsme aasta pärast. Valdur Ohakas mängis olulist rolli sõjäjärgse eesti kunsti uuenemisprotsessis. Enamuse ajast veetis kunstnik vaheldumisi oma Tallinnas, Meriväljal asuvas kodus ning Võrumaal asuvas Kütioru maakodus, seega leiab tema loomingus palju loodusmotiive nii Põhja- kui Lõuna-Eestist. Vaata ka kolmese seeria ülejäänud maale!

Alar Pääro “Kübaratrikk”, 2021

Õli lõuendil. Mõõdud: 50 x 40, raamitud. Pärnu kunstnik Alar Pääro on küll iseõppija, kuid tema fantaasiaküllased teosed on esinenud mitmetel näitustel. Tema üks lemmikvärve on pruun, millest ta leiab lõputuid toone, millega mängida. Nii ka "Kübaratrikis".