Akvarell
Showing all 44 results
Karl Burman junior “Suvine rand”, 1981
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 36 x 48 cm, raamiga 61 x 71,5 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1981.
Pöördel: Karl Burman junior "Suvine rand" AKVARELL 36 x 48 cm
Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli, nii ka käesoleval, Põhja-Eesti rannikut kujutaval maalil.
Aleksander Pilar “Rannik loojanguvalguses”, 1987
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 52,7 x 58 cm, raamiga 63 x 68 cm.
All vasakul: Pilar 87
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Viktor Turp “Vaade järvele”, 1962
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 28,5 x 43,5 cm, raamiga 37 x 51 cm.
All vasakul: VTurp - 1962
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Samuti armastas kunstnik kujutada romantilisi Eestimaa vaateid.
Karl Burman “Taluõu – Harku küla”, 1960
Edgar Valter “Talvemaagia”, 1960
Gregor von Bochmann “Stseen taluõuel”
Enno Lehis “Kased”
Aleksander Kulkoff “Rannatalu talvel”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 23,3 x 35 cm, raamiga 41,5 x 52 cm.
All vasakul: A. Kulkoff
Noore mehena Eestisse elama asunud mitmekülgne kunstnik Aleksander Kulkoff töötas maalijana erinevates laadides, kuid impressionism ja art deco olid tema loomingu selgrooks. Siinjuures võttis eesti kunstikriitika tema loomingut hästi vastu ning teiste seas kujunes tema üheks suurimaks austajaks Eesti esimene president Konstantin Päts, kes usaldas talle isikliku autoportree maalimise ning mida esimest korda Kadriorus 1938. aastal pidulikult presenteeriti.
Rannakülas Salmistul suviti palju aega veetnud Kulkoffi võlus veeäärne elu, selle arhailisus ja rahu. Nii on ka käesoleval teosel kujutanud ta tuulevaikset talveilma ühel taolistest paikadest. Täpset asukohta ta teosele kirjutanud pole, ent suure tõenäosusega on tegu kas Eestimaa põhjaranniku või Peipsi äärega.
Aleksander Pilar “Vanalinna vaade”, 1969
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 46,5 x 34,5 cm, raamiga 63,5 x 49,5 cm.
All vasakul: Pilar 69
1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1989) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Olga Terri “Iirised”, 1985
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 48,5 x 40,5 cm, raamiga 68 x 60 cm.
All paremal: OTerri
Pöördel: OTerri 1985.
Olga Terri (1916-2011) suhe loodusega oli soe ja väga isiklik. Tema 1970ndate mõjuvõimsad portreed Eestimaa puudest avasid omamoodi tee kunstniku enda hinge, näitasid teda kui empaatilist ja tundlikku loojat. Sama värskelt ja hingestatult maalis ta lilli, eriti kõnetasid need teda 1980ndatel.
Käesolev portree iiristest annab edasi nende üheaegset õrnust ning tugevust. Need Eestimaa aedadele nii iseloomulikud lilled võivad ühel kohal kasvada aastakümneid ning on seetõttu kangastunud meist paljude lapsepõlvemälestustesse nagu lõhnavad pojengid ja suvised metsmaasikadki.
Aleksander Promet “Kask järve kaldal”, 1921
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 43,5 x 23,3 cm, raamiga 50,5 x 29 cm
All paremal: A. Promet. 1921.
Virumaal sündinud ja Peterburis hariduse saanud Aleksander Prometi (1879-1938) loomingus kuulus oluline koht nii rahvusromantikale kui loodusvaadetele. Pikaaegse kunstiõpetajana tegutsenud Prometi loominguline anne kandus edasi ka tema tütrele, kirjanik Lilli Prometile.
Karl Burman junior “Tallinn – Viru tänav”, 1965
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,5 x 18 cm.
All paremal: Karl Burman junior 1965.
Pöördel: Karl Burman junior “Tallinn – Viru tänav” AKVARELL 1965.a.
Karl Burman junior (1914-2001) on Tallinna vanalinna maalides tüüpiline romantik – teda võlub ja inspireerib ilus motiiv, et seda siis kiirelt ja värskelt jäädvustada. Päiksepaistes Viru tänav just seda võimaldabki.
Sulavas akvarelltehnikas maalitud teosel on nii hoonete üldistust kui konkreetsemaid detaile, samuti on hästi klassikalise perspektiiviõpetuse järgi tabatud tänavaruumi sügavus. Väiksed inimfiguurid mõjuvad kaugelt nagu täpikesed värvi, kuid süvenemisel avastame, et need kujud on liikumises, igaüks veel pealegi omas toonis ja oma kehakeelega!
Karl Alexander von Winkler “Jõevaade vana sillaga”, 1900-1910
Akvarell kartongil. Raamitud.
Mõõdud: ava 16 x 25 cm.
All vasakul: Winkler
Eesti tunnustatumaid akvarelliste Karl Alexander von Winkler (1860-1911) on tuntud linna- ja maastikuvaadete jäädvustajana. Tema romantilise tundetooniga akvarellmaalid paistavad silma tehnika väga hea valdamise ja varjundirikka koloriidi poolest.
Winkleril oli anne ka tagasihoidlikus motiivis üles leida selle ilu, ainukordne olemus. Just nii saab uue elu ka “Jõevaade vana sillaga”, mis Winkleri käe all saab võluva ja kordumatu romantilise kuue. Märkamatult ärkavad ellu lood üle vana silla kilkavatest lastest, kaldale kosutust saama tulnud metsloomadest ja kevadistest üleujutustest. Nii sulavat kui kuiva akvarellitehnikat ühel teosel kasutav Winkler peab lisaks lugudele tähtsaks eheda looduselamuse edasiandmist, suvist värskust ja hõrgutavat virvendust.
Eduard Einmann “Võsu”, 1958
Viktor Turp “Suvine maastik heinasaadudega”
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud 29 x 45 cm. Raamiga 47 x 64 cm.
Viktor Turp (1905-1989) õppis nii Riigi Kunsttööstuskoolist kui “Pallases”, kust sai 1929. aastal joonistusõpetaja kutsetunnistuse. 1930. aastail lõi ta koloriitseid kompositsioone rahvalikel süžeedel, nagu paljud “Pallase” koolkonna maalijad. Samuti armastas kunstnik kujutada romantilisi Eestimaa vaateid.
Karl Burman junior “Jõekallas”
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud 35,5 x 46,5 cm. Raamiga 48 x 64 cm.
Karl Burman junior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega.
Jaan Vahtra “Kodu looduse rüpes”, 1941-44
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: 31 x 43 cm, raamiga 43 x 54,5 cm.
Teos on iseloomulik Jaan Vahtra sõjaaegsele loomingule. See on fikseeritud kataloogis "Jaan Vahtra ja kubism eesti kunstis" (Tartu Kunstimuuseumi 1972, nr. 251). Vahtra oli kubistlik-konstruktivistliku Eesti Kunstnikkude Ryhma asutaja ning esminene esimees. 1920. aastate teisel poolel läks ta üle uusasjalikule stiilile, 1930. aastate töid iseloomustab omapärane looduslähedane laad, mis jätkub impressionistlikus vaimus sõja-aastatel.
Erich Pehap “Lugemas”, 1947
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 43 x 37 cm, raamiga 65 x 59,5 cm.
All paremal: E. Pehap 1947
Viljandis sündinud Erich Konstantin Pehap (1912-1981) oli andekas nii maalija kui graafikuna. Ka emigratsioonis osales ta edukalt rahvusvahelises kunstielus, korraldas seal aktiivselt näitusi ning ühendas oma loomingus kunstiteadmised nii Eestist kui Kanadast. Kunstniku elus mängis olulist rolli tema vend Allan Endel Pehap ning just tema on olnud modelliks ka käesoleval teosel.
Valli Lember-Bogatkina “Udulooris metsaviirg”, 2000
Akvarell paberil. Teos on müügil raamimata kujul, ent soovi korral saame raamimisega abiks olla.
Mõõdud: lm 35 x 50 cm.
All paremal: V. LEMBER-BOGATKINA 2000
Tartus sündinud Valli Lember-Bogatkina (1921-2016) kunstnikutee sai suuresti alguse tänu tema kooliaegse õpetaja innustusele, kes noore tüdruku annet märkas. Nii astuski naine Riigi Kunsttööstuskooli, mille lõpetas 1940. aastal tõeliste legendide, Roman Nymani, August Janseni ja Eerik Haameri käe all.
Lember-Bogatkina lemmiktehnikaks kujunes akvarell, milles valmisid lisaks rahvatantsijatele ning sulnistele aktidele ka maastikuvaated. Enamasti olid need inspireeritud tema põhjarannikul Karepal asunud loodusest. Väga suure tõenäosusega kujutab ka käesolev uduvinest kantud maastik justnimelt sealtkandi vaadet.
Karl Burman junior “Istuv akt”, 1953
Lydia Mei “Pihlakad vaasis”, 1960
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 30,5 x 41 cm, raamiga 47 x 58 cm.
All paremal: LYDIA MEI 1960
Kolmest eesti kunsti legendaarsest Hiiumaa õest keskmine, Lydia Mei-Starkopf (1896-1965) oli üks arvestatavamaid natüürmortide ja lillemaalide viljelejaid. Ta kuulus mitmetesse märglistesse kunstirühmitustesse, sealhulgas Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, mille üks vedajaid oli ta abikaasa Anton Starkopf.
Ulla Sampu “Lamav akt”, 1950ndad
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 33 x 54,5 cm, raamiga 49 x 69,5 cm.
Pöördel: Ulla Sampu "Lamav akt" 1950-ndad
Ulla-Britta Sampu (1933-2006) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning osales aktiivselt kunstielus, esinedes mitmetel erialastel näitustel ja konkurssidel. "Lamav akt" iseloomustab teda kui oma kompositsioone põhjalikult kalkuleeriva ja viimistletud tulemusele orienteeritud kunstnikuna, kelle käe alla ei satu midagi juhuslikku.
Gottlieb Welte “Idülliline stseen”
Anni Köhler “Kevadised sirelid klaasvaasis”
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 45 x 35 cm, raamiga 66 x 56 cm.
All paremal: Köhler.
Anna-Elisabeth Köhler (1898 - 1942) õppis maalima Ants Laikmaa ateljees, kus ta õppis 1920-21. Kunstnikunimena suupärasemat nime Anni kasutanud naine pärines kuulsast suguvõsast - nimelt oli ta Johann Köleri vennapoja Georg Köhleri tütar. Meisterlikult edasi antud kevadiselt lõhnavate sirelite bukett tõestab tema virtuoossust tehniliselt väljakutsuvas akvarelltehnikas.
Valli Lember-Bogatkina “Akt sinisel taustal”, 1970
Richard Kivit “Talvine mets”, 1918
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 22 x 28 cm, raamiga 39,5 x 43,5 cm.
All paremal: R. Kiwit -18
Richard Kivit (1888-1981) sai esmase kunstihariduse Tartus R. J. von zur Mühleni käe all, hiljem täiendas end akvarelli ja graafika alal Berliinis. Arvukate lasteraamatute illustraator on muuhulgas ka Mõisakülas Maarja Magdaleena altarimaali autor. Kunstniku loomingut on säilinud vähe ning seetõttu on käesolev Eestimaa looduse vaade põnevaks lisanduseks tema pärandisse.
Valli Lember-Bogatkina “Akt toolil”, 1950
Valli Lember-Bogatkina “Akt sinise kardinaga”, 1957
Lembit Saarts “Hobuvanker ootamas”, 1945
Erich Pehap “Kokkusaamine”, 1976
Erich Pehap “Kitarrimängija”, 1948
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 35,5 x 30 cm. Raamiga 40 x 34,5 cm
All paremal: Pehap 48
Samavõrd kui Erich Pehap (1912-1981) armastas kunsti, innustus ta ka muusikast. Kooli ajal jazzorkestris mänginud mees kandis helid hiljem edasi oma teostele ja nii leiame sageli tema teosteil stseene, milles tähelepanu on pööratud meloodiast tulenevale emotsioonile.
Eduard Poland “Maastik”, 1928
Henno Arrak “Mehe büst ja punane draperii”, 1957
Erich Pehap “Lilled”, 1976
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 29,5 x 48 cm, raamiga 49 x 67 cm.
All paremal: E. Pehap 1976
Viljandis sündinud Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.
Käesolev teos on valminud teisel pool ookeani, ent ometigi tunneme sellelt ära Eestis juba toona nii populaarsed pelargoonid, mis oma lõhnaga jäid Pehapile alatiseks kodumaad meenutama.
Helmi Herman “Lilled vaasis”, 1961
Karl Burman junior “Alpikannid”, 1978
Akvarell, paber. Raamitud (soovitame ümber raamida).
Mõõdud: Ava 55 x 75 cm, raamiga 71,5 x 91 cm.
All vasakul: Karl Burman junior 1978. a.
Karl Burman juunior õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega. Lillemaalides armastab ta küllust ja pidulikkust, mida kinnitab käesolev teos.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis (palume soovist eelnevalt teada anda).
Aleksander Pilar “Kevadine mets”, 1958
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust).
Mõõdud: ava 50 x 41,5 cm, raamiga 70,5 x 62 cm.
All vasakul: Pilar 58
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1989) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
