Näitan kõiki 27 tulemust

BRON. Eduard Maaser “Valge pilv”, 1972

1 650
Akvarell. Raamitud. Mõõdud ilma raamita: 55,5 x 76 cm. Eduard Maaseri õrnalt läbikumav akvarell "Valge pilv" on idülliline vaade Lõuna-Eesti suvisele maastikule.

Aleksander Pilar “Udune rannik”, 1987

870
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 44 x 53,5 cm, raamiga 60 x 68 cm. All vasakul: Pilar 87 1930. aastal Anatoli Kaigorodovi käe all kunstiõpinguid alustanud Aleksander Pilarist (1912-1998) kujunes kõrgelt hinnatud akvarellist, kelle teoseid oodati alati põnevusega näitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas. "Udune rannik" kannab endas vaikselt ärkava varahommikuse Eestimaa hingust. Pilar on meisterlikult edasi andnud õrnalt kallast paitava uduloori, nostalgilise meenutuse, mille rahustava emotsiooni tunneb ära iga ranniku ääres kasvanud kunstisõber.

Nigul Espe “Kased”, 1966

390
Akvarell paberil. Teos vajab ümberraamimist. Soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel. Mõõdud: ava 34 x 23 cm, raamiga 49 x 38 cm. All paremal: Nigul Espe 1966.

Karl Burman junior “Alpikannid”, 1978

1 300
Akvarell, paber. Raamitud (soovitame ümber raamida). Mõõdud: Ava 55 x 75 cm, raamiga 71,5 x 91 cm. All vasakul: Karl Burman junior 1978. a. Karl Burman juunior õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli. Tema formaadid on üsna suured, eriti võrreldes Karl Burman seeniori omadega. Lillemaalides armastab ta küllust ja pidulikkust, mida kinnitab käesolev teos. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Aleksander Pilar “Kevadine mets”, 1958

1 000
Akvarell paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust). Mõõdud: ava 50 x 41,5 cm, raamiga 70,5 x 62 cm. All vasakul: Pilar 58 Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1998) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.

Erich Pehap “Istuv modell”, 1949

1 900
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: Plm 43,5 x 36 cm. Raamiga 67,5 x 59,5 cm All vasakul: E. Pehap 1949

Andrei Jegorov “Õhtune etüüd”, 1930-ndad

1 650
Akvarell, guašš, paber, kleebitud papile. Raamitud. Mõõdud: ava 23,4 x 37 cm, raamiga 46 x 59 cm. All vasakul: A.Jegorov. Pöördel: ANDREI JEGOROV F. 1878 ARUKÜLA (ESTLAND)

Jüri Arrak “Vaikses metsaveerus”, 1960

475
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 26,5 x 38,5 cm, raamiga 45 x 55 cm. All paremal: 1 august 60 J Arrak Legendaarse Jüri Arraku (1936-2022) filosoofilised mõtisklused kandusid sageli tema teostele, nii ka teosel "Vaikses metsaveerus", mil kunstnik peab dialoogi esivanemate ja nende hingedega.

Erich Pehap “Modell triibulises kleidis”, 1970

1 500
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: Plm 36 x 46 cm. Raamiga 58,5 x 69 cm All paremal: E. Pehap 1970

Erich Pehap “Sõbrannad”, 1946

900
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 17,3 x 20,9 cm. Koos raamiga 39,1 x 48,9 cm. Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.

Aleksander Pilar “Merevaade”, 1984

MÜÜDUD Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 49,5 x 55,5 cm, raamiga 64,5 x 69,5 cm. All vasakul: Pilar 84 Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1998) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.

Osvald Eslon “Veneetsia”

900
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 33 x 24 cm, raamiga 52 x 37 cm. All paremal: O. Eslon. Venezia. Eesti maalikunstnik Osvald Esloni haridustee kunstivaldkonnas sai alguse aastatel 1918-1919 Münchenis professor Adolf Hengeli juures. 1920. aastail täiendas ta end Itaalias Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina.

Erich Pehap “Kitarrimängija”, 1948

1 200
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 35,5 x 30 cm. Raamiga 40 x 34,5 cm All paremal: Pehap 48 Samavõrd kui Erich Pehap (1912-1981) armastas kunsti, innustus ta ka muusikast. Kooli ajal jazzorkestris mänginud mees kandis helid hiljem edasi oma teostele ja nii leiame sageli tema teosteil stseene, milles tähelepanu on pööratud meloodiast tulenevale emotsioonile.

Richard Uutmaa “Loojangumeri”, 1976

3 400
MÜÜDUD Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 47 cm, raamiga 63,5 x 74,5 cm. All paremal: R. Uutmaa. 76. a. Richard Uutmaad (1905-1977) ja merd ei olnud võimalik lahutada. Kunstnikku paelus meri eelkõige selle lõputute eri ilmete tõttu, olgu see tormine või tüüne, õhtuloojangus või päikesetõusus. "Loojangumere" sügavsinine, mis öö hakul laineharjadel mustjaid toone võtab, flirdib teosel valge vahutava merevahuga, andes edasi võimsa looduse tuultest kantud emotsioone.  

Karl Burman junior “Metsajärv”, 1956

875
MÜÜDUD Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 18 x 39,8 cm raamiga 41,2 x 61 cm. All paremal: Karl Burman junior 1956 Karl Burman juunior (1914-2001) õppis akvarelli oma isalt ja onult ning viljeles seda 1930. aastate lõpust peale. Läbi aastakümnete oli ta üks eesti tuntumaid akvarelliste ja valitud ka Eesti Akvarellistide Ühenduse auliikmeks. Ta maalis põhiliselt maastikke, veduute ja lilli.

Milvi Torim “Kadakad”, 1998

680
MÜÜDUD Akvarell, paber. Raamitud. Mõõdud 52 x 52 cm (raamiga 72 x 72 cm) Milvi Torim (1944-2015) lõpetas ERKI 1974 a. graafikuna ning illustreeris oma elu jooksul üle 200 raamatu. Viimastel aastakümnenditel praktiseeris rohkem akvarelli. Tema teosed on mahedates toonides abstraktsed looduspildid, mis on unenäolisusega viivad mõtted sügavamatele teadvuse kihtidele.

Silvia Leitu “Liiliad”

MÜÜDUD Akvarell. Müügil ilma raamita. Mõõdud: 59 x 28 cm.  

Silvia Leitu “Valge roos”

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: ava 56 x 19 cm, raamiga 72,5 x 32 cm. All paremal: Silvia Leitu Silvia Leitu (1912-1969) õppis Pallases, kuid lõpetas kunstiõpingud juba Münchenis, kuna põgenes Teise maailmasõja ajal Saksamaale. Hiljem Rootsis elanud kunstnik tegutses akvarellisti ja kostüümikunstnikuna.

Karl Burman junior “Riia“, 1959

Akvarell paberil, dubleeritud papile. Raamimata. Teos on restaureeritud. Mõõdud 64 x 45 cm. All paremal: Karl Burman junior Riga 1959.a Linnavaade on olulisel kohal nii Karl Burman seniori kui Karl Burman juniori loomingus. Kuna nad mõlemad olid arhitektiharidusega ning pealegi elas vanem neist vanalinnas, moodustas ümbritsev keskkond neile igapäevase lõputu inspiratsiooniallika. Burman juniorist sai üks oma aja tuntumaid akvarelliste. Kunstniku klassikaliselt mõjuv akvarellilaad oli hoogne ja virtuoosne ning selle täpne laad lisas kujutatavale ajaloolise väärtuse, nii ka käesoleva Riia vaate puhul. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Karl Aleksander von Winkler “S. Agata”, 1903

1 400
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: Ava 35 x 26,3. Raamiga 51 x 42,5 cm. Baltisaksa kunstnik õppis joonistamist Tartus Rudolf von zur Mühleni juures, hiljem täiendas end pikalt Berliinis ja Lausanne´is.  

Paul Burman “Päiksekullas metsaviir”, u. 1920ndad.

MÜÜDUD Akvarell, raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm (koos raamiga 45,2 x 50,8 cm). Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Paul Burman “Alpikannid”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Mõõdud: 25 x 32,5 cm. Paul Burman (1888 - 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Paul Burman “Varakevad”, 1920ndate lõpp

Akvarell, raamitud. Paul Burman (1888 – 1934) alustas oma kunstnikuteed Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas enda täiendamist nii Peterburis, Moskvas, Riias kui Pariisis. Viimases suhtles Burman aktiivselt nii Nikolai Triigi kui Jaan Koortiga ning kujundas välja enda stiili, milleks oli impressionistlik, vaheldusrikaste, peamiselt heleda koloriidiga linna-, lille- ja maastikupildid. 1918 sattus Burman Seewaldi haiglasse, kuhu jäi elu lõpuni. Ka seal jätkas andekas kunstnik aktiivselt loominguga tegelemist ning eriti armastas ta sel ajal teha plokilehtedele maalitud akvarelle. Oma lakoonilisuses olid nad loomisajal moodsad ning köidavad oma vahetu loodusetunnetuse ja täpse pintslitööga kunstiarmastajaid siiani.

Richard Uutmaa “Eisma”, 1973

MÜÜDUD Akvarell. Raamitud. 50 x 70 cm. Eesti üks esimariniste Richard Uutmaa (1905 - 1977) sündis põhjarannikul Altjal. Pärast sõda müüdi Uutmaa isakodu maha, kuid kunstniku armastus piirkonna vastu oli jätkuvalt suur ning seeõttu ostis ta kohe peale seda endale uue suvilakoha Altja lähedusse Eismale. Ka käesolev teos on maalitud just selles Uutmaale südamelähedases kohas.  

Margarethe Fuks “Karjääris”, 1952

MÜÜDUD Akvarell, paber. Teos on hetkel ilma raamita, kuid soovi korral aitame hea meelega ka raami ja paspartuu valikul. Mõõdud: 33,5 x 48,5 cm Margarethe Fuks (1921-2005) oli Peterburis sündinud eesti akvarellist, kes sai kunstihariduse 1940–1941 J. Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti koolis ning peale seda Eerik Haameri ja Natalie Mei õpilasena Tallinna Kujutava Kunsti ja Rakenduskunsti koolis. Andeka kunstnik oli muuhulgas tädiks Peeter Mudistile.

Erich Pehap “Piknik”, 1947

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 22,6 x 25,7 cm. Raamiga: 43,6 x 50,6 cm. Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas. Käesolev teos on valminud tema Rootsi perioodil, mil kunstnik töötas reklaamibüroos ning nädalavahetuseti tegeles oma lemmiktegevuse ehk maalimisega. Katsetusaltina on Pehap siin vaid üht tooni kasutades andnud edasi õdusa pühapäeva sooja idülli. Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.

Paul Burman “Natüürmort puuviljadega”, 1930ndad

Akvarell. Raamitud. Mõõdud: 23,5 x 30 cm, koos raamiga 45,7 x 51,2 cm.
Enne esimest maailmasõda Pariisis eesti kunstnike kogukonnas elanud ning seal Jaan Koorti, Aleksander Tassa ja Nikolai Triigiga lähedalt suhelnud Paul Burman (1888-1934) maalis ja joonistas toona peamiselt looduspilte ja maastikuvaateid ning ühtlasi kujunes temast eesti esimene animalist. Hilisemas loomingus moodustasid olulise osa tema plokilehtedele maalitud akvarellid, kus kunstnik jätkas maastike ja lilledega, natüürmortide puhul tihti õunte ja banaanidega. Harva verbaalselt suhtleva kunstniku jaoks tähendas looming elu ja vabadust, see toetas tema eksistentsi ka Merimetsa haiglas ravil olles. Suuresti tänu kunstisõbrast raviarstile Leo von Kügelgenile ongi säilinud Burmani hilisem loomepärand. Käesolevas teoses annab kunstnik meisterlikult ja puhta värviga edasi õunte vormi ja faktuuri. Nii võib neid võrrelda Paul Cézanne’i analoogiliste etüüdidega, mis Burmaniga võrreldes on küll tumedama koloriidiga, ent sarnase ülesehitusega. Helge ja lakooniline visuaalse mulje edasikandmine mõjus moodsa ning vahetuna nii nende loomise hetkel kui nüüd, pea sada aastat hiljem.