Litograafia. 1964-1965. Raamitud.
All vasakul: "Veneetsia biennaalil" (litosöövitus) 6/10.
All paremal: Hoidre 65. Plaadil all vasakul: monogramm
Riigi Kunsttööstuskoolis litograafiat ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis graafikat õppinud Alo Hoidrest (1916-1993) sai pärast sõda ERKI hinnatud ja kauaaegne graafikaõppejõud, kelle õpetussõnad on edasi kandunud mitmete tänaste graafikute loomingusse.
Hoidre litograafiakäsitlust iseloomustavat maalilisust näeme selgelt “Veneetsia biennaalil” – teosel, millest kujunes üks kunstniku tuntumaid lehti 1960-ndatest, kuid mida autor tõmbas vaid 10 tõmmist. Toona esimest korda ihaldatud reisile, Veneetsia biennaalile sõitnud Hoidrele avaldas seal nähtu tugevat muljet ning nii valmis nähtu ainetel nii maal kui litograafilised lehed „Veneetsia katused“ ja „Veneetsia biennaalil“, mis kujunesid uut kvaliteeti näitavaks murdepunktiks Hoidre loomingus.
E-pood
Näitan 16–30 tulemust 37-st
Erich Pehap “Seltskond”, 1979
Erich Pehap “Sõbrannad”, 1946
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 17,3 x 20,9 cm. Koos raamiga 39,1 x 48,9 cm.
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos on eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimuval Erich Pehapi mälestusnäitusel.
Erich Pehap “Vestlus”, 1966
Alo Hoidre “Pidu”, 1980. aastad
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: 57 x 76 cm.
Alo Hoidre (1916-1993) armus maali just elu hilisperioodil, mil ta justkui taasavastas materjalide ja tehnikate põneva maailma ning avanes äkitsi tema temperament. Ilmse lõbuga hakkas ta 1980. aastail kujutama lõppematut elumöllu, peo- ja karnevalistseene, pildipinda täitvaid rõõmsaid naisi, vahel meeste, vahel koerte-kasside seltsis. Lustakuse ja elurõõmu kõrval paelub sedalaadi töödes endastmõistetavalt meistri võrratu joonistus, mis mõnevõrra meenutab Eerik Haamerit.
Erich Pehap “Composition”, 1961
Erich Pehap “Raamatupoes”, 1966
MÜÜDUD
Segatehnika. Raamitud.
Mõõdud: Plm 47,5 x 63 cm. Raamiga 71 x 85,5 cm
All paremal: E. Pehap 1966
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu. Oluline osa tema loomingut on Eestisse tagasi jõudnud alles viimase 10-15 aasta jooksul ning nii tema 100. kui 110. sünniaastapäeva on tähistatud isikunäitustega (vastavalt Kondase keskuses 2012 ja Allee galeriis 2022).
Pehap armastas kujutada inimesi nende igapäevases keskkonnas, olgu selleks kunstinäitus, baar või raamatupood. Igal tegelasel oli seal oma kindel koht, seda nii kompositsiooni kui loo jutustamise mõttes. "Raamatupoes" on selle stiili suurepäraseks näiteks.
Erich Pehap “Kitarrimängija”, 1948
Akvarell. Raamitud.
Mõõdud: 35,5 x 30 cm. Raamiga 40 x 34,5 cm
All paremal: Pehap 48
Samavõrd kui Erich Pehap (1912-1981) armastas kunsti, innustus ta ka muusikast. Kooli ajal jazzorkestris mänginud mees kandis helid hiljem edasi oma teostele ja nii leiame sageli tema teosteil stseene, milles tähelepanu on pööratud meloodiast tulenevale emotsioonile.
Erich Pehap “Pillimängijad”, 1947
MÜÜDUD
Segatehnika paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 21,5 x 29 cm. Raamiga: 40 x 49,5 cm
Graafiku ja maalikunstniku, 1949. aastal Kanadasse emigreerunud Erich (Eric) Pehapi (1912-1983) roll toonase kunstimaastiku novaatorliku eestseisjana oli märkimisväärne. Juba sõja ajal põgenikelaagris korraldas ta eesti kunsti näitusi ning jätkas selle edendamist ka hiljem Kanadas.
Käesolev teos oli eksponeeritud septembris 2022 Allee galeriis toimunud Erich Pehapi mälestusnäitusel ja on reprodutseeritud sellega kaasnenud näituse kataloogis.
Milvi Torim “Kadakad”, 1998
MÜÜDUD
Akvarell, paber. Raamitud.
Mõõdud 52 x 52 cm (raamiga 72 x 72 cm)
Milvi Torim (1944-2015) lõpetas ERKI 1974 a. graafikuna ning illustreeris oma elu jooksul üle 200 raamatu. Viimastel aastakümnenditel praktiseeris rohkem akvarelli. Tema teosed on mahedates toonides abstraktsed looduspildid, mis on unenäolisusega viivad mõtted sügavamatele teadvuse kihtidele.
Erich Pehap “Kaks tüdrukut”, 1977
Erich Pehap “Natüürmort sinisega”, 1977
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: 32 x 27,7 cm
Viljandist pärit pallaslane Erich Pehap asus 1943. aastal elama Soome, peale seda Rootsi ning otsustas lõpuks siirduda Kanadasse, kuhu jäi pidama elu lõpuni. Kanadas elades oli ta viljakas nii maalija kui ka graafikuna.
Pehapil oli märkimisväärne oskus näha lihtsaid ja nauditavaid momente argielus, rõõmu tunda väikestest asjadest. Nii leidis ta ka käesolevas linoollõikes inspiratsiooni lihavõtteaegsest lauast munakorvi ja lillevaasiga, mis kannab tema initsiaale. Põnevalt on kunstnik mänginud erinevate mustrite kombineerimisega, jättes sellest hoolimata korrektse ning korrastatud üldmulje. Samast teosest valmis Pehapil ka lillakais toonides versioon, kuid sinine on neist haruldasem, kuna kunstnikul valmis seda vaid 6 lehte.
Erich Pehap “Loodusjõud”, 1963
N. D. M ehk new direct method. 2/12. Raamitud, muuseumiklaas.
Mõõdud: 47 x 32,5 cm, koos raamiga 72 x 56 cm.
Viljandist pärit Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat, ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1949 siirdus kunstnik Kanadasse Torontosse, kus lisas enda portfooliosse veel ühe kunstiliigi lõpetades Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudi kujunduskunsti erialal. Kanadas osales Pehap aktiivselt kohalikus kunstielus, tal oli 19 isikunäitust ning lisaks osales ta lugematutel ühisnäitustel. Just seal töötas kunstnik graafikas välja oma autoritehnika new direct method, mida esindab ka käesolev teos.
Alo Hoidre “Öötund”, 1985
MÜÜDUD
Lito, raamita.
Pildivälja mõõdud: 39 x 56 cm.
Graafik, maalikunstnik ja pikaaegne Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Alo Hoidre (1916-1993) katsetas erinevate graafikatehnikatega, kuid lito oli tema leivanumber, kus kunstnikul oli eriline anne antud tehnikast viimsedki nüansid paberile kanda. 1941. aasta sõjakeerises oli Hoidre ainuke graafik, keda toonane komisjon, kuhu muuhulgas kuulus ka Eduard Wiiralt, otsustas tunnistada Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetanuks.