Tere tulemast eesti kunsti veebipoodi!

Kunstiteose ostmiseks lisa see ostukorvi, kinnita tellimus ning saadame Sulle e-mailile arve. Iga teosega tuleb kaasa ka originaalsust tõendav sertifikaat. Kui soovite teost näha, siis andke julgelt märku ning kohtume galeriis Tallinna vanalinnas!

Kunstiteoste müüki pakkumiseks saatke foto: info@alleegalerii.ee

Näitan 1–30 tulemust 903-st

Mai Levin “Valdur Ohakas – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2025

30
Lühimonograafia kaasneb näitusega „Valdur Ohakas 100“ 27. mai — 3. juuli 2025 Allee galeriis. Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Valdur Ohakas eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka näitusel esindatud Ohaka teoste kataloogi.

Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Ingliskeelse resümee tõlkija: Madli Valk. Keeletoimetus ja meedia: Harry Liivrand. Graafiline disain: Karl Kevad. Väljaandja: Allee galerii.

Valdur Ohakas “Kübaraga daam”, 1962

3 500
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 56,5 x 50 cm. All paremal: V. OHAKAS 62 Valdur Ohaka (1925-1998) portree oma abikaasast Eetlast on hea näide picassoliku vormideformatsiooni ja pallasliku maalikultuuri kokkupuutest. Klassikaline poolpöördes portree – nagu seda armastati juba keskaegsete madalmaalaste kunstis – on nii silmapaistev psühholoogiline portree kangest naiskarakterist kui teiselt poolt kunstnikule omane ekspressiivne toonmaal. Ohaka jaoks on pruun maagiline värv, tema pintsli all ei mõju see värvitoon igavalt, tardunult nagu 19. sajandi akadeemikute visiitkaart. Valge sall ja hele kübar lisavad modellile elegantsi, lastes ta näol paremini esile tulla. Teos “Kübaraga daam” on eksponeeritud "Valdur Ohaka 100" maalinäitusel Allee galeriis Vana-Viru 11a 27.05.-3.07.2025.

Valdur Ohakas “Aktid valguses”, 1983

1 800
Õli kartongil. Raamitud. Mõõdud: 35 x 28,4 cm. All vasakul: V. OHAKAS 83 Teos “Aktid valguses” on eksponeeritud "Valdur Ohaka 100" maalinäitusel Allee galeriis Vana-Viru 11a 27.05.-3.07.2025.

Valdur Ohakas “Viimsi”, 1964

3 500
Õli vineeril. Raamitud. Mõõdud: 50 x 70 cm. All paremal: V. OHAKAS 64 Teos “Viimsi” on eksponeeritud "Valdur Ohaka 100" maalinäitusel Allee galeriis Vana-Viru 11a 27.05.-3.07.2025.

Aleksander Ristmägi “Malemängijad”, 1950

1 100
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 25,5 x 34,2 cm, raamiga 45 x 54 cm. All keskel: A. Ristimägi Aleksander Ristmägi, varasema nimega Aleksander Eisvald (1902-1972) alustas kunstihariduse omandamist Ants Laikmaa ateljeekoolis ning jätkas neid “Pallases”, mille lõpetas 1943. aastal Ado Vabbe käe all. 1944. aastal Rootsi põgenenud Ristmägi saavutas juba Eesti Vabariigi ajal tuntuse andeka karikaturistina ja sellega jätkas ta ka emigratsioonis. “Malemängijad” aastast 1950 on hea näide kunstniku iroonilisest meelest ja huumorisoonest. Tegelaste mõnusa karikeerimise kaudu annab ta oma hinnangu ajusid ragistavaile meestele ning on läbi vastandlike ilmete mängijate näol annab osavalt edasi ka mängu hetkeseisu.

Erich Pehap “Lugemas”, 1947

750
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 43 x 37 cm, raamiga 65 x 59,5 cm. All paremal: E. Pehap 1947 Viljandis sündinud Erich Konstantin Pehap (1912-1981) oli andekas nii maalija kui graafikuna. Ka emigratsioonis osales ta edukalt rahvusvahelises kunstielus, korraldas seal aktiivselt näitusi ning ühendas oma loomingus kunstiteadmised nii Eestist kui Kanadast. Kunstniku elus mängis olulist rolli tema vend Allan Endel Pehap ning just tema on olnud modelliks ka käesoleval teosel.

Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928

200
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 11,5 x 17 cm, raamiga 33 x 29 cm.

Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.

See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.

Eduard Wiiralti illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”, 1928

200
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 11,7 x 17 cm, raamiga 31,5 x 28 cm. Plaadil all reas: Rigaud pinx    Bossuet    WIIRALT 1928

Eesti esigraafik Eduard Wiiralt lõpetas kunstikooli Pallas 1924. aastal graafiku ja kujurina. Andeka õpilasena jätkas ta samas koolis graafika õpetamisega. Peale seda suundus Wiiralt kunstikeskusesse Pariisi, kus on valminud ka käesolev töö.

See graafiline teos on illustratsioon François Mauriaci (1885-1970) „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”. Mauriac oli prantsuse kirjanik, kes rääkis moodsa eluga kaasas käivast pahupoolest – Wiiraltile vägagi meelepärane teema, mida käsitles oma vabaloominguski.

Silvia Leitu “Akt tumepunase tooliga”, 1950

980
Akvarell. Raamitud. Mõõdud: ava 44,5 x 25,5 cm, raamiga 64 x 43 cm. All paremal: Silvia Leitu 50

Navitrolla “Pilves”, 2000

420
Giclée print paberil. Raamitud. Mõõdud: km 38 x 29,2 cm, raamiga 51 x 42 cm. All vasakul: PILVES HIGH IN THE CLOUDS All keskel: gicleé 2/50 All paremal: Navitrolla 2000

Hugo Mitt “Külavahe”, 1987

500
Pehmelakk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 24,8 x 40,3 cm, raamiga 45 x 58,5 cm. All vasakul: "Külavahe" All keskel: / pehmelakk 17/50 / All paremal: H. Mitt 87. Hugo Miti (1926-1998) maastikuvaated võluvad oma romantilise lähenemisega. Kunstnikul oli justkui eriline anne leida vaatenurk, kus motiiv mõjuks rikkaliku ning muinasjutulisena – just sellisena nagu Mitt Eestimaad oma kergelt idealiseerivas vaates nägi.

Artur Mihkelsoo “Motiiv Sinihabeme loost”, 1960-70ndad

1 250
Akvarell, tempera ja guašš paberil. Raamitud. Mõõdud: Vm 40 x 52.5 cm, raamiga 62,5 x 77 cm.' Nii skulptori kui maalikunstnikuna tegutsenud Artur Mihkelsoo teostel kohtame sageli muinasjutulisi stseene või tegelasi. Juugendlikke jooni endas kandev ekspressiivne maal kujutab stseeni prantsuse rahvajuttudel põhinevast kuulsast Sinihabeme loost. Teos on reprodutseeritud raamatus “Arthur Mihkelsoo 1902-1988",  lk 17 (Toronto, 2001).  

Benita Vomm “Armastus”, 1951

1 250
Õli lõuendil. Mõõdud: 61 x 61 cm, koos raamiga 64 x 64 cm. Pallaslane Benita Vomm (1908-2005) oli neid pagulusse läinud eesti maalijaid, kelle loominguline areng uuel kodumaal tegi läbi põhimõttelise muutuse pallaslikust uusrealismist abstraktsionalismi ja dekorativismi. End teispool ookeani kunstis taas leidnud Vomm käsitleb teosel igavese armastuse teemat.  

Peeter Must “Oktoober”, 2024

2 900
Õli lõuendil. Raamitud. Mõõdud: 90 x 90 cm. All vasakul: Must 2024 Pöördel: "OKTOOBER" 90x90 cm ÕLI, LÕUEND 2024 A P. Must Peeter Must (s 1967) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.

Edgar Valter “Unenägu”, 1969

6 400
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 61 x 90 cm. Raamiga 78 x 107 cm. All paremal: EW 69 Legendid ja muinaslood inspireerisid Edgar Valterit mitte ainult raamatutele illustratsioone kavandades vaid ka vabaloomingus, aidates kaasa Valteri kujunemisele üheks eesti huvitavamaks sürrealistlikuks kunstnikuks – muinasjutud ju ongi olemusest fantastilised! Maalil “Unenägu” näeme kahte stseeni: kuuvalguses seisvat neiut aknal ja kardina ees seisvat noormeest. Ühendav tegevuse element kompositsioonis on valge kardin, millel on teose mõttes nii varjav kui akna avatust rõhutav funktsioon. Ent sama oluline on kuuvalgus ise, mille jahe paitav kuma peegeldub mõlemale figuurile, lastes muinaslool alguse saada. Tuues sisse figuurikorduse, mis toa lõpus peaaegu haihtub hämarusse, jutustab Valter fantaasiates toimuvast kogemusest, unenäolistest läbielamistest, kus avalduvad alateadvuse sügavaimad sopid. Siin võib korraga toaseinale ilmuda nii redel, aken teispoolsusse kui leida aset kohtumine hea sõbraga… Unenäos on kõik võimalik, tuleb vaid sulgeda silmad…

Silvi Liiva “Pruut”, 1992

420
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 20,5 x 15 cm, raamiga 38 x 32 cm. All vasakul: Pruut, ofort, 14/30 All paremal: Silvi Liiva 1992 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Silvi Liiva “Lindu toitmas”, 1992

420
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 15 x 14,8 cm, raamiga 38 x 32 cm. All vasakul: Lindu toitmas, ofort, 9/30 All paremal: Silvi Liiva 1992 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Silvi Liiva “Haldjas”, 1987-94

420
Ofort paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 20,5 x 15 cm, raamiga 38 x 32 cm. All vasakul: Haldjas, ofort, 15/50 All paremal: Silvi Liiva 1987-94 Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.

Esko Lepp “Punases negližees”, 1965

300
Segatehnika paberil. Mõõdud: 28 x 19 cm, raamiga 34 x 25 cm. All vasakul: EL 65

Esko Lepp “Brünetitar”, 1965

300
Segatehnika paberil. Mõõdud: 25,5 x 19 cm, raamiga 29,5 x 23 cm. All paremal: E Lepp 65

Esko Lepp “Kelmikas kaunitar”, 1963

300
Segatehnika paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 26 x 19 cm, raamiga 29 x 22 cm. All vasakul: 1963 All paremal: EL63

Rein Tammik “Jalutajad”

900
Õli masoniidil. Raamitud. Mõõdud: 19,5 x 41 cm, raamiga 27 x 49,5 cm. All paremal: Tammik Valgas sündinud, kuid 1988. aastast alates Prantsusmaal elav Rein Tammiku (s 1947) teoseid leiab lisaks Eesti muuseumidele arvukates välisriikide kollektsioonides. Tehniliselt täiuseni viimistletud meisterlikud teosed on tema üks firmamärke.

Esko Lepp “Lamav poolakt”, 1963

300
Segatehnika paberil. Mõõdud: 18 x 25 cm, raamiga 24,5 x 32 cm. All vasakul: Esko Lepp 63

Ulla Sampu “Lamav akt”, 1950ndad

580
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 33 x 54,5 cm, raamiga 49 x 69,5 cm. Pöördel: Ulla Sampu "Lamav akt" 1950-ndad Ulla-Britta Sampu  (1933-2006) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafikuna ning osales aktiivselt kunstielus, esinedes mitmetel erialastel näitustel ja konkurssidel. "Lamav akt" iseloomustab teda kui oma kompositsioone põhjalikult kalkuleeriva ja viimistletud tulemusele orienteeritud kunstnikuna, kelle käe alla ei satu midagi juhuslikku.

Mai Levin “August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021

30
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik August Janseni eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka septembris 2021 Allee galeriis toimunud näitusel esindatud Janseni teoste kataloogi. 94 lk. Koostaja: Mai Levin. Kujundaja: Koidu Pilve. Toimetaja: Katre Palm. Väljaandja: Allee galerii.  

Mai Levin “Konstantin Süvalo” – lühimonograafia ja näituse kataloog, 2024

33
Pehmed kaaned, 64 lk. Allee kirjastuse lühimonograafiate sarjast on ilmunud uus kunstiraamat "Konstantin Süvalo". Kunstiteadlase Mai Levini ülevaade kunstniku loomingust kaasneb 26.09-16.10 Allee galeriis toimuva näitusega. Raamatu lõpus on seega kataloogiosa 13 näitusel olevast maalist. Konstantin Süvalo (kuni 1936. aastani Štšerbakov, Schtscherbakoff, Sčerbakoff) sündis Karksis vene-eesti perekonnas. Kunstiõpinguid alustas ta Venjamin Blumi erakoolis Riias ja aastal 1910 astus ta Riia Linna Kunstikooli, mille juhatajaks oli tuntud maastikumaalija Vilhelms Purvītis ning õppejõududeks niisugused meistrid nagu Jānis Tilbergs ning Janis Rozentāls. Temaga üheaegselt õppisid seal Villem Ormisson, Jaan Vahtra, August Pulst ning Jaan Vanakamar. Purvītis avaldas mõju paljudele kunstnikele ning Süvalo oli üks neid, kelle loomusele läti maalija lähenemine loodusele eriti vastas. Samas avaldasid talle mõju ka muud kunstinähtused – neoimpressionism tema värvikamal kujul, ekspressionism, isegi kubism ja art déco. Kõik need mõjud lahustuvad siiski tema isiklikus, vahetus loodusetunnetuses ja värvinägemises. Tema kolorismis ja empaatilises suhtes kujutatava motiiviga on tema kunsti võlu saladus. I maailmasõda tõi ta tagasi Eestisse ja nimelt Pärnu, kus ta töötas joonistusõpetajana 1955. aastani. Ta oli üks Pärnu kunstielu keskseid tegelasi, kelle õpilaste seas on palju nimekaid eesti kunstnikke.

Mai Levin “Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021

30
NB! Kordustrükk jõuab galeriisse oktoobri esimesel nädalal. Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Roman Nymani eluloost ja loomingust. Raamat sisaldab ka septembris 2021 Allee galeriis toimunud näitusel esindatud Nymani teoste kataloogi. 95 lk. Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundaja: Koidu Pilve. Väljaandja: Allee galerii.

Valve Janov “Kummardus päikesetõusule”, 1963

1 400
Guašš paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 28,8 x 41 cm, raamiga 48 x 60 cm. All paremal: V. Janov 63 Koos Silvia Jõgeveri ja Kaja Kärneriga Tartu kuldsesse naiskunstnike kolmikusse kuulunud Valve Janov (1921-2003) oli 1950. aastate teisest poolest alates eesti kunsti uuendajate väärikas reas. Ühtlasi mängis Võerahansu, Kitse ja Vabbe käe all Pallases õppinud Janov 1980. aastate lõpus olulist rolli Kunstiühingu Pallas taastamisel Tartus.

Erich Pehap “Party time”, 1974

1 200
Linoollõige paberil. Raamitud. Mõõdud: km 29 x 29 cm, raamiga 52,5 x 53,5 cm. All vasakul: 2/35 PARTY TIME, LINOLEUM CUT All paremal: E. Pehap 1974
Erich Pehap (1912-1981) õppis Pallases maalikunsti, Riigi Kunstitööstuskoolis keraamikat ja tarbegraafikat ning 1939 lõpetas Pallase graafikuna. 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ning hiljem Kanadasse siirdunud kunstniku tegevus ja looming jättis kustumatu jälje kohalikku kunstiellu.

Ilmar Kimm “Õhtu”, 1987

600
Õli papil. Raamitud. Mõõdud 24,5 x 34,5 cm, raamiga 37 x 47 cm. All paremal: I. Kimm 87. Pöördel: ILMAR KIMM "ÕHTU" 1987. õ. p. 24,5 x 34,5 cm Ilmar Kimmi (1920-2011) sai oma kunstihariduse mitmetest nimekatest kunstikoolidest Venemaal. 1948. aastal Tartu Riikliku Kunstiinstituuti maaliõppejõuks saabunud Kimm valdas pea kõiki maaližanre ning oli seetõttu nõutud õppejõud. Loodusvaateid on peetud tema loomingu tugevaimaks osaks. 1960ndatest alates muutus tema koloriit erksamaks ning maalimisviis vabamaks. Ka käesoleva maali peamine võlu on just õhtuse valguse meisterlikus ja vabas edasiandmises.