E-pood
Näitan 201–300 tulemust 834-st Sorted by price: low to high
August Albo “Idamaine kuuvalgus 1”
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 79 x 28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm.
All paremal: ALBO
Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on aga lisaks vee ääres jutustavatele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.
August Albo “Idamaine kuuvalgus 2”
MÜÜDUD
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 79 x 28,5 cm, raamiga 92 x 41 cm.
All paremal: ALBO
Suurupis sündinud, kuid Ameerika Ühendriikides endale nime teinud kunstniku August Albo (1893-1963) loomingu keskmes on eelkõige suurejoonelised maastikumaalid, detailideni viimistletud vaikelud ja balletistseenid. Seetõttu moodustavad tema orientalistika-teemalised teosed põneva kõrvalepõike Idamaade kultuuriruumi. Käesoleval teosel on lisaks kaunitele daamidele oluline osa maagiliselt mõjuval kuuvalgusel.
Eduard Wiiralt “Seltskond”, 1928
MÜÜDUD
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: Plm 26,1 x 31,5 cm, raamiga 58 x 63 cm.
Pöördel: Rootsi komitee kinnitus
Eduard Wiiralti (1898-1954) tormilisemal ning säravamal loomeperioodil valminud „Seltskond“ on teos, mis ideelt ja teostuselt kujutas sissejuhatust tema üheks ikoonilisemaks teoseks kujunenud „Põrgule“. Teose juurte juurde tagasitulek, ümbermõtestamine oli Wiiraltile üsna loomuomane ning kõneleb tema põhjalikust loojanatuurist. Nii on toona Pariisis resideerunud Wiiralt sellele tööle andnud erinevaid prantsuskeelseid nimesid: “Les clochards”, “Delirium tremens”, kuid lõpuks pidama jäänud eestikeelse “Seltskonna” juurde.
Teos iseloomustab hästi tema „tormi ja tungi“ perioodi, mil Wiiralti looming sisaldas rohkelt mänge meeleliste pahede ümber. Plangu varju kogunenud tüübid moodustavad sarkastilis-nägemusliku läbilõike ühiskonnast, mille joobumusest on haaratud ka plangu küljes rippuv kass.
Teos kuulub Eesti Kunstimuuseumi kogusse ning on reprodutseeritud Mai Levini koostatud raamatus „Eduard Wiiralt“, lk 100 (Eesti Kunstimuuseum, Tallinn 2015).
Boris Ninemäe “Üksi ei saa kõike teha”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 35 x 50 cm, raamiga 51 x 66 cm.
All paremal: NINEMAE
Pöördel alusraamil: Ensam orkar inte allt...
Eestist pärit, kuid sõja ajal Rootsi emigreerunud Boris Ninemäe (1925-1991) looming on viimastel aastatel lõpuks kodumaale tagasi jõudmas ning seda põhjusega – kujutavad motiividki enamasti just Eestimaad, mis igavesti kunstniku hinge elama jäi. Tema naivismi sugemetega stseene ranna- ja taluelust iseloomustab soe koloriit ning romantiline arhailisus.
Teos „Üksi ei saa kõike teha“ on edasi antud Ninemäe loomingule väga iseloomulikus maneeris – hoogsad, vabad pintslitõmbed, mis pastoosse värvikihi all loovad justkui tänapäevase 3D efekti.
Aleksander Pilar “Merevaade”, 1984
MÜÜDUD
Akvarell paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 49,5 x 55,5 cm, raamiga 64,5 x 69,5 cm.
All vasakul: Pilar 84
Baltisaksa aadlisuguvõsast pärit Aleksander Pilar (1912-1989) oli eesti akvarellmaali Grand Old Man, kes aastakümneid jäädvustas nii Tallinna kui Eesti loodust, kelle teoseid oodati alati suure huviga ülevaatenäitustele. Tema eriline tehnika kanda värv alusele kleebitud märjale paberile leidis järgijaid ka tema õpilaste seas.
Kaljo Polli “Nihvitar Tšaivost”
Boris Ninemäe “Linna kingsepad”
MÜÜDUD
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 38 x 46 cm, raamiga 56 x 64 cm.
All vasakul: NINEMAE
Pöördel: Skomakarna i stan
Väliseesti kunstniku Boris Ninemäe (1925-1991) teostel leiame ikka ja jälle inimesed. Ta kujutab oma modelle nende igapäevaste tegemiste juures, sageli rannas, põllul või nagu käesoleval teosel - kingsepa töökojas. Pastoosne värvipind lisab teostele sügavust ning võimendab kohalolu tunnet.
Jaan Tuuling “Aprilliraba”, 1982
Andrei Jegorov “Läbi metsa”, 1941
Guašš kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 10,3 x 15,1 cm
All paremal: A. Jegorov / 41
NB! Maali all paremal nurgas väike tükike kartongi murdunud (üldpilti ei häiri).
Arukülas, talupoja peres sündinud Andrei Jegorov (1878-1954) kaotas juba kolme-aastaselt kuulmise, mistõttu saadeti ta õppima Peterburi kurttummade kooli. Kunstimekas märgati noore poisi andeid ja seetõttu jätkas ta õpinguid Kunstide Akadeemia kunstikoolis, mille lõpetas 1906. aastal.
Korraliku kunstilise aluspõhja omandanud Jegorov naases kodusesse Eestis 1920. aastail, kus asus oma andekust tõestama luues nii lummavaid linnavaateid kui maastikke.
Jaan Elken “Jaapan ei ole kaugel I”, 2020-2021
MÜÜDUD
Kollaaž, akrüül lõuendil.
Mõõdud: 40 x 50 cm.
All paremal: JAAN ELKEN
Pöördel: JAAN ELKEN (s. 1954) "JAAPAN EI OLE KAUGEL I" AKRÜÜL, KOLLAAŽ / LÕUEND 40 x 50 cm 2020-2021
Tohutu reisi-, maalija- ning pedagoogikogemusega Jaan Elken kannab enda mõtted ja emotsioonid lõuendile kiht kihi haaval ja nii jääb töö alustamise ja valmimise hetke vahele sageli mitu aastat. Idamaade loodusest inspireeritud teos "Jaapan ei ole kaugel I" viitab otseselt tõusva päikese maa selgelt äratuntavale sümboolikale, kuid flirdib samaaegselt ka kunstniku kodumaale omase põhjamaise kargusega.
Peeter Must “Luxembourgi aed / Luxembourg garden”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Musta Allee galeriis toimunud isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" eksponeeritud teos "Luxembourgi aed" annab edasi hetke Pariisi ühe kuulsaima pargi suvisest päevast aastal 2023.
Peeter Must “Vaade Eiffelile / View of the Eiffel Tower”, 2023
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 50 cm.
All vasakul: Must 2023
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele.
Teosel "Vaade Eiffelile" on viitest Pariisi ühele suurimale vaatamisväärsusele hoolimata kunstnik kuulsat torni kujutanud vaid vilksamisi. Pigem huvitavad teda seda ümbritsevad inimesed, nende žestid ja emotsioonid - just need oli Musta peamiseks inspiratsiooniallikaks näitust "Jalutuskäigud Pariisis" luues. Eelmainitud näitusel oli eksponeeritud ka käesolev teos (Allee galeriis, veebruar-märts 2024, kuraator Harry Liivrand).
Peeter Must “Podcast”, 2024
Õli lõuend. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 120 cm.
All paremal: Must 2024
Peeter Must on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikuna, ent on oma tõelise kutsumuse leidnud maalis. Omanäolise, selgelt äratuntava käekirjaga Musta looming keskendub oma perfektse kompositsiooni otsingul värvile ning valguse ja varju vastandamisele. Nii sünnivad viimaste tähelepanelikul balansseerimisel ootamatult põnevad lahendused, kus ühel ja samal teosel võidakse figuur edasi anda kas ühtlase tumeda kujutisena või hoopis harjumuspäratult erksas koloriidis.
Peeter Musta isikunäitusel "Jalutuskäigud Pariisis" Allee galeriis eksponeeritud maalil "Podcast" on kunstnik jälginud suvises Pariisis pargipingile istunud naisterahvast. Süvenenud ilmel podcasti kuulav modell on korraga nii kohal kui ära, ära teises, uute teadmiste maailmas, ent ometigi siin, Prantsusmaa pealinna ühes kuulsaimas pargis, just siin ja praegu.
Boris Ottenberg “Põhjarannik”, 1934
Õli kartongil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 57 cm, raamiga 47 x 64 cm.
All paremal: B. Ottenberg. 1934
Pöördel: B. Ottenberg
Saksa perekonnast pärit Boris Ottenberg (1891-1946) võttis aktiivselt osa siinsest kunstielust. Tal oli palju eestlastest tuttavaid ja ostjaid, kellele imponeerisid tema tundliku loodusevaatleja natuur ja juugendstiili mõjutustega teosed.
Ottenberg armastas maalida natuurist ja nii jõudis ta mööda Eestimaad maalilisi paiku otsides Toilasse, kus peatus tuntud luuletaja Igor Severjanini juures – oli ju Ida-Virumaa põhjarannik traditsiooniliselt armastatud suvituskoht. On väga suur tõenäosus, et käesolev peenetundeline maastikuvaade on maalitud selle reisi ajal – täpsemalt Kunda linnas asuvalt Kronkskaldalt vaatega Toolse Ordulinnuse varemetele.
Hunnitu paekaldalt maalitud vaade demonstreerib eelkõige Ottenbergi tohutut koloristiannet. Kaugemalt ühtlaselt pastelsetes beežikas-sinakates toonides valminud maalil leiame lähemale astudes tõelise värvidemere – koobaltsinise, ploomililla ja oliivikarva rohelise, mis annab tunnistust teadlikust värviteooria rakendamisest. Ometigi mõjub see keregelt udulooritatud tulemus vaba ja spontaansena – just sellisena, mis kutsub ennastki looduse värvide maagiat otsima.
Gregor von Bochmann “Sõbraga talli ees”
Ilon Wikland “Minu kodulinn Haapsalu”
Värviline litograafia paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 38 x 52,5 cm, raamiga 53 x 68 cm.
All vasakul: 116/150
All paremal: Ilon Wikland
Ilon Wikland (s 1930) on eesti päritolu kunstnik, kes on eelkõige tuntud kui Astrid Lindgreni raamatute illustreerija. Lapsepõlve veetis ta Haapsalus, kuid 1940. aastatel emigreerus Rootsi.
Valdur Ohakas “Roheline maastik”, 1980
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm, raamiga 65 x 85 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Käesolev maastik kujutab suure tõenäosusega tema Kütioru maakodu lähistel asuvat vaadet, ent kunstnik üllatab siin värske rohelise koloriidiga luues harmoonilise kauni teose.
Andro Kööp “Rannas”, 2024
MÜÜDUD.
Õli puuvillasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Allee galeriis 5.-21. detsembrini 2024 avatud näitusel “Rõõm” esitleb ta rohelist mõtteviisi toetava kunstnikuna olulist osa oma loomeprotsessist, mille alla kuulub ka teos "Rannas". Kunstnik kirjutab: “Maalides jääb väga tihti valmissegatud värvi üle, kas paras törts paletile või jääb pintsel ise paksult värvi täis. Pintsli puhastadki maalilapi sisse ära enne, kui lahustiga puhtaks pesed. Valitud värvitoonid meeldivad mulle väga ja kuidagi vale tundub paletile jäänud värvijääk ära visata, sest tuli ju välja nii õige ja ilus toon. Pühingi paletile ülejäänud värvi pintsliga vabale tühjale lõuendi jäägile. Ma juba tean, et lõpuks tuleb sealt midagi head. Sellega on nagu toidu tegemisega – kui sul on õiged komponendid ja a tunned valmistamise tehnoloogiaid ning sul on ideed, tunded ja vältimatult vajalik kompositsiooni tunnetus, siis sellest kõigest lihtsalt peab midagi vahvat välja tulema. Eriti kui teed seda respekti ja armastusega.”
Andro Kööp “Värske tuul õõtsutab aias lilli”, 2024
MÜÜDUD.
Õli Belgia linasel lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 60 cm. Andro Kööp (s 1967) tegeleb oma loomingus loodusliku ja tehisliku maastikukeskkonna omavaheliste suhete interpreteerimisega. Teos "Värske tuul õõtsutab aias lilli" kannab endas metafüüsilise maaliruumi põrkumist realistliku motiiviga. Vabade, spontaansete pintslitõmmetega maalitud, aeda kujutaval teosel kohtuvad looduse vaimustav värvigamma ning kunstniku meisterlik kompositsioonitaju. Teos oli eksponeeritud Allee galeriis 2024. aastal toimunud Andro Kööbi isikunäitusel "Rõõm".
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 2”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 120 x 100 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 2” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 120 x 100 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 3”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 150 x 150 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 3” 2024 AKRÜÜL LÕUENDIL 150 x 150 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Laurentsius “Vaikelu puuvilja ja okstega 6”, 2024
MÜÜDUD.
Akrüül vineeril. Raamitud.
Mõõdud: 30 x 30 cm.
All ääres: LAURENTSIUS & Co. 2024
Pöördel: LAURENTSIUS & Co. “VAIKELU PUUVILJA JA OKSTEGA 6” 2024 AKRÜÜL HDF-IL 30 x 30 cm
Laurentsiuse (s 1969) Allee galerii näitusel "Maastik siit ja sealt" eksponeeritud teosel toob kunstnik vaatajani fantaasiavilja, millele lisab maise nüansi selle ette paigutatud minimalistlik oksaraag.
Näituse kuraator Harry Liivrand kirjutab tema fruktide sarja kuuluvast teostest, et suure kujutusliku täpsusega maalitud vilja raskus on neil lausa füüsiliselt tunnetatav, tekib visuaalne mulje, et kohe-kohe veereb vili üle raami ääre kunstisaali. Samas lisab oks pildiruumi omakorda kergust ja kummastavust, kolmemõõtmelisust ning lisab lõpetuseks: "Salvador Dali irratsionaalsed ja Bottero satiirilised maalid on Laurentsiuse vaimusugulased."
Richard Kaljo “Tartu Kivisild”, 1960
MÜÜDUD.
Puugravüür paberil.
Mõõdud: km 18,5 x 22,5 cm.
All vasakul: "Tartu Kivisild" puugravüür 1960
All paremal: RKaljo
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Richard Kaljo (1914-1978) esimesteks joonistusõpetajateks Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis õppides olid Eduard Ole ning Agu Peerna. 1936. aastal Pallasesse astunud Kaljo alustas maali- ning skulptuuriõpingutega, kuid lõplikult jäi tema süda siiski graafika juurde ning just selle eriala lõpetas ta Roman Vaheri käe all 1940. aastal.
Richard Kaljo viljeles ka nii linoollõiget kui kuivnõela, kuid tema põhialaks oli puugravüür, milles valmisid figuraalkompositsioonid, portreed, aktid ja linnavaated.
Maret Kernumees “Vanapaganad mõtlevad”, 1968
Linoollõige paberil. Raamimata.
Mõõdud: km 22,5 x 36 cm.
All vasakul: Vanapaganad mõtlevad. Linool. 1968. 197/200
All paremal: MKernumees
Maret Kernumees (1934-1997) oli hariduselt raamatugraafik ning seetõttu on tema teosed enamasti jutustusliku iseloomuga. Nii ka linoollõikel "Vanapaganad mõtlevad", kus kolme tihedalt täis joonistatud figuuri taust on jäetud kõnekalt tühjaks representeerides mõtte vaba lendu.
Teos vajab restaureerimist.
Mall Nukke “Enne Tormi II”, 2025
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 27,5 x 40 cm, raamiga 42,5 x 53,3 cm.
Mall Nukke (s 1964) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1992. aastal ning sellest alates osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Lisaks kunstnikuna tegutsemisele on Nukke ka pühendunud õppejõud ning kuraator.
Nukke isikunäitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis märtsis 2025, kuraator Harry Liivrand) eksponeeritud teos mõjub eelkõige oma sügavusperspektiiviga, mis annab aimu lõputust taevalaotusest vaataja ümber.
Mall Nukke “Suur Laine”, 2025
Õlimaal, kollaaž lõuendil.
Mõõdud: 110 x 180 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kes juba 1990. aastatest alates käsitleb oma teostes klubiglamuuriga seostatavaid tegelasi mitmetähenduslikes suhetes ümbritseva keskkonnaga sümbolistlikus, isegi kristlikku ikonograafiat meenutavas kujundi- ja vormikeeles.
Allee galerii näitusel "Illusioonide aeg" (4.-29.03.2025) eksponeeritud teos ühendab klassikalise õlimaali ning kollaažtehnika. Inspireeritud jaapani kuulsaimast kunstnikust Hokusaist, maalib Nukke oma versiooni suurest lainest ning peidab selle piirile vaevuaimatava Tallinna panoraami ning merelaintesse rahakupüürid. Hingematvalt kaunis päikesekuma toob aga mõtted tagasi loodusele endale ning selle mõõtmatule ilule.
Mall Nukke “Ego III”, 2025
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅ 60 cm.
Mall Nukke näitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos räägib inimesest ja tema egost, mis piirava mullina tema elu ja mõttemaailma võib kammitseda. Ent Nukke teab, et kui sellest lahti lasta, avatud silmadega maailmas ringi vaadata, astuda teise inimese kingadesse, hakkab pall veerema, tekib mäng ja lahtilaskmine kõigest piiravast ning saame tõeliselt vabaks.
Mall Nukke “Ego I”, 2024
Õli, akrüül, kuldamine lõuendil.
Mõõdud: ∅100 cm.
Mall Nukke näitusel “Illusioonide aeg” (Allee galeriis 4.03-29.03.2025) eksponeeritud teos on üks kolmest inimese ego puudutavast teosest. Nukke tegeleb siin kõige otsesemalt illusionistliku ruumimänguga nagu visuaalsele üllatusefektile panustav sürrealist. Kuldsesse palli paigutatud naine on eneseteadlik, kaunis ja võimekas. Iseenda ego ületamine on tema peamiseks väljakutseks ning läbi palli veerema panemise on ta oma eesmärki kohe-kohe saavutamas.
Mall Nukke “Loojang”, 2024
Õli lõuendil.
Mõõt: ∅20 cm.
Mall Nukke (s 1964) on eesti neopopkunsti elavaid klassikuid, kelle Allee galerii näitusel “Illusioonide aeg” (4.-29.03.2025) eksponeeritud teos esindab Nukket kui suurepärast realistlikku loodusmulje edasiandjat. Ümarat tondoformaati on Nukke läbi loomingu armastanud ja nii jõuab ka käesolev "Loojang" vaatajani oma pehmes, pretensioonitus vormis. Kuna näeme vaid fragmenti looduse õhtusest vaatemängust, jätab Nukke meiega küsimuse, kas näeme teosel ka silmapiiri või on see kõik lõpmatu taevas oma vägevuses.
Mall Nukke “Jäljed”, 2025
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 27 x 35 cm, raamiga 42,5 x 50,5 cm.
Tunnustatud kunstnik, õppejõud ja kuraator Mall Nukke on öelnud: „Ma ei tee kompromisse värvide tasakaalu, väljamõõdetud kompositsiooni ja esteetilise terviklikkuse osas“. Nii mõjub ka fragment südasuvisest värskest taevast ühtse tervikuna, mis kannab end nii kompositsioonilt kui värvide kooskõlalt. Valge, sinine ja õrn suitsuhall viivad vaataja otse unistuslikult idüllilisse suvepäeva.
Mall Nukke “Enne Tormi”, 2024
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 27 cm, raamiga 51,5 x 38 cm.
Mall Nukke (s 1964) lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1992. aastal ning sellest alates osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Lisaks kunstnikuna tegutsemisele on Nukke ka pühendunud õppejõud ning kuraator.
Nukke isikunäitusel "Illusioonide aeg" (Allee galeriis märtsis 2025, kuraator Harry Liivrand) eksponeeritud teos mõjub eelkõige oma võimsa värvi- ja valgusmänguga, mis kannab endas äsja saabunud öörahu viimast kinnihoidmist just loojunud päikesevalgusest.
Urmo Rausi kogumik “Õhtumaade rännakud”, 2021
Näitusekataloog “Erich Pehap 110”, 2022
Erich Pehapi 110. sünniaastapäevale pühendatud näituse kataloog. Näitus toimus septembris 2022 Allee galeriis ning sellel oli esindatud 55 erakogudest pärinevat teost erinevatest žanritest ja tehnikatest. Kuraator: Katre Palm.
Kataloogi koostaja: Katre Palm. Kujundaja: Karl Kevad. Koordinaator: Mari-Liis Illi-Illik. Reprod: Stanislav Stepaško. Trükikoda: Trükiviis OÜ. Väljaandja: Allee galerii.
Erich Pehap sündis 1912. aastal Viljandis. Kunstihariduse sai ta nii Kõrgemast Kunstikoolist “Pallas”, kus Pehap õppis nii maali kui graafika erialal, kui Kanadast Montreali Mehaanilise Joonestamise Instituudist. Teise maailmasõja ajal Rootsi emigreerunud kunstnik leidis lõpliku elupaiga 1949. aastal Kanadas, kus Pehap osales aktiivselt kohalikus kunstielus korraldades sealsete eesti kunstnike grupi- ja isikunäituseid. Pehapi looming on pälvinud mitmeid auhindu, milledest olulisemaiks tunnustuseks peetakse Accademia Internazionale di Roma kuldmedalit (1972) ja Accademia di Parma kuldmedalit (1979).
Mall Nukke “Kollaažid 2009-2024”
Mai Levin “August Jansen – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
Mai Levin “Roman Nyman – lühimonograafia ja näituse kataloog”, 2021
NB! Kordustrükk jõuab galeriisse oktoobri esimesel nädalal.
Mai Levini koostatud lühimonograafia kunstnik Roman Nymani eluloost ja loomingust.
Raamat sisaldab ka septembris 2021 Allee galeriis toimunud näitusel esindatud Nymani teoste kataloogi. 95 lk.
Koostaja: Mai Levin. Toimetaja: Katre Palm. Kujundaja: Koidu Pilve. Väljaandja: Allee galerii.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud linnad”
"Pintsliga tõmmatud linnad" on hea kingitus kunstisõbrale.
312-leheküljeline ning esmakordselt 2012. aastal ilmunud raamat läheneb Eestile ja eestlusele uue ja põneva nurga alt - läbi kunstiteoste.
Olemas ka inglis- ja venekeelne variant. Nende tellimiseks palun märkige keele eelistus ostukorvi kommentaaridesse.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud Eesti”, 2012
Ааво Кокк, Андрес Эйларт “ЭСТОНИЯ кисти художника. Более 150 пейзажей на карте Эстонии”, 2015
Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke Estonia”, 2011/2015
Aavo Kokk, Andres Eilart “Pintsliga tõmmatud RAHVAS”, 2023
Kõvakaaneline, 312 lk.
„Pintsliga tõmmatud RAHVAS” on järg menuraamatutele „Pintsliga tõmmatud EESTI” ja „Pintsliga tõmmatud LINNAD”.
See on sarja kolmas ja kõige olulisem teos. Kultuurilooline uurimus, millist pole Eestis enne nähtud. „Pintsliga tõmmatud RAHVAS” esitleb läbimõeldud ja haaravas rütmis loo, kuidas see rahvas on ennast vorminud.
Kunstiteoste abil seletatud sündmused ja motiivid algavad 13 500 aastat tagasi, kui liustikud siinsetelt aladelt taandusid, ning jõuavad aastasse 2050. Raamatus on sündmused, kombed, hetked ja ideed, mis teevad eestlasest eestlase.
Kolm raamatut moodustavad Eesti trikoloori.
Aavo Kokk, Andres Eilart “Brushstroke NATION”, 2023
Hard cover, 312 pages.
Brushstroke NATION is the follow-up to the national bestsellers Brushstroke ESTONIA and Global ESTONIA.
The third and most important book in the series, Brushstroke NATION provides unique and intelligent insights into Estonian culture and presents the gripping story of how the Estonian nation was formed.
The events and motifs captured in the art collected here begin 13,500 years ago when the glaciers retreated from Estonia, and run through the year 2050.
This book contains the events, traditions, moments, and ideas that made the Estonian people.
Ants Juske, Harry Liivrand, Rauno Thomas Moss “Jaan Elken”, 2011
Raamat. Kõvakaaneline, 396 lk.
Jaan Elkeni (s 1954) monograafia mahukas isikukataloog sisaldab Ants Juske teksti „Jaan Elkeni looming – vahekokkuvõte”, mille alajaotustes „Kontseptualism”, „Hüperrealism”, „Tekst ja pilt” on kokku võetud maalikunstniku nüüdseks üle kolme aastakümne kestnud looming. Kunstniku stilistilised rännakud hüperrealismist abstraktse ekspressionismi suunas on Ants Juske argumenteeritult läbi analüüsinud.
Harry Liivranna meilivestlus Jaan Elkeniga (13.12.2009 – 10.02.2010) sisaldab viiteid mitmetele elulooseikadele, kunstniku taustainformatsioon pakub kahtlemata huvi neilegi, kel esmatutvus kunstniku loominguga juba tehtud.
Kunsti kinkekaart – väärtuse valid Sina!
Vabalt valitava väärtusega kunsti kinkekaart on heaks kingituseks kallimale, heale sõbrale või kolleegile. Sobiva summa saate ostukorvis tellimust kinnitades lisada kommentaaride lahtrisse. Kinkekaardil olevat teksti saame vastavalt teie erisoovidele kohandada ning seda saab vormistada nii veebikaardina kui trükituna.
Kinkekaart kehtib Allee galerii veebipoes, näitustelt või kunstioksjonilt soetatud teoste või raamimisteenuse eest tasumisel kuni kaardil märgitud summani. Kui kingi saaja ei leia ülaltoodud valikutest sobivat, aitame hea meelega ka kunsti erisoovide puhul.
Kinkekaart ei kuulu rahas tagastamisele ning kehtib 1 aasta selle väljastamise hetkest.
Iris Uuk “Sinine ja valge”
Silvi Liiva “Talveõhtu”, 1993
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 17 x 10 cm, raamiga 35,5 x 20,5 cm.
All vasakul: Talveõhtu, ofort 17/30
All paremal: Silvi Liiva 1993
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Herald Eelma “Tallinna vanalinn”, 1965
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Teos on raamitud, kuid ilma klaasita. Saame soovi korral aidata seda organiseerida.
Mõõdud: km 43,5 x 34,5 cm, raamiga 55 x 61 cm.
All vasakul: "Vana Tallinn" linool
All paremal: H. Eelma 65.
1960. aastatel kiirelt eesti graafika juhtgruppi liikunud Herald Eelma (s 1934) meelistehnikaks kujunes linoollõige, mida ta käsitles ühtaegu ekspressiivselt ja dekoratiivselt. Tema toonased teosed on täis optimismi ja helgust, samas mehelikku tugevust.
Lisaks arvukatele teistele tunnustustele on Eelmad lausa kahekordselt auhinnatud Kristjan Raua preemiaga.
Silvi Liiva “Hommik”, 1992
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,5 x 12,5, raamiga 39 x 33 cm.
All vasakul: Hommik. ofort. 6/30
All paremal: Silvi Liiva 1992
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Silvi Liiva “Helin”, 1992
MÜÜDUD.
Ofort paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,2 x 12, raamiga 39 x 32,5 cm.
All vasakul: Helin. ofort. 11/30
All paremal: Silvi Liiva 1992
Lõuna-Eestist Värskast pärit graafik Silvi Liiva (1941-2023) on oma loomingu eest võitnud arvukalt preemiaid, sh Eduard Wiiralti graafika auhinna (elutööpreemia). Tema sürreaalse alatooniga teoste põhifookus on emotsioonidel, sümbolitel, tähendusel.
Allex Kütt “Vana Tallinn”, 1960
Iris Uuk “Lilled”, 1993
Iris Uuk “Kõik lilled ma kingiksin Sulle”, 1993
Evi Tihemets “Estonia”, 1981
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 23,5 x 22,5 cm, raamiga 41 x 36,8 cm
All vasakul: ´Estonia 75´ (pehmelakk)
All paremal: E. Tihemets 81.a.
Teos vajab puhastust.
Kahekordne Kristjan Raua preemia võitja Evi Tihemets (s 1932) on osa võtnud arvukatest näitustest nii Eestis kui välismaal. “Estonia” räägib etendusest pealinna ooperimajas. Meisterlikult kujutab ta rambivalguses kümblevaid näitlejaid ning lava ees musitseerivaid pillimehi.
Alleks Kütt “Peipsi ääres”, 1965
Linoollõige paberil.
Mõõdud: km 20 x 23,5 cm.
All vasakul: "Peipsi ääres" /Linool/
All paremal: - AKütt - 65 a
Müügis lehe kujul, soovi korral saame abiks olla raamimisel.
Eesti graafik Allex Kütt (1921-1991) teenis sõja ajal saksa sõjaväes ning seetõttu jäid esialgsed õpingud Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis pooleli. Tagasi tulles viis järjekindlus aga sihile ning 1949 aastal ta selle kooli ka lõpetas. Pikki aastakümneid oli ta hinnatud joonistamise ja graafika õppejõud.
Olev Soans “Kalevala rahvad”, 1985.
Söövitus. Raamitud.
All keskel: Olev Soans 1985
Mõõdud: 57,5 x 58,5 cm (raamiga 72 x 77 cm)
Kultuuriloolised maakaardid (piltkaardid) oli üks Olev Soansi (1925-1995) lemmikžanre. Käesolev teos räägib Läänemere soomlaste ajaloost, keeltest ning sangaritest, Kalevipojast ning Kalevalast. Teose valmimisaastal sai Soans oma kultuurilooliste kaartide eest Kristjan Raua preemia.
Silvi Liiva “Pruut”, 1992
Alo Hoidre “Pühajärv”, 1965
Ott Kangilaski “Tütarlaps ja meri”, 1970
MÜÜDUD
Söövitus paberil. Raamitud (soovitame raami vahetust).
Mõõdud: plm 36,5 x 22,5 cm, raamiga 57 x 40 cm.
All vasakul: Tütarlaps ja meri (söövitus)
All paremal: Ott Kangilaski 70
Viljandimaal sündinud Ott Kangilaski looming toetub suures osas rahvaluulele, mida ta enne “Pallasesse” õppima asumist Tartu Ülikooli filosoofia osakonnas tudeeris. Müstika ja muinasjutulisus, inimese looduse osaks olemine, on ka käesoleva teose kandvaks jõuks.
Esko Lepp “Hiiumaa rand”, 1955
MÜÜDUD.
Akvatinta paberil.
Mõõdud: plm 23,7 x 30,5 cm.
All vasakul: "Hiiumaa rand" akvatinta 1955.
All paremal: Esko Lepp
Pöördel: H. Halliste'le mäletuseks Esko Lepp 25 XI 55
Räpinas sündinud Esko Lepp (1906-1977) õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Töö kuulus Herman Hallistele, tunnustatud skulptorile ja kunstikogujale, kelle ateljees toimus põleng. Käesolev teos õnnestus sellest päästa, ent äärtes on aja märgina näha kuumusest tekkinud jälgi.
Müügil raamimata kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Esko Lepp “Jahid Pirita jõel”, 1955
Akvatinta paberil. Müügil lehe kujul. Soovi korral saame olla abiks raamimise teostamisel.
Mõõdud: plm 20,8 x 15,7 cm.
All vasakul: "Jahid Pirita jõel" akvatinta 1955.
All paremal: Esko Lepp
Pöördel: H. Halliste'le mäletuseks Esko Lepp Tallinn, 25 XI 55
Räpinas sündinud Esko Lepp (1906-1977) õppis graafikat Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis, kus tema peamiseks õppejõuks oli Günther Reindorff. Hiljem end Tartus täiendanud kunstnik astus 1944. aastal ka Kunstnike Liidu liikmeks ning sai tuntuks eelkõige oma maastike ja linnavaadete poolest.
Käesolev tõmmis kuulus Herman Hallistele, tunnustatud skulptorile ja kunstikogujale, kelle ateljees toimus põleng. "Jahid Pirita jõel" õnnestus sellest päästa, ent äärtes on aja märgina näha kuumusest tekkinud jälgi.
Renaldo Veeber “Noorpaar”, 1964
Reti Saks “Maa ja ilm”, 2006
MÜÜDUD
Sügavtrükk. Raamitud.
Mõõdud: ava 24,5 x 18 cm. Raamiga 36 x 29 cm.
All vasakul: Maa ja ilm. sügavtrükk 12/50
All paremal: Reti 2006
Reti Saks (s 1960) on lõpetanud ERKI graafikuna ning kuulub 1991. aastast alates Eesti Kunstnike Liitu. Arvukalt auhinnatud kunstniku loomingu keskmes on õrn, eksistentsiaal-mütoloogiline naine, keda ta asetab erinevatesse elulistesse situatsioonidesse, käesoleval teosel peeglisse vaatama. Ometigi ei näe me seal tema enda peegeldust, vaid mõtlikku ja armastavat emakuju, kes sümboliseerib maailma algust.
Aleksander Mildeberg “Koer ja kaks kassi”, 1962
MÜÜDUD.
Linoollõige paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 19 x 23,5 cm, raamiga 39 x 42,5 cm.
All paremal: AMildeberg 1962
Nikolai Triigi ja Roman Nymani käe all õppinud Aleksander Mildeberg (1902-1977) armastas oma loomingus kujutada peamiselt maastikke ja linnavaateid. Käesolev teos kahest kassist ja neid põnevusega uurivalt koeralt on värskendav kõrvalepõige koduselt sooja loomademaailma.
Jüri Arrak “Kolju”, 1960
Valdur Ohakas “Kuusäras järvesilm”, 1980-ndad
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 25 x 16,5 cm, raamiga 30 x 22 cm.
All paremal: V. OHAKAS
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Valdur Ohakas “Tuulevaikus”, 1983
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 16,5 cm, raamiga 30 x 24 cm.
All paremal: V. OHAKAS 83
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Richard Sagrits “Tänav Koguvas”, 1965
MÜÜDUD
Linoollõige. Raamitud.
Mõõdud: ava 24 x 38 cm, raamiga 40 x 52,5 cm.
All vasakul: Linool 1965 All keskel: "Tänav Koguvas" All paremal: RSagrits
Richard Sagrits (1910-1968) on õppinud nii maali kui graafikat mitmete tollaste kuulsate kunstnike käe all. Nii olid tema graafikaõpetajaiks algul Günther Reindorff ning hiljem Ado Vabbe.
Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm.
All: Lõõtsa talus JArrak 61
"Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.
Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960
Jüri Arrak “Puusu talu”, 1961
Hugo Mitt “Kajakaparv”, 1991
Pehmelakk paberil.
Mõõdud: plm 25,5 x 47,5 cm.
All vasakul: "Kajakaparv"
All keskel: /pehmelakk AT/
All paremal: H. Mitt 91.
Müügil lehe kujul, soovi korral saame aidata raami valikul ja vormistamisel.
Hugo Miti (1926-1998) maastikuvaated võluvad oma romantilise lähenemisega. Kunstnikul oli justkui eriline anne leida vaatenurk, kus motiiv mõjuks rikkaliku ning muinasjutulisena – just sellisena nagu Mitt Eestimaad oma kergelt idealiseerivas vaates nägi.
Rein Raamat “Kaluri Tare”, 1969
Jüri Arrak “Kass ja linnuke”, 1961
Jüri Arrak “Suvila”, 1961
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 17,4 x 27,8 cm, raamiga 35 x 45,5 cm.
All paremal: JArrak 61
Jüri Arrak kuulus legendaarsesse ANK64 rühmitusse, mille moodustanud noortest kujunes hiljem eesti kunsti raudvara. Lisaks Arrakule kuulusid sinna Tõnis Vint, Aili Vint, Malle Leis, Kristiina Kaasik, Tõnis Laanemaa, Marju Mutsu, Enno Ootsing, Tiiu Pallo-Vaik, Vello Tamm.
Arraku varasesse loomeperioodi paigutuv “Suvila” kuulub tema Eestimaa eri nurkadesse toimunud õpperetkedel valminud joonistuste sarja. Ühtlasi moodustab see osakese toonase Eesti arhitektuuriajaloost, kus Arrak on detailitruult edasi andnud hoone fassaadi ning maja ümbritsevat loodust.
Jüri Arrak “Meri ja Tallinn”, 1961
Priit Pärn “17.30”, 1988
Priit Pärn “1:1”, 1986
Priit Pärn “Ühine üritus”, 1988
Ofort, akvatinta paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 16,8 x 13,6 cm, raamiga 33,6 x 31,6 cm.
All vasakul: "Ühine üritus" Ofort, akvatinta 8/70
All paremal: PÄRN 88
Eesti animakunsti üks tähtsamaid nimesid, Priit Pärn (s. 1946), on ka andekas graafik, kelle humoorikad teosed on ajendatud igapäevastest stseenidest. Terava satiirikuna oskab ta neis leida põnevaid lähenemisnurki, mis vaataja muigama panevad. Tema tuntumate joonisfilmide hulka kuuluvad nii “Kilplased” kui “Eine murul”.
Priit Pärn “Meeste mängud”, 1986
Priit Pärn “Võitlus müüriga”, 1988
Priit Pärn “Saar”, 1988
Ashot Jegikjan “Earl Grey”, 2020
MÜÜDUD.
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 40 x 32 cm, raamiga 43,5 x 35,5 cm
All vasakul: Jegikjan
Pöördel: A. Jegikjan 2020.
Teejoomine on temaatikaks mitmes Ashot Jegikjani teoses — vahel taustal ja kohati teose keskmes nagu käesoleval 2020. aasta õlimaalil, kus Modiglianist inspireeritud naisterahvas endale pooluniselt ja rahumeelselt hommiku esimese tassi välja valab samal ajal kui linn taamal veel edasi magab.
Jegikjan on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.
Vello Vinn “Tallinna pildid II”, 1985
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm.
Vello Vinna Tallinna sari avab linna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Lisades ajaloolistele hoonetele sürrealistlikes kooslustes müstilisi, esmapilgul sinna justkui mitte kuuluvaid objekte, loob ta harmoonilise, korrastatud linnakeskkonna, millelt ei puudu ka taevalikud elemendid.
Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.
Nigul Espe “Kased”, 1966
Tõnis Laanemaa “Inimesed ja traktorid”, 1963
Jüri Arrak “Vaade Pedajamäelt”, 1965
Hugo Mitt “Võiküla”, 1979
Pehmelakk paberil. Raamitud.
Mõõdud: plm 18,5 x 46,5 cm, raamiga 36,5 x 62 cm.
All vasakul: "Võiküla"
All keskel: (pehmelakk 20/50)
All paremal: H. Mitt 79.
Hugo Mitt (1926-1998) oli armunud hingega arhitektuuri, olgu need ajaloolised Tallinna vanalinna müürid või arhailised taluhooned Saaremaal. Teosel "Võiküla" on ta jutustanud loo Muhu saarel asuva romantilise rannaküla tegemistest, selle tuultes sahisevatest põlispuudest, hoolega esiisade laotud kiviaedadest ning põnevaid lugusid täis talumajadest.
Renaldo Veeber “Pühajärve kõrkjad”, 1967
Mare Vint “Head Uut Aastat”, 1981
Henno Arrak “Mehe büst ja punane draperii”, 1957
Evi Kaur “Krüsanteemid”, 1995
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 60 x 44,5 cm, raamiga 67 x 52 cm.
All paremal: EK '95
Viljandis elav ja Tartu Kunstikoolis Harri Puderselli käe all õppinud Evi Kaur on oma pika karjääri jooksul katsetanud mitmete erinevate tehnikatega, kuid kõige enam eelistab õlimaali. Mitmetel näitustel osalenud kunstnik ütleb oma loomeprotsessi kohta ise, et järgib tunnet, mis ütleb: "Ei saa maalimata jätta."
Evi Kaur “Kullerkupud”, 1996
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 59 x 45 cm, raamiga 63 x 49 cm.
All paremal: EK. '96
Evi Kaur (s 1958) sai oma kunstihariduse Tartu Kunstikoolis tuntud kunstnike Harry Puderselli, Alfred Kongo, Lola Liivat-Makarova, Helle Vahersalu jt. käe all. Peamiselt loob Kaur õlimaalis ning on sellega tegelenud 1990. aastast.
"Kullerkupud" annab edasi kunstniku vaimustust varasuve üheks sümboliks kujunenud kullerkuppude vastu. Esile tõstes nii õielehtede tumedamaid kui heledamaid toone, annab ta edasi kimbu värskust ja sügavust. Kunstnik pöörab tähelepanu ka abstraktsele taustale, mis kannab omakorda endas küpseid toone.
Roman Nyman “Seisev meesakt”, 1923
Pliiats paberil. Raamitud.
Mõõdud: lm 32 x 22,3 cm, raamiga 52,5 x 40 cm.
Paremal keskel: 6. XI. 23
Maali- ja teatrikunstnik Roman Nyman (1881-1951) oli eesti üks esimesi kutselisi teatrikunstnikke. Tervislikel põhjustel pidi ta teatritööst loobuma, kuid kunstiga jätkas kogu elu ning sai tänu vabanenud ajale pühendada end täielikult maalile ja akvarellile.
1923. aastal reisiski ta tervise parandamise eesmärkidel Lõuna-Euroopasse. Reisi ajal valmisid vaid üksikud maalid, enamasti talletas ta praktilistel põhjustel pigem ideid pliiatsiga plokkidesse. Andeka kunstniku loomepagasis on ka need aga iseseisvaks kunstiliseks väärtuseks.
Valdur Ohakas “Kullasäras rannik”, 1980
MÜÜDUD.
Õli masoniidil. Raamitud.
Mõõdud: 22 x 22 cm, raamiga 25,5 x 25,5 cm.
All paremal: V. OHAKAS 80
Valdur Ohaka (1925-1998) kunstiõpingud said alguse Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti koolis. Hiljem Tartu Riiklikusse Kunstiinstituuti astunud mehel jäi viimane lõpusirgel kahjuks siiski lõpetamata 1949. aastal toimunud arreteerimise tõttu, kus ta koos teiste kunstitudengitega 7 aastaks vangilaagrisse viidi. Sellest hoolimata olid tema Tallinna õpetajad Eerik Haamer ja Johannes Greenberg ning Tartu õpetajad Johannes Võerahansu ja Elmar Kits talle nii tugeva põhja andnud, et Ohakast sai märkimisväärne kunstnik meie kultuuriloos.
Kunstniku lemmikuks oli Eestimaa sügisesele loodusele nii omane küps pruun, millest ta oskas välja võluda kümneid eri toone.
