Näitan kõiki 3 tulemust

Peeter Allik “Medusa pea”, 2017

950
MÜÜDUD Linoollõige. Raamitud. Mõõdud: Plm 52 x 67 cm. Kursi koolkonna asutajaliikme Peeter Alliku (1966-2019) loomingu tähendus ei kaota niipea oma aktuaalsust. Linoollõiget armastanud kunstniku maailm paelub omapärase huumoriga, mille oluliseks komponendiks on mistahes nähtuste idealiseerimisele vastanduv illusioonideta iroonia. Nii kajastab Allik oma isikupärase musta joonega mängides julgelt ja otse ühiskonna ning poliitika kitsaskohti. Vanakreeka mütoloogiline tegelane Meduusa muutis oma võluvõimega juuste abil kõik need, kellele ta otsa vaatas, kiviks. Seetõttu lisasid kreeklased naise pilte sõjakilpidele ning majade ja templite katuseviiludele, et kutsumata külalisi eemale peletada. Taolist kaitsemaagiat võime atributeerida ka Alliku Meduusale, kelle ekspressiivne lõikemaneer lisab teosele jõudu ja mõju.

Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse. Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega. Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.

Malle Leis “Demisessoonne”, 2000

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. All vasakul: Demisessoonne All keskel: serigraafia 14/15 All paremal: M. Leis 2000.a. Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju. Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos. Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.