E-pood
Näitan kõiki 3 tulemust
Leonhard Lapin “Jumal, kaitse Eestimaad”, 1989
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Lm 75 x 50 cm, raamiga 86,5 x 66 cm.
All vasakul: Jumal, kaitse Eestimaad
All keskel: siiditrükk 20/31
All paremal: Leonhard Lapin 1989
1980. aastate teisel poolel sekkus siinse avangardliikumise üks juhtfiguure, Leonhard Lapin (1947-2022), aktiivselt Eesti ühiskondlike protsesside visualiseerimisse. Tema siiditrükis “Jumal, kaitse Eestimaad” on kunstiline parafraas Tõnis Mäe tuntud laulule, pannes kokku rahvusvärvid ja ristikujundi. Kuna mõlemad, nii rahvuslik trikoloor kui usupropaganda, olid nõukogude okupatsiooni ajal keelatud, väljendab Lapini tugeva sõnumiga teos töö alanud poliitilisi ja vaimseid vabanemisprotsesse täpselt ning otsekoheselt.
Teos oli eksponeeritud Leonhard Lapini 2009-2010. aasta näitusel “Merkit ja tyhjyys” Wäino Aaltose muuseumis ja Hämeenlinna Kunstimuuseumis Soomes ning on reprodutseeritud näituse kataloogiosas.
Leonhard Lapin „Killud“, 2018
Digitrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 47 x 47,5 cm, raamiga 58,5 x 58 cm.
All vasakul: KILLUD 24/40 DIGITRÜKK
All paremal: Lapin 2018
Räpinas sündinud Leonhard Lapini mitmekülgne looming kätkes endas lisaks kunstile poeesiat ja arhitektuuri. Sageli põimusid need omavahel, üks inspireeris teist ja vastupidi. Ka teoses "Killud" võime näha fragmente Lapini arhitektoonidest ning nautida tulemuse üheaegset korratust ja süstemaatilisust.
Stanislavs Kreics “Tallinna Vanasadama vaade”, 1960-ndad
Õli lõuendil. Raamitud.
Mõõdud: 50 x 70 cm.
Maalikunstnik Stanislavs Kreics (1909-1992) lõpetas Läti Kunstide Akadeemia 1947. aastal. Üheks tema õpetajaks oli ka oma aja nimekaimaid kunstnikke, Läti Kunstiakadeemia asutaja Vilhelms Purvitis.
Kreicsi lemmikžanr oli meri ja selle ümber kihav rannaelu. Sestap tõmbas sadam teda Tallinnaski, kuhu ta 1960. aastate keskel maalima tuli. Vanasadama vaade oma igapäevaseid toimetusi tegevate linnakodanike, õrnalt suitsevate korstende ning taamal paistvate vanalinna tornidega on kui viiv tagasi ajalukku või põnevasse mängufilmi. Niivõrd hästi on kunstnikul õnnestunud tabada sadama olemus sellisena nagu ta ühes hästi toimivas linnas olema peab – kauba- ja seltskonnaelu keskus, kus vahetuvad nii kaubad kui ideed, tervitatakse ja jäetakse hüvasti, sünnib elu. Oma tasemelt ja teostuselt on see imeline hetk Tallinna Vanasadamast šedööver, mis ei tohiks külmaks jätta ühtegi hea impressionismi austajat.