E-pood
Näitan kõiki 3 tulemust
Leonhard Lapin “Jumal, kaitse Eestimaad”, 1989
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Lm 75 x 50 cm, raamiga 86,5 x 66 cm.
All vasakul: Jumal, kaitse Eestimaad
All keskel: siiditrükk 20/31
All paremal: Leonhard Lapin 1989
1980. aastate teisel poolel sekkus siinse avangardliikumise üks juhtfiguure, Leonhard Lapin (1947-2022), aktiivselt Eesti ühiskondlike protsesside visualiseerimisse. Tema siiditrükis “Jumal, kaitse Eestimaad” on kunstiline parafraas Tõnis Mäe tuntud laulule, pannes kokku rahvusvärvid ja ristikujundi. Kuna mõlemad, nii rahvuslik trikoloor kui usupropaganda, olid nõukogude okupatsiooni ajal keelatud, väljendab Lapini tugeva sõnumiga teos töö alanud poliitilisi ja vaimseid vabanemisprotsesse täpselt ning otsekoheselt.
Teos oli eksponeeritud Leonhard Lapini 2009-2010. aasta näitusel “Merkit ja tyhjyys” Wäino Aaltose muuseumis ja Hämeenlinna Kunstimuuseumis Soomes ning on reprodutseeritud näituse kataloogiosas.
Leonhard Lapin „Killud“, 2018
Digitrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 47 x 47,5 cm, raamiga 58,5 x 58 cm.
All vasakul: KILLUD 24/40 DIGITRÜKK
All paremal: Lapin 2018
Räpinas sündinud Leonhard Lapini mitmekülgne looming kätkes endas lisaks kunstile poeesiat ja arhitektuuri. Sageli põimusid need omavahel, üks inspireeris teist ja vastupidi. Ka teoses "Killud" võime näha fragmente Lapini arhitektoonidest ning nautida tulemuse üheaegset korratust ja süstemaatilisust.
Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm
All paremal: sir
Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998
1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).