Näitan kõiki 44 tulemust

Jüri Arrak “Kompositsioon Tallinnast”, 1967

700
Tušijoonistus, orginaalkavand linoollõikele. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: ava 18,8 x 19,3 cm, paspartuuümbrisega 32 x 32 cm. All vasakul: "Kompositsioon Tallinnast" (Kavand linoolile) All paremal: J. Arrak 67.

Jüri Arrak “Tööstusmaastik mändidega”, 1960

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 22,9 x 40,4 cm, raamiga 40,5 x 58,2 cm. All paremal: (Arrak) JArrak 24.09.60

Jüri Arrak “Linnaservas”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 20 x 28,5 cm, raamiga 37,7 x 46 cm. All paremal: JArrak 61

Jüri Arrak “Kolju”, 1960

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 24,8 x 20 cm, raamiga 42,5 x 37 cm. All paremal: JArrak Mai 1960

Jüri Arrak “Lõõtsa talu”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 27,9 x 18,5 cm, raamiga 45 x 36 cm. All: Lõõtsa talus JArrak 61 "Lõõtsa talu“ on Jüri Arraku (1936-2022) jäädvustus soojast suvepäevast maal  – ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval teosel.

Jüri Arrak “Suvila”, 1961

360
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 17,4 x 27,8 cm, raamiga 35 x 45,5 cm. All paremal: JArrak 61

Jüri Arrak “Vaikses metsaveerus”, 1960

475
Akvarell paberil. Raamitud. Mõõdud: 26,5 x 38,5 cm, raamiga 45 x 55 cm. All paremal: 1 august 60 J Arrak Legendaarse Jüri Arraku (1936-2022) filosoofilised mõtisklused kandusid sageli tema teostele, nii ka teosel "Vaikses metsaveerus", mil kunstnik peab dialoogi esivanemate ja nende hingedega.

Vello Vinn “Lendavad saared I-III”, 2000 (12/12)

950
Segatehnika paberil. Mõõdud: plm 37 x 28 cm. Saaremaal sündinud graafiku Vello Vinna jaoks on rannaelu alati südamesse jäänud ning oma tuulise ilma käes lendama läinud Saaremaad, Hiiumaad, Vormsit ja Muhu kujutaval teosel “Lendavad saared” avaldab ta austust just neile. Soovi korral saame nõu anda ning abistada ka raamimise osas. Teosega saab tutvuda Allee kunstigaleriis Tallinnas aadressil Uus tn 7.

Vello Vinn “Kiviaeg III”, 2002 (5/5)

2 800
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: Lm 69,5 x 85,5 cm. 2020. aastal Kultuurkapitali elutöö preemia pälvinud Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava graafikuna pakub kunstnik lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Käesoleva, vaid viiest tõmmisest koosneva teose eest pälvis Vello Vinn 2003. aastal graafikabiennaali Kuldnõela ning see on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Vello Vinn “Tallinna pildid I”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: Plm 18 x 14 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab armastatud vanalinna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Vinn loob oma nägemuse vanalinna torniderägastikust ja tõstab filigraanse joonistajana sealt välja teda enim inspireerinud objekte. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.  

Vello Vinn “Tallinna pildid III”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm. Graafik Vello Vinna Tallinna sari avab armastatud vanalinna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Vinn loob oma nägemuse vanalinna torniderägastikust ja tõstab filigraanse joonistajana sealt välja teda enim inspireerinud objekte, milleks käesolevas teoses on kirikutornid. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.

Vello Vinn “Kivikera II”, 1986 (7/20)

1 250
Söövitus, reljeeftrükk. Mõõdud: lm 74 x 52,5 cm. Kera on Vello Vinna loomingus oluline motiiv, mis oma perfektse, igavikulise vormiga annab edasi kunstniku enda olemust. 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia saanud Vinna (s 1939) kohta kirjutati: "Tema omanäoline visuaalne maailm on avaldanud mõju tervele põlvkonnale ning jääb mõjutama veel mitmeid tulevaid põlvkondi. On oma isikupärases, nii pop- kui ka psühhedeelse kunsti esteetikast mõjutatuna, sõna ja kujundiga vigurdavas kunstikeeles, käsitlenud probleeme, mis on täna sama aktuaalsed kui viiskümmend aastat tagasi." (Allikas: https://www.kulka.ee/uudised/4-veebruar-on-kultuurkapitali-preemiapaev ). Saame hea meelega olla abiks ka teosele raami valimisel.

Vello Vinn “Villa I”, 2006 (5/6)

1 950
Kuivnõel (kõrgtrükk), reljeef. Mõõdud: lm 72,5 x 77,5 cm. Vello Vinn on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga. Kolmest graafilisest teosest koosnev "Villa" mõjub efektselt nii harmoonilise triona kui säravalt eraldiseisvana. Üliväikse tiraažiga teostest on järgi vaid viimane eksemplar. Soovi korral saame abiks olla ka teoste raamimisel.  

Vello Vinn “Villa II”, 2006 (5/6)

1 950
Kuivnõel (kõrgtrükk), reljeef. Mõõdud: lm 72,5 x 77,5 cm. Vello Vinn on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga. Kolmest graafilisest teosest koosnev "Villa" mõjub efektselt nii harmoonilise triona kui säravalt eraldiseisvana. Üliväikse tiraažiga teostesarjast "Villa" on saadaval vaid viimane eksemplar. Soovi korral saame abiks olla ka teoste raamimisel.

Vello Vinn “Villa III”, 2006 (5/6)

1 950
Kuivnõel (kõrgtrükk), reljeef. Mõõdud: lm 72,5 x 77,5 cm. Vello Vinn on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga. Kolmest graafilisest teosest koosnev "Villa" mõjub efektselt nii harmoonilise triona kui säravalt eraldiseisvana. Üliväikse tiraažiga teostesarjast "Villa" on järgi vaid viimane eksemplar. Soovi korral saame abiks olla ka teoste raamimisel.

Vello Vinn “Keskus I”, 2015 (5/5)

1 500
Plastviil, kõrgtrükk. Mõõdud: Lm 72 x 77 cm Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teoses "Keskus" tegeleb Vinn urbanistliku keskkonna korrastamisega, jättes vaatajale ruumi fantaseerida ja luua enda jaoks olulisi seoseid. Käesolev teos on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel “Multiplitseeritud” Allee galeriis, Uus tn 7, Tallinn (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Vello Vinn “Keskus II”, 2015 (5/5)

1 500
Plastviil, kõrgtrükk. Mõõdud: lm 72 x 77 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teoses "Keskus" tegeleb Vinn urbanistliku keskkonna korrastamisega, jättes vaatajale ruumi fantaseerida ja luua enda jaoks olulisi seoseid. Käesolev, vaid 5 tõmmisest koosnev teos on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel “Multiplitseeritud” Allee galeriis, Uus tn 7, Tallinn (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Vello Vinn “Lennuilm II”, 1992 (4/5)

1 900
Kuivnõel. Mõõdud: lm 72,5 x 94,5 cm. Lend, kõrvades tuule hellitav vihin. Kaduvad piirid, lõpmatud võimalused, uued perspektiivid. Vello Vinna suureformaadiline, väga limiteeritud tiraažiga "Lennuilm" viib vaataja rändama uutesse dimensioonidesse. Teosega saab tutvuda Allee kunstigaleriis Tallinnas, Uus tn 7. Soovi korral saame nõu ja jõuga olla abiks ka kunstiteose raamimisel.

Vello Vinn “Lennuilm III”, 1992 (4/5)

1 900
Kuivnõel. Mõõdud: lm 72,5 x 95 cm. Lend, kõrvades tuule hellitav vihin. Kaduvad piirid, lõpmatud võimalused, uued perspektiivid. Vello Vinna väga limiteeritud tiraažiga "Lennuilm" viib vaataja rändama uutesse dimensioonidesse. Teosega saab tutvuda Allee galeriis Tallinna vanalinnas, Uus tn 7.

Jüri Arrak “Kellamees”, 1991

750
Siiditrükk paberil. Raamitud. Mõõdud: plm 33 x 25,4 cm, raamiga 53,4 x 45 cm. All vasakul: "Kellamees" siiditrükk, II 39/160 All paremal: J. Arrak 91. Kellamängu kõnekat motiivi on Jüri Arrak (1936-2022) kasutanud ka õlimaalis. See mitmetähenduslik helin toimib nii sõnumi edastaja kui oma rahva kokkukutsujana. Nii võib ka taamal paistvaid abstraktseid kujutisi tõlgendada kui kellalööja kutsele järgnevaid inimesi.

Vello Vinn “Kiviaeg II”, 2002 (5/5)

2 800
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: Lm 69,5 x 85,5 cm 2020. aastal Kultuurkapitali elutöö preemia pälvinud Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava graafikuna pakub kunstnik lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Käesoleva, vaid viiest tõmmisest koosneva teose eest pälvis Vello Vinn 2003. aastal graafikabiennaali Kuldnõela ning see on eksponeeritud ka Vinna isikunäitusel “Multiplitseeritud” Allee galeriis (17.11.2022-8.01.2023). Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Vello Vinn “Käsilane (kahepaikne)”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: 88,2 x 45,2 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Kes tõmbab kelle nööre? Kes on kellega seotud? Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".

Vello Vinn “Käsijalgne”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: Lm 88,2 x 60,2 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Kes tõmbab kelle nööre? Kes on kellega seotud? Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".  

Vello Vinn “Kahejalgne”, 2001

2 700
Kuivnõel, reljeef. Mõõdud: 89,6 x 45 cm. Graafik Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava kunstnikuna pakub ta lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teos on eksponeeritud Vello Vinna isikunäitusel "Multiplitseeritud" Allee galeriis, Uus tn 7 perioodil 17.11.22-8.01.23 ning on olnud eksponeeritud ka Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusel "Vello Vinn. Vastupeegeldused".

Jüri Arrak “Kadrioru tiik”, 1969

660
Linoollõige paberil. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: ava 18 x 26,5 cm, paspartuuümbrisega 31 x 38,5 cm. All vasakul: "Kadrioru tiik" linool All paremal: J. Arrak 69.

Jüri Arrak “Vaade Pedajamäelt”, 1965

400
MÜÜDUD Ofort, kuivnõel paberil. Raamitud. Mõõdud: Plm 14 x 18,5 cm, raamiga 33 x 37 cm. All vasakul: "Vaade Pedajamäelt", (Ofort, kuivnõel). All paremal: J.Arrak 1965.

Jüri Arrak “Tallinn”, 1969

MÜÜDUD Gravüür paberil. Paspartuuümbrisega. Plm: 16,5 x 21,5 cm. All vasakul: "Tallinn", gravüür All paremal: J.Arrak 69. 1960. aastail valmisid Jüri Arrakul mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast. Teda võlusid vanalinna majade ajalooline atmosfäär ning salapära. Kunstnik-filosoofile omaselt on ta loonud korrastatud keskkonna, mida palistavad pilvesiilud ning ümaraks stiliseeritud puud.

Jüri Arrak “Meri ja Tallinn”, 1961

370
MÜÜDUD Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 12,9 x 25,9 cm, raamiga 30,5 x 43,5 cm. All paremal: JArrak 61

Jüri Arrak “Kass ja linnuke”, 1961

360
MÜÜDUD Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: ava 19,3 x 27,8 cm, raamiga 37 x 45,5 cm. All paremal: JArrak 61

Jüri Arrak “Suvi maal”, 1963

625
Süsi, värviline pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: 39,5 x 56,5 cm, raamiga 60 x 79,5 cm. All vasakul: J Arrak 63 "Suvi maal“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus soojast suvepäevast - ajast, mil ta õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Õpperetked viisid Arraku Eestimaa eri nurkadesse loodust ja külasid joonistama ja maalima, nii ka käesoleval söejoonistusel.

Vello Vinn “Tallinna pildid II”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab linna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Lisades ajaloolistele hoonetele sürrealistlikes kooslustes müstilisi, esmapilgul sinna justkui mitte kuuluvaid objekte, loob ta harmoonilise, korrastatud linnakeskkonna, millelt ei puudu ka taevalikud elemendid. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.

Jüri Arrak “Toompea loss”, 1966

MÜÜDUD Linool paberil. Paspartuuümbrisega. Plm: 14,5 x 16 cm. All vasakul: "Toompea loss", linool. All paremal: J. Arrak 1966.

Jüri Arrak “Oinava talu”, 1962

MÜÜDUD Süsi paberil. Raamitud. Mõõdud: 35,5 x 57,5 cm, raamiga 50 x 72 cm. All paremal: Oinava talu J Arrak 1962  

Vello Vinn “Draakoni galerii”, 1988 (58/70)

Ofort. Raamimata. Mõõdud: plm 24 x 21 cm. Vello Vinn (s 1939) on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga, mille energiavälja kannavad käesoleval teosel maagilised draakonid. Soovi korral saame abiks olla ka teose raamimisel.

Vello Vinn “Kadunud esemed I Leitud esemed Kadunud esemed II”, 1987 (13/20)

1 400
Ofort, reljeeftrükk. Mõõdud: lm 55,3 x 74 cm 2021. aastal Kultuurkapitali elutöö preemia pälvinud Vello Vinn (s 1939 Saaremaal) on end nimetanud sürr-sümbolistiks, ühendades esmapilgul ootamatuid objekte nauditavateks kooslusteks. Sõnamänge armastava graafikuna pakub kunstnik lisaks visuaalsele vaatemängule vaatajale mõtteainet ka läbi teoste pealkirjade, mis sageli sisaldavad võtit nende sisu sügavamaks mõistmiseks. Teos kuulub ka Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni. Soovi korral saame nõu anda ka raami valikul ning organiseerida selle teostamise.

Jüri Arrak “Kuressaare loss”, 1965

500
Kuivnõel, gravüür paberil. Paspartuuümbrisega. Plm: 12,5 x 17,5 cm. All vasakul: "Kuresssaare loss", (Kuivnõel, gravüür). All paremal: J.Arrak 1965. Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. 1960. aastail armastas kunstnik sageli kujutada ajaloolisi hooneid, eelkõige Tallinna vanalinnas, kuid ka Kuressaares, kus ta on kujutanud linna võimsaimat ehitist.

Vello Vinn “Draakoni galerii”, 1988

650
Ofort. Mõõdud: plm 24 x 21 cm. Vello Vinn (s 1939) on läbi oma loometee pidanud oluliseks sümmeetriat, perfektset korrastatust. Nii mängib ta oma kompositsioonides sümmeetrilise peegelefektiga, mille energiavälja kannavad käesoleval teosel maagilised draakonid. Soovi korral saame abiks olla ka teose raamimisel.

Vello Vinn “Pühavaimu ja Oleviste”, 1988

480
Ofort. Mõõdud: lm 32,5 x 21,5 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab armastatud vanalinna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Vinn loob oma nägemuse vanalinna torniderägastikust ja tõstab filigraanse joonistajana sealt välja teda enim inspireerinud objekte, sel korral Oleviste ja Pühavaimu kirikuid, mille ta on sulandanud üheks arhitektuurseks pühakojaks.

Jüri Arrak “Tagahoov”, 1962

MÜÜDUD Värviline pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: 20 x 31,5 cm. Raamiga 34 x 46 cm. All vasakul: Arrak 62

„Tagahoov“ on Jüri Arraku (1936-2022) nostalgiahõnguline jäädvustus tagahoovis mängivatest lastest Tallinna vanalinnas. Värvilist pliiatsit armastas kunstnik kasutada läbi oma elu, eelkõige varem tehtud graafiliste lehtede uuesti ellu äratamiseks. Käesolev eraldiseisev pliiatsijoonistus on seega haruldane leid tema varasest loomingust.

Jüri Arrak “Nurgake Tallinnast”, 1967

MÜÜDUD Linoollõige. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: Plm 19,5 x 23 cm. All vasakul: "Nurgake Tallinnast" linoollõige All paremal: J. Arrak 67.

1960 aastail valmisid Jüri Arrakul (1936-2022) mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast, sh linoollõige „Nurgake Tallinnast“. Teos võlub oma maitseka värvilahenduse ja kompositsiooniga.

Vello Vinn “Tallinna pildid II”, 1985

390
Kõrgtrükk. Mõõdud: plm 18 x 14 cm. Vello Vinna Tallinna sari avab linna uudsest, korrastatud vaatenurgast. Lisades ajaloolistele hoonetele sürrealistlikes kooslustes müstilisi, esmapilgul sinna justkui mitte kuuluvaid objekte, loob ta harmoonilise, korrastatud linnakeskkonna, millelt ei puudu ka taevalikud elemendid. Soovi korral saame olla nõu ja jõuga abiks ka teose raamimisel.

Jüri Arrak “Börsi käik”, 1966

Gravüür, paber. Paspartuuümbrisega. Mõõdud: plm 14,5 x 10,5 cm. All vasakul: "Börsi käik" gravüür. All paremal: J.Arrak 1966. 1966. aastal valmisid Jüri Arrakul (1936-2022) mitmed graafilised tööd Tallinna vanalinnast. Börsi käik oli üks neist paikadest, mis oma keskaegse hõngu ja veidi müstilise olemusega kunstnikke võlus, nii näiteks on sama motiivi kujutanud ka Jüri poolvend Henno Arrak. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Jüri Arrak “Susanna”, 2015

MÜÜDUD Lito, raamitud. Mõõdud: plaadimõõt: 36 x 43. Sel sügisel oma 85. juubelit tähistava Jüri Arraku puhul on tegu eesti kaasaegse kunsti suurmeistriga, kelle ainulaadne käekiri sai tuntuks juba ANK64 aegadel. Arraku karjäär nii metalli- kui lavastuskunstnikuna on läbi kogemuse saavutanud tippvormi just graafikas ning maalis. Aastal 1988 Eesti NSV teeneliseks kunstnikuks tituleeritud Arrak on muuhulgas pälvinud ka Kristjan Raua preemia, Konrad Mäe medali ning Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhinna.

Jüri Arrak “Tiiger”, 1985

MÜÜDUD Litograafia. Raamitud. Mõõdud: Plm 32,5 x 41,8 cm, raamiga 50 x 57 cm. 1980. aastail, eriti selle teisel poolel ilmus Jüri Arraku (1936-2022) loomingusse märkimisväärselt enam loomi. Lisaks lõvidele ja geparditele inspireeris teda majesteetlik tiiger. Kui Arraku allegooriliste estampide ja maalide puhul kohtame tihti mõistukõnet, varjatud õpetussõnu, siis loomaportreede puhul otsis kunstnik loomadest puhast, puutumata ilu. Valge tiiger, kes sünnib vaid siis, kui mõlema vanema poolt on saadud valge geen, mõjub oma eristuva karvkatte tõttu eriti eksootilise ning suursugusena. Arraku tiiger on võimas ja tugev, valmis kaitsma oma perekonda, riiki ja maad. Ta seisab kindlalt ja vankumatult oma mäel, lihaselised käpad valmis sekundiga spurtima ning meel ergas ja valvel. Kunstnik on teosele kandnud oma sügava armastuse looduse ja loomariigi vastu, tuues välja vägeva kiskja nii sisemise kui välimise ilu.