Näitan kõiki 4 tulemust

Jaan Tuuling “Aprilliraba”, 1982

Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 57 x 66 cm, raamiga 64 x 73 cm. All paremal: J. Tuuling 3.IV.82. Pöördel: 57 x 66 J. Tuuling Jaan Tuuling 3. aprill 1982 "Aprilliraba"

Jaan Tuuling “Viru väravad”, 1976.

MÜÜDUD Õli kartongil. Raamitud. All vasakul: 9 VI ´76. All paremal: J. Tuuling Mõõdud: 15 x 18,8 cm (26,2 x 30 cm koos raamiga). Petseris sündinud Jaan Tuuling (1930-1998) lõpetas Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi maali alal ning lisaks tegevkunstnikuna töötamisele oli ka kunstiõpetaja. Tema töid leidub erinevates erakogudes üle maailma. Tuuling on viljelenud linna- ja loodusvaateid ning heal tasemel sotsrealismi.

Malle Leis “Lilled LXXXIX”, 1982

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. Mõõdud: 51,7 x 25,4 cm Serigraafiasarja “Lilled” alustas Malle Leis (1940 – 2017) 1971. aastal. Sellesse kuuluvad tööd varieerusid nii formaadilt, kompositsioonilt, koloriidilt, kui kujutatavalt objektilt ning botaanikasõbrana leidis Leis igale taimeliigile just talle sobiva efektse lahenduse. Käesolevas teoses on kunstnik peatähelepanu pööranud peenelt rafineeritud koloriidile, kasutades ainult kollase, pruuni ja rohelise erinevaid toone. Taaskord tõestab Leis oskust luua illusioon rikkalikust värvivalikust minimaalsete vahenditega. Just nii tõstab ta säraval kollasel taustal esile muidu nii põhjamaiselt tagasihoidlikud õunapuu- ja tikrioksad.

Malle Leis “Demisessoonne”, 2000

MÜÜDUD Serigraafia. Raamitud. All vasakul: Demisessoonne All keskel: serigraafia 14/15 All paremal: M. Leis 2000.a. Mõõdud: Ava 28 x 38 cm. Raamiga: 51 x 61 cm Malle Leisi (1940-2017) loometee algust iseloomustas sürrealismi ja popkunsti mõju, 1970. aastatel hüperrealismi mõjul toimunud naasmine looduslähedase vormikõne poole, mis kestis tema loomingus elu lõpuni. Lisaks lilledele armastas kunstnik kujutada ka erinevaid aiasaadusi: puu- ja juurvilju ning marju. Nii esindab „Demisesoonne“ ideaalset näidet klassikalisest Leisi serigraafiast, milles kunstnik demonstreerib oma oskust lihtsate objektidega, maasikate ja mandariinidega, komponeerida ahvatlev teos. Siinjuures ei vaatle ta pelgalt söödavaid vilju, vaid on suure botaanikaarmastajana jätnud peategelastele külge lopsakad lehed ja paar varrejuppigi, viitena nende kasvukohale koos selle uimastavate lõhnade ning mälestustega.