Näitan kõiki 4 tulemust

Roman Nyman “Seisev meesakt”, 1923

420
Pliiats paberil. Raamitud. Mõõdud: lm 32 x 22,3 cm, raamiga 52,5 x 40 cm. Paremal keskel: 6. XI. 23 Maali- ja teatrikunstnik Roman Nyman (1881-1951) oli eesti üks esimesi kutselisi teatrikunstnikke. Tervislikel põhjustel pidi ta teatritööst loobuma, kuid kunstiga jätkas kogu elu ning sai tänu vabanenud ajale pühendada end täielikult maalile ja akvarellile. 1923. aastal reisiski ta tervise parandamise eesmärkidel Lõuna-Euroopasse. Reisi ajal valmisid vaid üksikud maalid, enamasti talletas ta praktilistel põhjustel pigem ideid pliiatsiga plokkidesse. Andeka kunstniku loomepagasis on ka need aga iseseisvaks kunstiliseks väärtuseks.

Jaan Grünberg “Maastik teega”, 1940-42

1 850
MÜÜDUD Monotüüpia. Raamitud. Signatuur all paremal. Mõõdud: 45 x 62 cm, koos raamiga 85,5 x 68,5 cm. Eduard Wiiralti lähedane sõber, pallaslane Jaan Grünberg (1889-1969) elas pikki aastaid Prantsusmaal. Teise maailmasõja algul Eestisse naasnud Grünberg astus siin Kujutavate Kunstnike Keskühingusse. Tema loomingut mõjutas sügavalt prantsuse hilisimpressionistlik maalikunst, mille kese oli värvil. Sama mõju on jälgitav tema 1930. aastate lõpus ja 1940. algul loodud monotüüpiate puhul, millega Grünberg on läinud eesti graafika ajalukku. Lähtudes Eha Ratniku iseloomustusest kunstniku käekirjast 1979. aastal Tartus toimunud isikunäituse kataloogis, võime teose "Maastik teega" paigutada just 1940. algusaastatesse, mil värvikiht oli nii tihe, et aluspind selle all vaid vaevalt tajutavaks muutus.

Jaan Grünberg “Aiamaastik”, 1950

Õli papil. Raamitud. Mõõdud: 26 x 35 cm. Raamiga 37,5 x 47 cm. All vasakul: J. Grünberg 50 Nii Konrad Mäe kui Ado Vabbe käe all kunsti õppinud, hiljem Pariisis elanud ning sealsest prantsuse maalikoolist mõjutatud Jaan Grünbergi (1889-1969) loomingust leiame peamiselt maastiku- ning lillemaale, kuid ka mõningaid linnavaateid. 1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku üks signatuurvärve roheline, mida kunstnik sageli armastas kõrvutada tugeva sinise ning oranžikas-punasega. Grünberg ei otsinud täiuslikke jooni, ideaalseid vorme, vaid pidas olulisemaks kunstipärast, uusi vaatenurki pakkuvat tulemust. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.

Roman Nyman “Kaberneeme”, 1942

Segatehnika, paber. Raamitud. Mõõdud: ava 23 x 30 cm. Raamiga 40,5 x 46,6 cm All vasakul: Kaberneeme 30.VIII.42 All paremal: R. Nyman 1940. aastate algul käis Roman Nyman (1881-1951) põhjarannikul asuvas looduskaunis Kaberneemes joonistamas ja maalimas. Lähedalasuvas Haapses joonistas neil aastail teinegi kuulus kunstnik, Günther Reindorff. Nymani armastus Eestimaa looduse vastu on teoses väljendatud detailse, sügavalt sisemusest tuleva maalijakirega esiplaanil olevate puude kujutamisel. Teosega saab tutvuda Allee galeriis.