E-pood
Näitan kõiki 4 tulemust
Leonhard Lapin “Jumal, kaitse Eestimaad”, 1989
Siiditrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: Lm 75 x 50 cm, raamiga 86,5 x 66 cm.
All vasakul: Jumal, kaitse Eestimaad
All keskel: siiditrükk 20/31
All paremal: Leonhard Lapin 1989
1980. aastate teisel poolel sekkus siinse avangardliikumise üks juhtfiguure, Leonhard Lapin (1947-2022), aktiivselt Eesti ühiskondlike protsesside visualiseerimisse. Tema siiditrükis “Jumal, kaitse Eestimaad” on kunstiline parafraas Tõnis Mäe tuntud laulule, pannes kokku rahvusvärvid ja ristikujundi. Kuna mõlemad, nii rahvuslik trikoloor kui usupropaganda, olid nõukogude okupatsiooni ajal keelatud, väljendab Lapini tugeva sõnumiga teos töö alanud poliitilisi ja vaimseid vabanemisprotsesse täpselt ning otsekoheselt.
Teos oli eksponeeritud Leonhard Lapini 2009-2010. aasta näitusel “Merkit ja tyhjyys” Wäino Aaltose muuseumis ja Hämeenlinna Kunstimuuseumis Soomes ning on reprodutseeritud näituse kataloogiosas.
Leonhard Lapin „Killud“, 2018
Digitrükk paberil. Raamitud.
Mõõdud: ava 47 x 47,5 cm, raamiga 58,5 x 58 cm.
All vasakul: KILLUD 24/40 DIGITRÜKK
All paremal: Lapin 2018
Räpinas sündinud Leonhard Lapini mitmekülgne looming kätkes endas lisaks kunstile poeesiat ja arhitektuuri. Sageli põimusid need omavahel, üks inspireeris teist ja vastupidi. Ka teoses "Killud" võime näha fragmente Lapini arhitektoonidest ning nautida tulemuse üheaegset korratust ja süstemaatilisust.
Jaan Grünberg “Maastik teega”, 1940-42
MÜÜDUD
Monotüüpia. Raamitud. Signatuur all paremal.
Mõõdud: 45 x 62 cm, koos raamiga 85,5 x 68,5 cm.
Eduard Wiiralti lähedane sõber, pallaslane Jaan Grünberg (1889-1969) elas pikki aastaid Prantsusmaal. Teise maailmasõja algul Eestisse naasnud Grünberg astus siin Kujutavate Kunstnike Keskühingusse. Tema loomingut mõjutas sügavalt prantsuse hilisimpressionistlik maalikunst, mille kese oli värvil. Sama mõju on jälgitav tema 1930. aastate lõpus ja 1940. algul loodud monotüüpiate puhul, millega Grünberg on läinud eesti graafika ajalukku.
Lähtudes Eha Ratniku iseloomustusest kunstniku käekirjast 1979. aastal Tartus toimunud isikunäituse kataloogis, võime teose "Maastik teega" paigutada just 1940. algusaastatesse, mil värvikiht oli nii tihe, et aluspind selle all vaid vaevalt tajutavaks muutus.
Jaan Grünberg “Aiamaastik”, 1950
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud: 26 x 35 cm. Raamiga 37,5 x 47 cm.
All vasakul: J. Grünberg 50
Nii Konrad Mäe kui Ado Vabbe käe all kunsti õppinud, hiljem Pariisis elanud ning sealsest prantsuse maalikoolist mõjutatud Jaan Grünbergi (1889-1969) loomingust leiame peamiselt maastiku- ning lillemaale, kuid ka mõningaid linnavaateid. 1944. aastal Rootsi põgenenud kunstniku üks signatuurvärve roheline, mida kunstnik sageli armastas kõrvutada tugeva sinise ning oranžikas-punasega. Grünberg ei otsinud täiuslikke jooni, ideaalseid vorme, vaid pidas olulisemaks kunstipärast, uusi vaatenurki pakkuvat tulemust.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.