Näitan kõiki 2 tulemust

Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998

5 700
Õli lõuendil. Mõõdud: 80 x 120 cm All paremal: sir Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998 1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).

Günther Reindorff “Vana hoov”, 1941

Ofort. Raamitud. 15 x 11 cm. Peterburis sündinud, kuid Eestis üles kasvanud Günther Reindorff oli peamiselt tuntud stiilse maastikujoonistajana. Reindorff juhatas aastaid Riigi Kunsttööstuskoolis graafikaosakonda, mille oli varustanud presside ja muude töövahenditega, mida kasutati ka pärast sõda. Ta on teinud mõned estambid 1920. aastatel ja pöördus gravüüri juurde tagasi sõja-aastatel, luues mitmed eesti graafikaklassika pärlid. Väike intiimne “Vana hoov” juhatab koos ofordiga “Hommik metsas” (1941) selle peatüki tema loomingus sisse. Just sel ajal lõi Reindorff ka oma raamatukunstialased tippteosed, millest tuntuim oli „Eesti rahva ennemuistsete juttude“ kujundus.