Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse.
Valdavalt töötas Hallop pastelltehnikas, ent küllalt palju ka õlimaalis. Varasem mahlakas realism, sumedavõitu koloriit andsid 1950-ndate lõpust maad heledamale, impressionistlikumale, samas dekoratiivselt värvirikkale laadile.
E-pood
Näitan kõiki 6 tulemust
Ernst Hallop “Kevadmaastik”, 1960
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: km 34 x 47 cm, raamiga 56 x 68 cm.
All vasakul: E. Hallop 60
Pöördel: luuletus
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Ernst Hallop “Maastik”, 1966
Pastell paberil. Raamitud.
Mõõdud: Ava 48,5 x 33 cm. Raamiga 69 x 53 cm
All paremal: E Hallop 66
Peamiselt looduspilte ja linnavaateid jäädvustanud Ernst Hallop on palju maalinud Lõuna- Eestis, eriti enda kodukandis Võrumaal. Tema pastell- ja õlimaalidel valitsevad helge meeleolu ning armastus kujutatava motiivi vastu.
Sirje Runge “Arhitektoon 7”, 1998
Õli lõuendil.
Mõõdud: 80 x 120 cm
All paremal: sir
Pöördel: Sirje Runge "arhitektoon 7" 80 x 120 cm 1998
1980. aastatest alates võtab Sirje Runge (s 1950) looming uue suuna ülipeenele värvitundlikkusele. Kunstniku intuitsioonil põhinev sõnum edastatakse läbi õhkõrnade üleminekute. Ka geomeetrilised vormid tema töödes eksisteerivad pigem värvitoonide edasiandja kui kujundi endana. Kunstiteadlane Eha Komissarov on kirjutanud: “Sealjuures puudub värvil, mida Sirje Runge nii enesekindlalt usaldab, konkreetsus: see, mis meid pildil haarab, on varjundite ülipeen vaheldumine, värelus, mille taga on lõputu arv vaevumärgatavaid üleminekuid. Et tegevus toimub kõigest ühe-kahe lähedase värvitooni piirides, erineb saadud efekt mõneti traditsioonilisest õlimaalidega saavutatud muljest. Sirje Runge tühjades ja õhulistes pildiruumides muutuvad kaugused väga tinglikeks, füüsilised ulatused abstraheeruvad temas, nagu kõik muu, mis on sattunud õhuruumi” (“Sirje Runge: maalid, 1969-1986. Kataloog”, järelsõna).
Ernst Hallop “Talvemaastik”, 1959
Õli papil. Raamitud.
Mõõdud 34,5 x 45,5 cm. Raamiga 43,5 x 54 cm.
All paremal: E. Hallop 59
Aedniku perekonnas sündinud Ernst Hallop (1908 – 1980) veetis lapsepõlve Võrus ning asus hiljem õppima Ado Vabbe käe alla Pallasesse, mille lõpetas 1934. Juba järgmisel aastal suundus Hallop end kunstialaselt täiendama erinevatesse Euroopa riikidesse, hiljem ka Nõukogude Liidu eri paikadesse. Kodumaal oli tema südamelähedaseimaks piirkonnaks ikka Lõuna-Eesti, kus oli veetnud enamuse oma nooruspõlvest.
Teosega saab tutvuda Allee galeriis.
Ernst Hallop “Tuulik”, 1965
Ernst Hallop “Naine”, 1972
Seepia, paber. Raamitud, muuseumiklaas.
Vm 22,5 x 48. Paberil pöördel musta vildikaga: E. Hallop 1972
"Pallase" 1934. aastal lõpetanud Ernst Hallopi loominguline pärand asub valdavalt Võrumaa Muuseumis, kuna just see piirkond oli kunstnikule eriliselt südamelähedane.
Akt, kui kunstiloome oluline žanr, on kunstniku vormitunnetuse, kujundliku mõtlemise ja temperamendi peegel. Käesolev kindlakäeliselt üldistav käsitlus levis eesti kunstis peamiselt 1950.-1960. aastate vahetusel, kuid jäi päris mitmetele, sh Hallopile pikemalt omaseks.